1 Kui nad olid läinud läbi Amfipolise ja Apolloonia, jõudsid nad Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog. 2 Ja Paulus läks, nagu tal kombeks oli, nende juurde sünagoogi, ja arutles nendega kolmel hingamispäeval Jumala sõna üle, 3 selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma. „See Jeesus, keda mina teile kuulutan, ongi Messias!" ütles ta. 4 Mõned neist lasksid end veenda ja ühinesid Pauluse ja Siilasega, samuti ühines suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.

5 Aga õpetuse vastu seisvad juudid said kadedaks, nad võtsid turuplatsilt kaasa mõningaid kurje mehi ja rahvahulki üles kihutades korraldasid linnas mässu. Nad ründasid Jaasoni maja, otsides Paulust ja Siilast, et neid välja rahva ette tuua. 6 Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned teised usklikud linna valitsejate ette ja karjusid: „Need mehed, kes kogu ilma on pea peale pööranud, on nüüd siia tulnud 7 ja Jaason on nad vastu võtnud. Nad rikuvad keisri korraldusi, rääkides ühest teisest kuningast, keda kutsutakse Jeesuseks!" 8 Seda kuuldes rahvahulk ja linna valitsejad ärritusid, kuid 9 saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid neil minna.

10 Usklikud saatsid Pauluse ja Siilase öö saabudes Beroiasse. Sinna jõudes läksid nad juudi sünagoogi. 11 Beroias olid inimesed mõistlikumad kui Tessaloonikas; nemad võtsid sõna vastu innukalt ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas Paulus rääkis õigust. 12 Paljud juudid hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.

13 Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad ka sinna rahvahulka üles kihutama. 14 Siis usklikud saatsid Pauluse otsekohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga Beroiasse. 15 Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja lahkusid pärast seda, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks juhtnöörid, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.

16 Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, sest linn oli täis iidolite kujusid. 17 Ta arutles nüüd sünagoogis juutide ja jumalakartlike kreeklastega ning turuplatsil iga päev nendega, kes juhtusid seal olema. 18 Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Mõned küsisid: „Mida see lobasuu tahab öelda?" Teised arvasid: „Tema näib kuulutavat võõraid jumalusi!" Sest Paulus kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest. 19 Nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile ning ütlesid: „Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, millest sa kõneled? 20 Sa tood meie kõrvu võõrastavaid mõtteid. Me tahame teada, mis asjad need on." 21 (Kõik ateenlased ja seal elavad võõramaalased veetsid oma aega jutustades ja uudiseid kuulates.)

22 Aga Paulus seisis keset Areopaagi ning ütles: „Ateena mehed! Ma näen, et te olete väga jumalakartlikud. 23 Kui ma käisin läbi teie linna ja vaatasin paiku, mida te kummardate, märkasin ka üht altarit kirjaga:

Tundmatule jumalale.

Keda teie nüüd tundmatuna kummardate, teda kuulutan mina teile.

24 Jumal, kes on teinud maailma ja kõik selle sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela inimkätega tehtud pühakodades, 25 ega lase ennast inimkätega teenida, justkui tal oleks midagi vaja, sest tema ise annab kõikidele elu ja hingamise ja kõik. 26 Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna kõige maa peale elama ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid. 27 Ja Jumal soovis, et inimesed teda otsiksid, et nad teda tunneksid ja leiaksid. Sest ta on meile kõigile väga lähedal. 28 Tema tõttu me elame ja liigume ja temas on meie olemine. Sest nagu mõned teie enda luuletajad on öelnud: „Meie oleme tema sugu."

29 Kui me nüüd oleme Jumala sugu, ei tohiks me arvata, et jumalikkus on nagu kuld-, hõbe- ja kivikujutised, mille on loonud inimesed oma leidlikkuse ja oskusega. 30 Jumal on küll sellisest teadmatusest minevikus mööda vaadanud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada. 31 Sest ta on seadnud päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu maailma üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on andnud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist."

32 Kui need kuulsid surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned neist irvitama, teised aga ütlesid: „Me tahame sind selles asjas kuulda uuesti!" 33 Nõnda lahkus Paulus nende juurest. 34 Ent mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli Areopaagi liige Dionüüsios, samuti üks naine nimega Damaris, ja mitmed teised.

1 Tendo passado por Anfípolis e Apolônia, chegaram a *At 17.11,13;At 27.2;Fp 4.16;2Tm 4.10; cp.At 20.4;1Ts 1.1;2Ts 1.1Tessalônica, onde havia uma sinagoga de judeus. 2 Paulo, *At 9.20;At 17.10,17segundo o seu costume, ali entrou e, por três *At 13.14sábados, discutiu com eles, tirando argumentos das *At 8.35Escrituras, 3 expondo e demonstrando *At 3.18ser necessário que o Cristo padecesse *Jo 20.9e ressurgisse dentre os mortos. *At 9.22;18.5,28Este Jesus, que eu vos anuncio, dizia ele, é o Cristo. 4 *At 14.4Alguns deles ficaram persuadidos e se associaram com *At 17.10;At 15.40;At 15.22;At 17.14s.Paulo e Silas, bem como uma grande multidão de *Jo 7.35gregos *At 17.17;At 13.43devotos e não poucas *At 13.50mulheres de qualidade. 5 Porém *At 17.13;1Ts 2.16os judeus, movidos de inveja, tomando consigo alguns homens maus dentre o vulgacho e ajuntando a turba, amotinaram a cidade e, assaltando a casa de *At 17.6-7,9;Rm 16.21(?)Jasom, procuravam-nos para os entregar ao povo. 6 Porém, não os achando, *cp.At 16.19s.levaram a Jasom e alguns irmãos à presença das autoridades da cidade, clamando: Estes que têm transtornado *At 17.31;Mt 24.14o mundo chegaram também aqui, 7 aos quais Jasom *cp.Lc 10.38;Tg 2.25recolheu. Todos eles vão *Lc 23.2de encontro aos decretos de César, dizendo haver outro rei, que é Jesus. 8 Ao ouvirem isso, ficaram perturbadas a multidão e as autoridades da cidade; 9 e, tendo *At 17.5Jasom e os mais prestado fiança, foram soltos.

10 Logo pela noite, *At 17.6,14s.;At 1.15os irmãos enviaram a *At 17.4Paulo e Silas para *At 17.13;At 20.4Bereia; e, tendo eles aí chegado, foram *At 17.2à sinagoga dos judeus. 11 Ora, estes eram mais nobres do que os de *At 17.1Tessalônica, porque receberam a palavra com toda a avidez, indagando diariamente nas Escrituras se essas coisas eram assim. 12 *At 2.47Muitos deles creram, bem como não poucas *At 13.50mulheres gregas *Mc 15.43de boa posição e homens. 13 Quando os judeus de Tessalônica souberam que também em *At 17.10;At 20.4Bereia era anunciada por Paulo a palavra de Deus, foram lá excitar e perturbar o povo. 14 Então, *At 17.6,10;At 1.15os irmãos fizeram logo sair a Paulo para que fosse até o mar. Porém *At 17.4,10;At 15.22Silas e *At 16.1Timóteo ficaram ali. 15 *cp.At 15.3Os que conduziam a Paulo levaram-no até *At 17.16,21s.;At 18.1;1Ts 3.1Atenas e, tendo eles recebido ordem para comunicar a *At 17.14Silas e Timóteo que *At 18.5fossem ter com ele o mais depressa possível, partiram.

16 Enquanto Paulo os esperava em Atenas, o seu espírito revoltava-se dentro de si mesmo, vendo a cidade cheia de ídolos. 17 Assim, *At 9.20; cp.At 17.2na sinagoga, discutia ele com os judeus e *At 17.4com os que temiam a Deus e, na praça, todos os dias, discutia com os que ali se achavam. 18 Mas alguns filósofos epicureus e estoicos contendiam com ele, e uns diziam: Que quererá dizer *cp.1Co 4.10;1.20este paroleiro? E outros: Parece ser proclamador de deuses estranhos; pois pregava a *At 4.2;At 17.31s.Jesus e a ressurreição. 19 *cp.At 23.19Segurando-o, levaram-no ao *At 17.22Areópago, dizendo: Podemos saber que *cp.Mc 1.27nova doutrina é esta que anuncias? 20 Pois tu nos trazes aos ouvidos coisas estranhas; queremos saber que vem a ser isso. 21 Ora, todos os atenienses e os *At 17.15estrangeiros que ali moravam não se ocupavam em outra coisa senão em contar ou em ouvir alguma novidade. 22 Paulo, posto em pé no meio do Areópago, disse:

*At 17.15Atenienses, em tudo vos vejo muitíssimo tementes aos deuses. 23 Pois, passando e observando os *2Ts 2.4objetos do vosso culto, achei um altar em que estava escrito: AO DEUS DESCONHECIDO. O que, pois, *cp.Jo 4.22adorais sem o conhecer é o que eu vos anuncio. 24 *Is 42.5;At 14.15O Deus que fez o mundo e tudo o que nele há, sendo ele *Mt 11.25; cp.Dt 10.14;Sl 115.16o Senhor do céu e da terra, *At 7.48não habita em santuários feitos por mãos dos homens, 25 nem é servido por mãos humanas, *Sl 50.10-12; cp.Jó 22.2como se necessitasse de alguma coisa, visto ele mesmo dar a todos vida, respiração e todas as coisas; 26 *Ml 2.10e de um só fez todo o gênero humano para habitar sobre toda a face da terra, havendo *Dt 32.8;Jó 12.23fixado os seus tempos determinados e os limites da sua habitação; 27 para buscarem a Deus, se, porventura, apalpando, o achassem, *Dt 4.7;Jr 23.23s.; cp.14.17ainda que não esteja longe de cada um de nós. 28 Pois *Jó 12.10;Dn 5.23nele vivemos, e nos movemos, e existimos, como até alguns dos vossos poetas o têm dito:

Porque dele também somos geração.

29 Sendo, pois, geração de Deus, *Is 40.18s.; cp.Rm 1.23não devemos pensar que a divindade é semelhante ao ouro, ou à prata, ou à pedra lavrada por arte e gênio do homem. 30 *cp.At 14.16;Rm 3.25Dissimulando, pois, os tempos da *cp.At 17.23ignorância, *Lc 24.47;At 26.20;Tt 2.11s.Deus manda agora que todos os homens, em todo lugar, se arrependam, 31 porquanto tem fixado *Mt 10.15um dia em que *Jo 5.22,27;At 10.42; cp.Sl 9.8;96.13;98.9há de julgar *Mt 24.14;At 17.6o mundo com justiça, pelo varão que para isso *cp.Lc 22.22destinou, do que tem dado certeza a todos, *At 2.24ressuscitando-o dentre os mortos.

32 Mas, quando ouviram falar *At 17.18,31da ressurreição dos mortos, uns zombavam, e outros diziam: Sobre isso te ouviremos ainda outra vez. 33 Assim, Paulo saiu do meio deles. 34 Porém alguns homens agregaram-se a ele e creram; entre os quais, Dionísio, o *cp.At 17.19,22areopagita, e uma mulher chamada Dâmaris, e, com eles, outros.