1 Aga Jeesus läks Õlimäele.
2 Varahommikul tuli ta tagasi templisse ning tema ümber kogunes suur rahvahulk. Ta istus ja hakkas neid õpetama. 3 Siis tõid kirjatundjad ja variserid sinna naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Nad panid ta kõigi ette seisma 4 ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati äsja abielurikkumiselt. 5 Moosese Seadus käsib meil säärased naised kividega surnuks visata, aga mida ütled sina?" 6 Selle küsimusega püüdsid nad teda lõksu meelitada, et saada alust tema süüdistamiseks.
Ent Jeesus kummardas maha ja kirjutas sõrmega maapinnale. 7 Kui nad aga küsimist ei jätnud, ajas ta enese sirgu ja ütles: „Kes teie seast on patuta, visaku esimesena kivi!" 8 Siis kummardas ta jälle ja kirjutas maapinnale.
9 Ent need, kes olid kuulnud ta sõnu, lahkusid üksteise järel, alates vanimast, kuni kohale jäid vaid Jeesus ja naine, kes ikka veel seisis. 10 Jeesus ajas enese sirgu ja küsis: „Naine, kus nad siis on? Kas keegi ei mõistnudki sind surma?"
11 „Ei keegi, Issand!" vastas naine.
„Minagi ei mõista sind surma," ütles Jeesus. „Mine, ja siitpeale ära tee enam pattu!"
12 Kui Jeesus rääkis taas rahvale, ütles ta: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei kõnni iialgi pimeduses, vaid tal on elu valgus."
13 Variserid ütlesid talle: „Sa tunnistad iseenda kohta. Sinu tunnistus ei kehti."
14 „Isegi kui ma tunnistan iseenda kohta," vastas Jeesus, „on minu tunnistus tõene, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Teie aga ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 15 Teie mõistate kohut inimliku arusaamise kohaselt, mina aga ei mõista kellelegi üle kohut. 16 Ja kui ma mõistaksingi kohut, oleks minu otsus õige, sest ma ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes mind saatis. 17 Samamoodi on ju ka teie Seaduses kirjas, et kahe tunnistaja ütlus on tõsi. 18 Mina tunnistan enesest ja minust tunnistab Isa, kes on mind saatnud."
19 „Kus on sinu isa?" küsisid nad siis temalt.
„Teie ei tunne mind ega minu Isa," vastas Jeesus. „Kui te tunneksite mind, siis te tunneksite ka minu Isa." 20 Seda rääkis Jeesus templis varalaeka juures õpetades. Kuid keegi ei võtnud teda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
21 Siis ütles Jeesus neile: „Mina lähen ära ja te otsite mind taga ning surete oma patus. Sinna, kuhu mina lähen, ei saa teie järele tulla."
22 Juudid küsisid üksteiselt: „Ega ta end ometi tappa kavatse, et ta ütleb „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie järele tulla"?"
23 Jeesus ütles neile: „Teie olete pärit alt, mina olen pärit ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 24 Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse. Kui te ei usu, et mina olen tema, siis te tõesti surete oma pattudesse."
25 „Kes sa siis oled?" küsisid nemad.
„Mida ma olen teile algusest peale rääkinud?" vastas Jeesus. 26 „Mul on palju teie süüdimõistmiseks öelda. Tema, kes mu saatis, on usaldusväärne, ja mida ma temalt olen kuulnud, räägin ma maailmale."
27 Nad ei mõistnud, et ta rääkis neile Isast. 28 Jeesus ütles neile: „Kui te olete Inimese Poja ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see, ja et mina ei tee midagi omapäi, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. 29 Minu Läkitaja on minuga; ta ei ole iial jätnud mind üksi, sest ma teen alati seda, mis talle meeldib." 30 Seda kuuldes uskusid paljud temasse.
31 Siis ütles Jeesus temasse uskuma hakanud juutidele: „Kui te jääte minu õpetusse, olete te tõepoolest minu jüngrid. 32 Siis te tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks."
33 „Meie oleme Aabrahami järeltulijad," kostsid need talle, „ega ole iial kedagi orjanud. Kuidas sa siis ütled, et me saame vabaks?"
34 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile," vastas neile Jeesus, „igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. 35 Aga ori ei jää peresse alatiseks, kuid poeg jääb alatiseks. 36 Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te olete ka tõeliselt vabad. 37 Ma tean, et te olete Aabrahami järeltulijad. Ometi te tahate mind tappa, sest teie südames ei ole kohta minu sõnadele. 38 Mina räägin seda, mida olen näinud oma Isa juures. Teie aga teete seda, mida olete kuulnud oma isa käest."
39 Nad vastasid: „Meie isa on Aabraham!"
„Kui te oleksite Aabrahami lapsed," ütles Jeesus, „siis te teeksite Aabrahami tegusid. 40 Nüüd aga tahate tappa mind, inimest, kes on rääkinud teile tõtt, mida ta on Jumala käest kuulnud. Aabraham ei teinud nõnda. 41 Teie teete oma isa tegusid."
„Meie ei ole sündinud abielurikkumisest," ütlesid nad, „meil on üks isa – Jumal."
42 „Kui Jumal oleks teie isa," vastas Jeesus, „siis te armastaksite mind. Sest mina olen Jumala juurest siia tulnud. Ma ei ole tulnud omapäi, vaid tema on mu saatnud. 43 Miks te mu jutust aru ei saa? Sellepärast, et te olete võimetud sellest aru saama. 44 Teie olete oma isa, kuradi, lapsed ja teete pigem seda, mida tema soovib. Tema on olnud algusest peale mõrvar ega ole iial sallinud tõde, sest tema sees ei ole tõde. Kui ta valetab, räägib ta oma emakeeles, sest ta on valetaja ja valede isa. 45 Aga kuna mina räägin tõtt, siis te mind ei usu. 46 Kes teie seast saab tõestada minu süüd üheski patus? Kui ma aga tõtt räägin, miks te siis mind ei usu? 47 Kes on Jumala oma, kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule, sest teie ei ole Jumala omad."
48 Siis vastasid juudid talle: „Eks me ütle õigesti, et sa oled samaarlane ja sinus on kuri vaim?"
49 „Kurja vaimu minus ei ole," vastas Jeesus. „Ma lihtsalt austan oma Isa, teie aga teotate mind. 50 Mina ei otsi austust iseendale. Aga on üks, kes seda otsib, ja tema on kohtunik. 51 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes minu sõnu järgib, ei sure iialgi."
52 Juudid ütlesid talle: „Nüüd me oleme kindlad, et sinus on kuri vaim. Aabraham suri ja prohvetid samuti, ent sina ütled: „Kes minu sõnu järgib, ei maitse surma iialgi!" 53 Kas sina oled siis suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetidki on surnud. Kelleks sa ennast ometi pead?"
54 „Kui ma iseennast austaksin," vastas Jeesus, „ei oleks mu austus midagi väärt. Mind austab minu Isa, keda teie nimetate oma Jumalaks. 55 Ja siiski te ei tunne teda! Aga mina tunnen. Kui mina ütleksin, et mina teda ei tunne, oleksin sama valelik nagu teie. Kuid mina tunnen teda ja järgin tema sõnu. 56 Teie isa Aabraham juubeldas, et saab näha minu päeva. Ta nägigi seda ja oli väga rõõmus."
57 Juudid ütlesid talle: „Sa pole veel viiskümmend aastatki vana ja oled näinud Aabrahami?"
58 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile," vastas Jeesus, „enne kui Aabraham sündis, olen mina!"
59 Seepeale haarasid nad kive, et teda visata. Jeesus aga peitis end ära ja lahkus templist.
1 mas Jesus foi para o Mt 21.1monte das Oliveiras. 2 De madrugada, voltou ao templo, e todo o povo ia ter com ele; e Jesus, Mt 26.55;Jo 8.20sentando-se o ensinava. 3 Os escribas e os fariseus trouxeram uma mulher apanhada em adultério, puseram-na no meio de todos 4 e disseram a Jesus: Mestre, esta mulher tem sido apanhada em flagrante adultério. 5 Lv 20.10;Dt 22.22s.Moisés nos ordenou na Lei que tais mulheres sejam apedrejadas; tu, pois, que dizes? 6 Isso diziam, Mt 16.1;19.3;22.18,35;Mc 8.11;10.2;12.15;Lc 10.25;11.16experimentando-o, Mc 3.2para ter de que o acusar. Jesus, porém, abaixando-se começou a escrever no chão com o dedo. 7 Como eles insistissem na pergunta, Jo 8.10levantou-se e disse-lhes: cp.Mt 7.1;Rm 2.1Aquele que dentre vós está sem pecado cp.Dt 17.7seja o primeiro que lhe atire uma pedra. 8 Tornando a abaixar-se, continuou a escrever no chão. 9 Mas, ouvindo essa resposta, foram saindo um a um, começando pelos mais velhos, ficando só Jesus e a mulher no lugar em que estava. 10 Então, Jo 8.7levantando-se Jesus, perguntou-lhe: Mulher, onde estão eles? Ninguém te condenou? 11 Respondeu ela: Ninguém, Senhor. Disse Jesus: cp.Jo 3.17Nem eu tampouco te condeno; Jo 5.14vai e não peques mais.]
12 Então, Jesus tornou a falar-lhes, dizendo: Jo 1.4; cp.12.35Eu sou a luz do mundo; cp.Mt 5.14quem me segue de modo nenhum andará nas trevas; pelo contrário, terá a luz da vida. 13 Disseram-lhe os fariseus: cp.Jo 5.31Tu dás testemunho de ti mesmo; o teu testemunho não é verdadeiro. 14 Respondeu-lhes Jesus: cp.Jo 18.37;Ap 1.5;3.14Ainda que eu dou testemunho de mim mesmo, o meu testemunho é verdadeiro; porque sei Jo 13.3;16.28; cp.Jo 8.42de onde vim e para onde vou; mas cp.Jo 7.28;9.29vós não sabeis donde venho, nem para onde vou. 15 1Sm 16.7;Jo 7.24Vós julgais segundo a carne, Jo 3.17eu a ninguém julgo. 16 Jo 5.30E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro; porque não estou só, mas o Pai, que me enviou, está comigo. 17 Na vossa Lei está escrito que o testemunho de cp.Dt 19.15;17.6;Mt 18.16duas pessoas é verdadeiro. 18 Eu dou testemunho de mim, Jo 5.37; cp.1Jo 5.9e meu Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim. 19 Estes lhe perguntaram: Onde está teu Pai? Respondeu Jesus: Não me conheceis a mim, nem a meu Pai; Jo 14.7;16.3; cp.7.28;14.9;Jo 8.55se me conhecêsseis, também conheceríeis a meu Pai. 20 Proferiu ele essas palavras Mc 12.41,43;Lc 21.1no lugar do gazofilácio, Jo 7.14; cp.Jo 8.2quando ensinava no templo; e ninguém o prendeu, Jo 7.30porque não era ainda chegada a sua hora.
21 Disse-lhes outra vez: Eu vou retirar-me, Jo 7.34e me buscareis Jo 8.24e morrereis em vossos pecados; para onde eu vou, vós não podeis ir. 22 Então, diziam Jo 1.19;Jo 8.48,52,57os judeus: Será caso que se suicide, pois diz: cp.Jo 7.35Para onde eu vou, não podeis vós ir? 23 Disse-lhes Jesus: Vós cp.Jo 3.31sois cá de baixo; eu sou lá de cima; 1Jo 4.5vós sois deste mundo; Jo 17.14,16eu não sou deste mundo. 24 Por isso, eu vos disse que morrereis em vossos pecados; porque, se não crerdes Jo 8.28;Mc 13.6;Lc 21.8; cp.Mt 24.5;Jo 4.26;13.19que Eu Sou, morrereis em vossos pecados. 25 Perguntaram-lhe, então: Quem és tu? Respondeu-lhes Jesus: Perguntais aquilo que vos tenho dito desde o princípio? 26 Muitas coisas tenho a falar e a julgar acerca de vós; Jo 7.28; cp.3.33mas aquele que me enviou é verdadeiro, cp.Jo 12.49;15.15;Jo 8.40e o que dele ouvi, isto falo ao mundo. 27 Eles não perceberam que ele lhes falava do Pai. 28 Jesus, pois, continuou: Quando tiverdes Jo 3.14;12.32levantado o Filho do Homem, então, conhecereis que Jo 8.24;Mc 13.6;Lc 21.8; cp.Mt 24.5;Jo 4.26;13.19Eu Sou e que Jo 5.19; cp.3.11nada faço de mim mesmo, mas, como me ensinou o Pai, assim falo. 29 Quem me enviou está comigo; Jo 8.16;Jo 16.32ele não me deixou só, porque cp.Jo 4.34eu faço sempre as coisas que são do seu agrado. 30 Falando essas coisas, Jo 7.31muitos creram nele.
31 Disse, pois, Jesus aos judeus que o haviam crido: Jo 15.7;2Jo 9Se vós permanecerdes na minha palavra, verdadeiramente sois meus Jo 2.2discípulos, 32 cp.Jo 1.14,17conhecereis a verdade, Jo 8.36; cp.Rm 8.2;2Co 3.17;Gl 5.1,13;Tg 2.12;1Pe 2.16e a verdade vos libertará. 33 Eles lhe responderam: Jo 8.37,39;Mt 3.9Nós somos descendência de Abraão e nunca temos sido escravos de ninguém; como dizes tu: Vós sereis livres? 34 Replicou-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: Rm 6.16;2Pe 2.19todo o que comete pecado é escravo do pecado. 35 Gn 21.10;Gl 4.30O escravo não fica para sempre na casa; Lc 15.31o filho fica para sempre. 36 Se, pois, o Filho Jo 8.32vos libertar, sereis realmente livres. 37 Sei que sois descendência de Jo 8.37,39;Mt 3.9Abraão; mas Jo 8.40;Jo 7.1procurais tirar-me a vida, porque a minha palavra não cabe em vós. 38 Eu falo o que tenho visto na presença de meu Pai; e vós fazeis o que ouvistes de Jo 8.41,44vosso pai. 39 Responderam-lhe eles: Nós somos filhos de Abraão. Disse-lhes Jesus: cp.Rm 9.7;Gl 3.7Se sois filhos de Abraão, fazei as obras de Abraão; 40 mas agora procurais tirar-me a vida, a mim que vos tenho cp.Jo 8.26falado a verdade que ouvi de Deus; isso Abraão não fez. 41 Vós fazeis as obras de vosso pai. Responderam-lhe eles: Nós não somos bastardos; Dt 32.6;Is 63.16;64.8temos um pai, que é Deus. 42 Replicou-lhes Jesus: Se Deus fosse vosso pai, 1Jo 5.1vós me amaríeis; Jo 13.3;16.28,30;17.8porque eu vim de Deus e estou aqui; pois Jo 7.28não vim de mim mesmo, Jo 3.17mas ele me enviou. 43 Por que não compreendeis a Jo 8.33,39,41, etc.minha linguagem? É porque não podeis cp.Jo 5.25ouvir as minhas palavras. 44 1Jo 3.8Vós sois Jo 8.38,41filhos do Diabo cp.Jo 7.17e tendes vontade de cumprir os desejos de vosso pai. Gn 3.4; cp.1Jo 3.8,15Ele era homicida desde o princípio e não permaneceu na verdade, porque 1Jo 2.4não há nele verdade. Quando ele diz uma mentira, cp.Mt 12.34fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e o pai da mentira. 45 Mas porque Jo 18.37eu digo a verdade, vós não me credes. 46 Qual de vós me convence de pecado? Se digo a verdade, porque não me credes? 47 cp.1Jo 4.6Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vós não me ouvis, porque não sois de Deus. 48 Responderam-lhe Jo 1.19os judeus: Não dizemos nós bem que és Mt 10.5;Jo 4.9samaritano e Jo 7.20tens demônio? 49 Replicou Jesus: Eu não tenho demônio; mas honro a meu Pai, e vós me desonrais. 50 Jo 5.41; cp.Jo 8.54Eu não busco a minha glória; há quem a busque e julgue. 51 Em verdade, em verdade vos digo: se alguém Jo 14.23;15.20;17.6; cp.Jo 8.55guardar a minha palavra, nunca jamais Lc 2.26;Hb 11.5; cp.Mt 16.28;Hb 2.9;Jo 8.52verá a morte. 52 Disseram-lhe os judeus: Agora, estamos certos de que estás possesso de demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e tu dizes: Se alguém guardar a minha palavra, nunca jamais Jo 8.51provará a morte. 53 cp.Jo 4.12Porventura, és tu maior do que nosso pai Abraão, que morreu? Também os profetas morreram. Quem pretendes tu ser? 54 Respondeu Jesus: Se cp.Jo 8.50eu me glorificar, a minha glória não é nada. Jo 7.39Quem me glorifica é meu Pai, aquele que vós dizeis ser vosso Deus; 55 entretanto, Jo 8.19;15.21vós não o tendes conhecido, Jo 7.29mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei, como vós, cp.Jo 8.44mentiroso; mas eu o conheço Jo 15.10; cp.Jo 8.51e guardo a sua palavra. 56 Jo 8.37,39Vosso pai Abraão cp.Mt 13.17;Hb 11.13alegrou-se de ver o meu dia, viu-o e regozijou-se. 57 Perguntaram-lhe os judeus: Ainda não tens cinquenta anos e viste a Abraão? 58 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: antes que Abraão fosse feito, cp.Jo 17.5,24;1.1Eu Sou. 59 Então, Jo 10.31;11.8; cp.Mt 12.14pegaram em pedras, para lhe atirar, mas ele Jo 12.36encobriu-se e saiu do templo.