1 Seetõttu otsustasin ma iseeneses mitte ette võtta veel üht valusat külaskäiku teie juurde. 2 Sest kui ma teid teen kurvaks, kes siis pärast veel mind rõõmustab kui vaid teie, keda ma olen kurvaks teinud? 3 Just seepärast ma kirjutasin teile, et teie juurde tulles ei teeks mind murelikuks need, kes oleksid pidanud mind rõõmustama. Ma olen veendunud teis kõigis, et minu rõõm on teie kõikide rõõm. 4 Ma kirjutasin teile suures ahistuses ja südamevalus rohkete pisaratega, aga mitte selleks, et teid kurvastada, vaid et te mõistaksite minu armastuse sügavust teie vastu.
5 Ent kui keegi on kurvastust põhjustanud, siis ta ei ole kurvastanud ainult mind, vaid mingil määral, et mitte liialdada, teid kõiki. 6 Temale piisab noomitusest, mille ta enamikult teist on saanud. 7 Nüüd te peate talle andeks andma ja teda julgustama, et ta liigsesse kurvastusse ei upuks. 8 Seepärast ma kutsun teid üles taaskinnitama oma armastust tema vastu.
9 Niisiis oli mu kirja eesmärk panna proovile teie tublidust ja näha, kas olete kõiges kuulekad. 10 Kellele teie aga midagi andestate, sellele andestan minagi. Ja kui minul midagi üldse oli andestada, siis olen ma seda juba teinud teie pärast Kristuse palge ees, 11 et saatan ei saaks meid üle kavaldada. Sest tema salasepitsused ei ole meile teadmata.
12 Aga kui ma Troasesse tulin Kristuse evangeeliumi kuulutama ja nägin, et Issand oli mulle avanud ukse, 13 ei saanud ma ikka meelerahu, sest ma ei leidnud sealt oma venda Tiitust. Ma jätsin nendega hüvasti ja tulin Makedooniasse.
14 Aga tänu olgu Jumalale, kes meid Kristuses viib alati võidukäigus kaasa ja teeb meie kaudu kõikjal avalikuks tema tunnetuse lõhna. 15 Sest meie oleme Kristuse hea lõhn Jumala jaoks nii nende seas, kes päästetakse, kui nende seas, kes lähevad hukka. 16 Ühtedele oleme lõhn, mis toob surma; teistele lõhn, mis toob elu. Ja kes selleks kõlbab? 17 Erinevalt paljudest ei kauple me Jumala sõnaga kasu saamise eesmärgil. Vastupidi, me kõneleme Jumala ees siiralt nagu need, kelle Jumal on läkitanud Kristuses.
1 Eu, porém, determinei isso por mim mesmo: cp.1Co 4.21;2Co 12.21não ir ter convosco outra vez em tristeza. 2 Pois, se eu cp.2Co 7.8vos entristeço, quem é, então, o que me alegra, senão aquele que por mim é entristecido? 3 Isso mesmo 2Co 2.9;2Co 7.8,12escrevi, para que, chegando, eu não tenha tristeza da parte dos que me deviam alegrar, tendo esta Gl 5.10;2Ts 3.4;Fm 21confiança em todos vós que o de meu gozo é o de todos vós. 4 Pois, em muita tribulação e angústia de coração, vos escrevi com muitas lágrimas, não para que fôsseis entristecidos, mas para que conhecêsseis o amor que mais abundantemente tenho para convosco.
5 Mas, cp.1Co 5.1s. (?)se alguém tem causado tristeza, tem causado tristeza não a mim, porém em parte (para não ser severo demais) a todos vós. 6 Basta a esse tal cp.1Co 5.4s.; cp.2Co 7.11esta repreensão dada pelo maior número, 7 de modo que pelo contrário deveis, antes, Gl 6.1; cp.Ef 4.32perdoar-lhe e confortá-lo, para que o tal não seja consumido pela demasiada tristeza. 8 Por isso, vos rogo que confirmeis a vossa caridade para com ele; 9 pois para esse fim também 2Co 2.3s.escrevi, para, por essa Fp 2.22; cp.2Co 8.2vossa prova, conhecer se em tudo 2Co 7.15;10.6sois obedientes. 10 A quem vós perdoais alguma coisa, também eu; pois o que eu tenho perdoado, se alguma coisa tenho perdoado, é por amor de vós cp.1Co 5.4;2Co 4.6bna presença de Cristo, 11 para que Mt 4.10Satanás não ganhe alguma vantagem sobre nós, porque cp.Lc 22.31;2Co 4.4;1Pe 5.8não ignoramos as suas maquinações.
12 Quando cheguei a At 16.8Trôade para pregar o 2Co 4.3-4;8.18;9.13;10.14;11.4,7;1Ts 3.2; cp.Rm 1.1evangelho de Cristo, e quando me foi aberta At 14.27uma porta no Senhor, 13 2Co 7.5não tive alívio para o meu espírito, porque não achei a meu irmão 2Co 7.6,13s.;8.6,16,23;12.18;Gl 2.1,3;2Tm 4.10;Tt 1.4Tito; mas, Mc 6.46despedindo-me deles, parti para a Rm 15.26Macedônia.
14 Rm 6.17;1Co 15.57;2Co 8.16;9.15; cp.Rm 1.8Graças, porém, a Deus que em Cristo sempre cp.Cl 2.15(Gr.)nos conduz em triunfo, e que por nosso meio faz sentir o Ef 5.2;Fp 4.18; cp.Ct 1.3;Ez 20.41cheiro do seu 1Co 12.8conhecimento em todo lugar. 15 Pois para Deus somos o bom cheiro de Cristo 1Co 1.18nos que são salvos e nos que perecem. 16 cp.Lc 2.34;Jo 9.39;1Pe 2.7s.Para uns, na verdade, cheiro de morte para morte, para outros, porém, cheiro de vida para vida. E para essas coisas quem é 2Co 3.5s.idôneo? 17 Pois não estamos, como muitos, 2Co 4.2; cp.Gl 1.6-9mercadejando com a palavra de Deus; mas é 2Co 1.12;1Co 5.8; cp.1Ts 2.4;1Pe 4.11com sinceridade, mas é de Deus, 2Co 12.19perante Deus que, em Cristo, falamos.