1 Sallige nüüd pisut minu rumalust! Kuid te ju sallitegi! 2 Ma hoian teist kinni jumaliku kiivusega, sest ma olen kihlanud teid üheleainsale mehele, Kristusele, et teid anda talle puhta neitsina. 3 Aga ma kardan, et nii nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, eksitatakse teiegi mõtted eemale siirast ja puhtast pühendumisest Kristusele. 4 Sest kui keegi tuleb teie juurde ja kuulutab teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te võtate vastu vaimu, kes on erinev sellest Vaimust, kelle te vastu võtsite, või evangeeliumi, mis erineb sellest, mille te vastu võtsite, siis seda te sallite suurepäraselt!
5 Ma ei arva, et mina neist „vägevatest apostlitest" millegi poolest halvem oleksin. 6 Ma võin küll olla koolitamata kõneleja, aga mul on teadmised, mis me oleme teile alati ja igal viisil teatavaks teinud. 7 Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid ülendada, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi ilma tasuta? 8 Ma riisusin teisi kogudusi, võttes vastu toetust nende käest, et teid teenida. 9 Kui mul teie juures midagi vaja oli, ei koormanud ma kedagi, sest mis mul vaja oli, andsid mulle vennad, kes tulid Makedooniast. Ma olen hoidunud elamast teie kulul ja tahan järgida seda põhimõtet ka edaspidi. 10 Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei saa keegi lõpetada mu kiitlemist sellest kogu Ahhaias. 11 Miks? Kas ma ei armasta teid? Jumal teab, et armastan!
12 Kuid nii nagu praegu, toimin ma ka edaspidi, et mitte anda võimalust neile, kes tahavad näidata end meiega võrdsena selles, millega nad kiitlevad. 13 Need inimesed on valeapostlid, võltsid töötegijad, kes moondavad ennast Kristuse apostliteks. 14 Ja pole ka ime, sest saatan ise moondab end valguseingliks. 15 Seepärast ei ole midagi erilist, kui tema teenrid ennast moondavad õiguse teenriteks. Nad lõpetavad seal, kuhu nende teod neid viivad.
16 Ma kordan: ärgu keegi pidagu mind rumalaks. Kui aga siiski, siis võtke mind vastu rumalana, et minagi võiksin pisut kiidelda. 17 Nõnda enesekindlalt kiideldes ei räägi ma nagu Issand räägiks, vaid nagu rumal. 18 Aga et paljud kiitlevad inimlikult, siis kiitlen minagi. 19 Te sallite ju meeleldi rumalust, kes te ise olete arukad! 20 Te sallite rõõmuga igaüht, kes teid orjastab, kurnab, ära kasutab, alandab ja näkku lööb.
21 Pean häbiga tunnistama, et meie oleme olnud liiga nõdrad. Aga sellega, millega teised julgevad kiidelda, ütlen seda nüüd otsekui rumal, sellega julgen kiidelda minagi. 22 Nemad on heebrealased? Mina ka. Nemad on iisraellased? Mina ka. Nemad on Aabrahami järglased? Mina ka. 23 Nemad on Kristuse teenrid? Ma räägin pööraselt – mina olen võrreldamatult rohkem. Ma olen rohkem vaeva näinud, rohkem vangis olnud, palju rohkem piitsa saanud, ikka ja jälle surmaga silmitsi seisnud. 24 Juutide käest olen viiel korral saanud ühe piitsahoobi vähem kui nelikümmend. 25 Kolm korda on mind pekstud keppidega, üks kord loobitud kividega. Kolm korda olen teinud läbi laevahuku, terve ööpäeva triivinud avamerel. 26 Ma olen sageli olnud teel: ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva hulgas, ohus võõraste seas, ohus linnades, ohus maal, ohus merel, ohus valevendade keskel. 27 Olen teinud ränka tööd, olnud sageli magamata, olen tundnud nälga ja janu, olnud tihti söömata, külmas ja alasti. 28 Lisaks kõigele muule olen ma igapäevase koorma all, mures kõigi koguduste pärast. 29 Kas keegi on nõrk, ja mina ei tunneks nõrkust? Kas keegi annab patule järele, ja mina ei oleks nördinud?
30 Kui just peab kiitlema, siis ma kiitlen sellega, mis näitab minu nõtrust. 31 Jumal, Issanda Jeesuse Kristuse Isa, olgu kiidetud igavesti, tema teab, et ma ei valeta. 32 Damaskuses valvas kuningas Aretase ametnik linna, et mind vahistada, 33 aga mind lasti korviga läbi müüriakna alla ja ma pääsesin tema käest.
1 Oxalá que 2Co 11.4,19s.; cp.Mt 17.17;2Co 11.16suportásseis um pouco de 2Co 11.17,21; cp.2Co 5.13insipiência da minha parte; mas, de fato, me suportais. 2 Pois vos zelo com zelos de Deus, porque vos Os 2.19s.;Ef 5.26s.desposei com um só esposo, para vos cp.2Co 4.14apresentar a Cristo como uma virgem pura; 3 temo, porém, que, como a Gn 3.4,13;1Tm 2.14;Ap 12.9,15;Jo 8.44;1Ts 3.5serpente enganou a Eva com a sua astúcia, assim sejam corrompidos os vossos pensamentos, e se apartem da sinceridade e da pureza para com Cristo. 4 Na verdade, se aquele que vem prega cp.1Co 3.11outro Jesus, o qual não pregamos, ou se recebeis um cp.Rm 8.15espírito diferente do que recebestes, ou se um Gl 1.6evangelho diferente do que aceitastes, cp.Mc 7.9bem 2Co 11.1o suportais. 5 Julgo que 2Co 12.11;Gl 2.6em nada tenho sido inferior aos maiores dentre os apóstolos. 6 Mas, ainda que sou 1Co 1.17rude na palavra, não o sou, todavia, na 1Co 12.8; cp.Ef 3.4ciência; de todos os modos, porém, vos temos 2Co 4.2feito isso patente em tudo. 7 Porventura, 2Co 12.13cometi eu pecado, humilhando-me, para que vós fôsseis exaltados, por que vos evangelizei as Rm 1.1; cp.2Co 2.12;10.16boas-novas de Deus 1Co 9.18;At 18.3gratuitamente? 8 Despojei outras igrejas, Fp 4.15,18; cp.1Co 4.12;9.6recebendo delas salário para vos poder servir, 9 e, quando estava convosco e tinha necessidades, 2Co 12.13-14,16não me fiz pesado a ninguém; pois At 18.5(?)os irmãos, quando vieram da Rm 15.26Macedônia, supriram o que me faltava; e em tudo me guardei e guardarei de vos ser pesado. 10 Rm 9.1; cp.1.9;2Co 1.23;Gl 2.20Como a verdade de Cristo está em mim, não me será tirada 1Co 9.15essa glória nas regiões da At 18.12Acaia. 11 Por quê? 2Co 12.15Será por que não vos amo? 2Co 11.31; cp.12.2s.;Rm 1.9;2Co 2.17Deus o sabe. 12 Mas o que faço, isso farei, cp.1Co 9.12para cortar a ocasião aos que desejam ocasião, a fim de que, naquilo de que se gloriam, sejam achados assim como nós. 13 Pois tais homens são Ap 2.2; cp.At 20.30;Gl 1.7;2.4;Fp 1.15;Tt 1.10s.;2Pe 2.1falsos apóstolos, cp.Fp 3.2trabalhadores dolosos, transformando-se em apóstolos de Cristo. 14 Não é de admirar; pois o próprio Mt 4.10; cp.Ef 6.12;Cl 1.13Sanatás se transforma em Cl 1.12anjo de luz. 15 Portanto, não é grande coisa se também os seus ministros se transformam como em ministros de justiça; cp.Rm 2.6;3.8e o fim deles será conforme as suas obras.
16 2Co 11.1Outra vez digo: ninguém pense que sou insensato; mas, se assim pensais, todavia, recebei-me como insensato, para que eu também me glorie um pouco. 17 O que falo, cp.1Co 7.12,25não o falo segundo o Senhor, mas como 2Co 11.21por insensatez, nesta confiança de gloriar-me. 18 Desde que Fp 3.3s.muitos se gloriam 2Co 5.16segundo a carne, eu também me gloriarei. 19 1Co 4.10Sendo vós sábios, com prazer suportais os insensatos; 20 pois, se alguém Gl 2.4; cp.2Co 1.24;Gl 4.3,9;5.1vos escraviza, se alguém Mc 12.40vos devora, se alguém cp.Lc 5.5;2Co 11.3;2Co 12.16se apodera de vós, se alguém cp.2Co 10.5se exalta sobre vós, cp.1Co 4.11se alguém vos dá na cara, o suportais. 21 Falo com cp.2Co 6.8vergonha, como se nós fôssemos 2Co 10.10fracos. Mas, naquilo em que alguém se faz cp.2Co 10.2ousado, 2Co 11.17com insensatez falo, também eu sou ousado. 22 At 6.1São hebreus? Fp 3.5Também eu. Rm 9.4São israelitas? Também eu. Gl 3.16São descendentes de Abraão? Rm 11.1Também eu. 23 São 2Co 3.6;1Co 3.5; cp.2Co 10.7ministros de Cristo? falo como fora de mim, eu ainda mais; 1Co 15.10em trabalhos muito mais, muito mais 2Co 6.5em prisões, At 16.23;2Co 6.5em açoites, sem medida, Rm 8.36em mortes, muitas vezes. 24 Dos judeus, cinco vezes recebi Dt 25.3quarenta açoites menos um, 25 três vezes, fui At 16.22açoitado com varas; uma vez, At 14.19apedrejado; três vezes, naufraguei; um dia e uma noite, passei no abismo; 26 muitas vezes, estive em jornadas, em perigos de rios, em perigos de salteadores, em perigos da cp.At 9.23;13.45,50;14.5;17.5,13;18.12;20.3,19;21.27;23.10,12;25.3;1Ts 2.15minha raça, em perigos dos cp.At 14.5,19;19.23ss.;27.42gentios, em perigos na At 21.31cidade, em perigos na solidão, em perigos no mar, em perigos entre Gl 2.4falsos irmãos; 27 em 1Ts 2.9;2Ts 3.8trabalho e fadiga, em vigílias, muitas vezes; 1Co 4.11;Fp 4.12com fome e sede, 2Co 6.5em jejuns, muitas vezes; em frio e 1Co 4.11nudez; 28 além das coisas exteriores, há o que pesa sobre mim diariamente, o cuidado de 1Co 7.17todas as igrejas. 29 Quem 1Co 9.22; cp.1Co 8.9,13enfraquece, que eu não enfraqueça? Quem é levado a tropeçar, que eu não me abrase? 30 Se é necessário gloriar-me, gloriar-me-ei das coisas da minha 1Co 2.3fraqueza. 31 O Deus e Pai do Senhor Jesus, Rm 1.25que é bendito para sempre, 2Co 11.11sabe que não minto. 32 Em At 9.2Damasco, o etnarca do rei Aretas At 9.24guardava a cidade dos damascenos, para me prender; 33 cp.At 9.25e numa alcofa me desceram por uma janela da muralha abaixo, e assim escapei das suas mãos.