1 Jeesus astus paati, sõitis teisele poole järve ja läks oma kodulinna. 2 Seal toodi tema juurde halvatu, kes lamas oma magamisasemel. Nähes nende usku, ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg! Sinu patud on sulle andeks antud!"

3 Siis mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See mees teotab Jumalat!"

4 Jeesus aga, teades nende mõtteid, küsis neilt: „Miks te mõtlete kurja oma südames? 5 Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on andeks antud" või „Tõuse üles ja kõnni"? 6 Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal." Ja ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!" 7 Ning mees tõusis ja läks koju. 8 Seda nähes oli rahvas hämmastuses ja nad ülistasid Jumalat, kes on andnud inimestele sellise meelevalla.

9 Sealt edasi minnes nägi Jeesus meest nimega Matteus maksukoguja pingil istumas ning ütles talle: „Järgne mulle!" Ja ta tõusis ja järgnes talle.

10 Kui siis Jeesus istus lauas tema kodus, tuli sinna palju maksukogujaid ja patuseid ning sõid koos Jeesuse ja tema jüngritega. 11 Seda nähes küsisid variserid tema jüngritelt: „Miks teie õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?"

12 Seda kuuldes ütles Jeesus: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. 13 Minge ja õppige, mida tähendab „Ma soovin halastust, mitte ohvrit". Mina ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid."

14 Siis tulid Johannese jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Miks meie ja variserid paastume, aga sinu jüngrid ei paastu?"

15 Jeesus vastas neile: „Ei sobi pulmalistel leinata ajal, kui peigmees on nendega. Ent tuleb aeg, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad.

16 Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube. Säärane paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks. 17 Samuti ei valata värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid lõhkevad, vein voolab maha ja lähkreid ei saa enam kasutada. Värske vein valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad."

18 Kui ta seda neile rääkis, tuli tema juurde sünagoogi ülem, põlvitas ta ette ja ütles: „Just praegu suri mu tütar, aga tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!" 19 Jeesus tõusis ja järgnes talle koos oma jüngritega.

20 Ja näe, üks naine, kes oli kannatanud verejooksu juba kaksteist aastat, lähenes Jeesusele selja tagant ja puudutas ta kuue serva, 21 öeldes endamisi: „Kui ma võiksin puudutada kasvõi tema kuube, siis ma saaksin terveks!"

22 Jeesus aga pöördus ümber, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar! Sinu usk on sind terveks teinud!" Ja sellest tunnist alates oli naine terve.

23 Kui nüüd Jeesus jõudis sünagoogi ülema majja ning nägi flöödimängijaid ja häälekat rahvahulka, 24 ütles ta: „Minge ära! Tüdruk ei ole surnud, vaid magab!" Aga nad naersid tema üle. 25 Ent kui rahvahulk oli välja aetud, astus Jeesus tuppa, võttis tüdruku käest kinni ja ta ärkas üles. 26 Ja kuuldus sellest levis kogu ümbruskonnas.

27 Kui Jeesus läks sealt edasi, järgnesid talle kaks pimedat, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!"

28 Kui Jeesus oli majja astunud, tulid pimedad tema juurde ja ta küsis neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?"

„Jah, Issand," vastasid nad talle.

29 Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!"

30 Ja nende silmad avanesid. Nüüd Jeesus hoiatas neid karmilt: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saa!" 31 Nemad aga läksid ja rääkisid sellest terves ümbruskonnas.

32 Kui nad olid lahkunud, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud. 33 Jeesus ajas kurja vaimu välja ja tumm hakkas rääkima. „Sellist asja pole Iisraelis veel nähtud!" imestas rahvas.

34 Variserid aga ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja abil!"

35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetades sünagoogides, kuulutas evangeeliumi Kuningriigist ning tervendas igasugustest haigustest ja hädadest. 36 Rahvahulki nähes tundis ta neile kaasa, sest nad olid rõhutud ja räsitud nagu lambad, kellel pole karjast. 37 Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. 38 Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!"

1 Jesus entrou numa barca, atravessou para o outro lado e foi *Mt 4.13; cp.Mc 5.21(?)à sua cidade. 2 *Mt 9.2-8;Mc 2.3-12;Lc 5.18-26Trouxeram-lhe um *vd.Mt 4.24;5.6paralítico, deitado em um leito. Vendo Jesus a fé que eles tinham, disse ao paralítico: *Mt 9.22;14.27;Mc 6.50;10.49;Jo 16.33;At 23.11Tem ânimo, filho; *Mc 2.5,9;Lc 5.20,23;7.48perdoados são os teus pecados. 3 Alguns escribas disseram consigo: Este homem blasfema. 4 Mas Jesus, *Mt 12.25;Lc 6.8;9.47conhecendo-lhes os pensamentos, disse: Por que pensais mal nos vossos corações? 5 Pois qual é mais fácil? Dizer: *Mc 2.5,9;Lc 5.20,23;7.48Perdoados são os teus pecados, ou dizer: Levanta-te e anda? 6 Para que saibais que *vd.Mt 8.20o Filho do homem tem sobre a terra autoridade para perdoar pecados — disse então ao *Mt 4.24;5.2paralítico: Levanta-te, toma o teu leito e vai para tua casa. 7 Ele se levantou e foi para sua casa. 8 Vendo isso as multidões, temeram e *Mt 5.16;15.31;Mc 2.12;Lc 2.20;5.25-26;7.16;13.13;17.15;23.47;Jo 15.8;At 4.21;11.18;21.20;2Co 9.13;Gl 1.24glorificaram a Deus, que dera tal autoridade aos homens.

9 *Mt 9.9-17;Mc 2.14-22;Lc 5.27-38Jesus, partindo dali, viu um homem chamado *Mt 10.3;Mc 3.18;Lc 6.15;At 1.13; cp.Mc 2.14Mateus sentado na coletoria e disse-lhe: *vd.Mt 8.22Segue-me! Ele se levantou e o seguiu.

10 Estando ele à mesa em casa, vieram muitos publicanos e pecadores e sentaram-se com Jesus e com seus discípulos. 11 Os fariseus, vendo isso, perguntavam aos discípulos: *Mt 11.19;Mc 2.16;Lc 5.30;15.2Por que come o vosso Mestre com os publicanos e pecadores? 12 Mas Jesus, ouvindo-o, disse: *Mc 2.17;Lc 5.31Os sãos não precisam de médico, mas sim os enfermos. 13 Porém ide *Mt 12.7;Os 6.6aprender o que significa: Misericórdia quero e não holocaustos; *Mc 2.17;Lc 5.32; cp.1Tm 1.15pois não vim chamar os justos, mas os pecadores.

14 Depois, o procuraram os discípulos de João e lhe perguntaram: Por que é que nós e *Lc 18.12os fariseus jejuamos, mas teus discípulos não jejuam? 15 Respondeu-lhes Jesus: Podem, porventura, estar tristes os convidados para o casamento, enquanto o noivo está com eles? Porém dias virão, em que lhes será tirado o noivo, e nesses dias jejuarão. 16 Ninguém põe remendo de pano novo em vestido velho; porque o remendo tira parte do vestido, e fica maior a rotura. 17 Nem se põe vinho novo em odres velhos; de outro modo, arrebentam os odres, e derrama-se o vinho, e estragam-se os odres. Mas vinho novo é posto em odres novos, e ambos se conservam.

18 *Mt 9.18-26;Mc 5.22-43;Lc 8.41-56Enquanto assim lhes falava, veio um chefe da sinagoga e *vd.Mt 8.2adorava-o, dizendo: Neste momento, acaba de expirar minha filha; mas vem, põe a tua mão sobre ela, e viverá. 19 Jesus, levantando-se, o foi seguindo com seus discípulos. 20 Uma mulher, padecendo há doze anos de uma hemorragia, veio por detrás dele e tocou-lhe *Nm 15.38;Dt 22.12;Mt 14.36;23.5a fímbria da capa; 21 porque dizia consigo: Se eu lhe *cp.Mt 14.36;Mc 3.10;Lc 6.19tocar somente a capa, ficarei curada. 22 Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: *vd.Mt 9.2Tem ânimo, filha; *Mc 5.34;10.52;Lc 7.50;8.48;17.19;18.42; cp.Mt 5.29;15.28a tua fé te sarou. Desde aquela hora, a mulher ficou sã. 23 Quando Jesus chegou à casa do chefe da sinagoga, vendo os *cp.2Cr 35.25;Jr 9.17;16.6;Ez 24.17tocadores de flauta e a multidão em alvoroço, 24 disse: Retirai-vos; pois a menina *Jo 11.13; cp.At 20.10não está morta, mas sim dormindo. Riam-se dele. 25 Mas, retirada a multidão, entrou Jesus, tomou a menina pela mão, e ela se levantou. 26 A *Mt 9.31;4.24;14.1;Mc 1.28,45;Lc 4.14,37;5.15;7.17fama desse fato correu por toda aquela terra.

27 Saindo Jesus dali, seguiram-no dois cegos, clamando: Tem compaixão de nós, *Mt 12.23;15.22;20.30-31;21.9,15;22.42;Mc 10.47-48;12.35;Lc 18.38-39;20.41s.; cp.Mt 1.1filho de Davi! 28 Tendo ele entrado em casa, vieram a ele os cegos; Jesus perguntou-lhes: Credes que posso fazer isso? Responderam eles: Cremos, Senhor. 29 Então lhes tocou os olhos, dizendo: *cp.Mt 5.22;8.13Faça-se-vos conforme a vossa fé. 30 Abriram-se-lhes os olhos. Jesus *vd.Mt 8.4advertiu-lhes com energia, dizendo: Vede que ninguém o saiba. 31 Eles, porém, saíram e lhe *Mt 4.24;9.26;14.1;Mc 1.28,45;Lc 4.14,37;5.15;7.17divulgaram a fama por toda aquela terra.

32 Quando se retiravam, *cp.Mt 12.22,24foi-lhe trazido um mudo *vd.Mt 4.24endemoninhado. 33 Expulso o demônio, falou o mudo; e a multidão maravilhou-se, dizendo: *Mc 2.12Nunca tal se viu em Israel! 34 Mas os fariseus afirmavam: É pelo *Mt 12.24;Mc 3.22;Lc 11.15; cp.Jo 7.20s.príncipe dos demônios que ele expele os demônios.

35 Jesus percorria todas as cidades e aldeias, *vd.Mt 4.23ensinando nas sinagogas, *vd.Mt 4.23pregando o evangelho do reino *vd.Mt 4.23;Mc 1.14e curando todas as doenças e enfermidades. 36 *vd.Mt 14.14;15.32;Mc 6.34;8.2Vendo ele as turbas, compadeceu-se delas, *Mc 6.34;Nm 27.17;Ez 34.5;Zc 10.2porque estavam aflitas e exaustas como ovelhas sem pastor. 37 Então, disse a seus discípulos: *Lc 10.2A seara, na verdade, é grande, mas os trabalhadores são poucos; 38 rogai, pois, ao Senhor da seara que envie trabalhadores para a sua seara.