1 Viis päeva hiljem tuli alla Kaisareasse ülempreester Ananias koos mõne vanema ja advokaadiga, keda hüüti Tertulluseks, ning nad esitasid maavanemale Pauluse vastu süüdistuse. 2 Kui Paulus oli sisse kutsutud, alustas Tertullus süüdistuskõnet Feeliksi ees: „Meie oleme sinu valitsuse all, auline Feeliks, nautinud pikka aega rahu ja sinu ettenägelikkus on toonud muutust meie rahva hulgas. 3 Ja seda me tunnustame igal pool ja igal viisil sügava tänuga. 4 Et sind aga kauem mitte väsitada, siis palun sind, et sa oma lahkuses meie asja lühidalt ära kuulad.
5 Sest me oleme leidnud, et see mees tekitab tüli, õhutades mässu kõigi juutide seas kogu maailmas. Ta on Naatsaretlaste usulahu juht 6 ja ta on püüdnud isegi templit rüvetada. Sellepärast me ta kinni võtsimegi et tema üle kohut mõista meie Seaduse järgi. 7 Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ning võttis ta suure vägivallaga meie käest ära, 8 käskides süüdistajaid tulla sinu juurde. Kui sa teda ise üle kuulad, siis saad teada, et meie esitatud süüdistused tema vastu on tõde."
9 Ja juudid ühinesid sellega, kinnitades, et see on nõnda.
10 Kui maavanem Paulusele märku andis rääkida, vastas ta: „Ma tean, et sa oled palju aastaid olnud selle rahva kohtunik; nii et ma kaitsen end julgesti. 11 Nagu sa võid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteist päeva sellest, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama. 12 Minu süüdistajad ei ole näinud mind templis kellegagi vaidlemas või rahvast üles ässitamas, ei sünagoogis ega ka kusagil mujal linnas. 13 Nad ei suuda ka tõestada seda, milles nad mind süüdistavad. 14 Aga ma võtan omaks, et ma usuteed mööda, mida nemad kutsuvad lahkusuks, teenin meie esivanemate Jumalat. Ma usun kõike, mis Seadusesse ja prohvetite raamatutesse on kirjutatud, 15 ja mul on sama lootus Jumala peale nagu nendel meestel, et tuleb nii õigete ja kui ka ülekohtuste ülestõusmine. 16 Just sellepärast püüan ma alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.
17 Pärast mitmeaastast äraolekut tulin Jeruusalemma, et tuua annetusi oma rahvale ja ohverdada. 18 Just seda leidsid mind mõned juudid templis tegemast. Minuga ei olnud ühtegi rahvahulka ega mingit korratust. 19 Aga Aasia maakonnast olid mõned juudid, kes peaksid siin sinu ees olema ja süüdistusi esitama, kui neil on midagi minu vastu. 20 Või ütelgu need mehed siin ise, mis süüd nad minust leidsid, kui ma seisin Suurkohtu ees. 21 Kui see just pole see üks asi, mis ma nende ees seistes hüüdsin: te mõistate täna minu üle kohut surnute ülestõusmise pärast?"
22 Feeliks aga, olles usuteega hästi kursis, lükkas kohtuasja edasi ja ütles: „Kui ülempealik Lüüsias tuleb, siis ma otsustan teie asja!" 23 Ta andis sadakonna ülemale korralduse hoida Paulust vahi all, kuid jätta talle mõned vabadused ning lubada ta sõpradel teda teenida.
24 Mõne päeva pärast tuli Feeliks oma naise Drusillaga, kes oli juuditar. Ta kutsus Pauluse ja kuulas ta kõnet usust Jeesusesse Kristusesse. 25 Aga kui Paulus kõneles õiglusest, enesekontrollist ja tulevasest kohtust, lõi Feeliks kartma ja vastas: „See on selleks korraks kõik! Sa võid ära minna. Kui mul on rohkem aega, siis ma lasen sind jälle kutsuda." 26 Samal ajal ta lootis, et Paulus pakub talle altkäemaksu. Seepärast kutsus ta teda tihti enese juurde ja vestles temaga.
27 Ent kui kaks aastat sai täis, tuli Feeliksi asemele Porkius Festus. Ja et Feeliks tahtis olla juutidele meelepärane, jättis ta Pauluse vangi.
1 At 24.11Cinco dias depois, desceu o sumo sacerdote, At 23.2Ananias, com alguns anciãos e com um orador chamado Tértulo, os quais acusaram Paulo perante At 23.24o governador. 2 Sendo ele chamado, começou Tértulo a acusá-lo, dizendo:
Visto que por ti gozamos de muita paz, e, pela tua providência, têm-se feito reformas nesta nação, 3 em tudo e em todo lugar reconhecemos com toda a gratidão, At 23.26;26.25potentíssimo Félix. 4 Mas, para não te enfadar por mais tempo, rogo-te que, na tua bondade, nos ouças por um momento. 5 Pois temos achado que este é um homem pestífero e que em todo o mundo promove sedições entre os judeus, e é chefe da At 15.5;At 24.14seita dos nazarenos; 6 o qual também tentou At 21.28profanar o templo, e nós o prendemos;Alguns manuscritos inserem: conforme a nossa Lei o quisemos julgar. [conforme a nossa Lei o quisemos julgar. 7 Porém sobrevindo o tribuno Lísias, no-lo tirou dentre as mãos com violência.] 8 e tu mesmo, examinando-o, poderás tomar conhecimento de tudo aquilo de que nós o acusamos. 9 Os 1Ts 2.16judeus também concordaram na acusação, afirmando que essas coisas eram assim.
10 Paulo, tendo-lhe At 23.24o governador feito sinal que falasse, disse:
Sabendo que há muitos anos és juiz desta nação, com bom ânimo faço a minha defesa, 11 visto poderes verificar que não há mais de cp.At 21.18,27;At 24.1doze dias subi a Jerusalém para adorar; 12 e que At 25.8não me acharam no templo disputando com alguém ou At 24.18fazendo ajuntamento de povo, quer nas sinagogas, quer na cidade, 13 At 25.7nem te podem provar as coisas de que agora me acusam. 14 Porém confesso-te isso que, segundo o At 24.22;At 9.2Caminho a que eles chamam At 15.5;At 24.5seita, sirvo ao At 3.13Deus de nossos pais, cp.At 25.8;26.4-8,22s.;28.23crendo todas as coisas que são conformes à Lei e estão escritas nos profetas, 15 tendo esperança em Deus, cp.Dn 12.2;Jo 5.28s.;11.24;At 23.6como também eles esperam, de que há de haver uma ressurreição tanto dos justos como dos injustos. 16 Por isso, também At 23.1me esforço para ter sempre uma consciência limpa para com Deus e para com os homens. 17 cp.At 20.31Depois de alguns anos, Rm 15.25-28;1Co 16.1-4;2Co 8.1-4;9.1-2,12; cp.At 11.29s.;Gl 2.10vim trazer esmolas à minha nação e fazer oferendas, 18 e neste exercício acharam-me At 21.26purificado no templo, At 24.12não com turba nem em tumulto; mas alguns At 21.27judeus vindos da Ásia — 19 e estes deviam comparecer diante de ti e At 23.30acusar-me, se tivessem alguma coisa contra mim. 20 Ou estes aqui digam que iniquidade acharam, quando estive perante o Mt 5.22Sinédrio, 21 a não ser acerca desta única frase que At 23.6; cp.At 24.15proferi em alta voz, estando no meio deles: Por causa da ressurreição dos mortos é que eu estou sendo julgado por vós.
22 Porém Félix, que sabia muito bem as coisas acerca do At 24.14Caminho, adiou a causa, dizendo: Quando descer o tribuno Lísias, decidirei a vossa questão; 23 e ordenou ao centurião que Paulo fosse cp.At 23.35detido e tratado cp.At 28.16com brandura, sem impedir que cp.At 23.16;27.3os seus o servissem.
24 Passados alguns dias, vindo Félix com Drusila, sua mulher, que era judia, mandou chamar a Paulo e ouviu-o acerca da At 20.21fé em Jesus Cristo. 25 Discorrendo Paulo sobre Tt 2.12a justiça, Gl 5.23;2Pe 1.6; cp.Tt 1.8a temperança e At 10.42o juízo vindouro, Félix ficou atemorizado e disse: Por ora, vai-te, e, quando eu tiver ocasião e oportunidade, mandar-te-ei chamar, 26 esperando também ao mesmo tempo que Paulo lhe desse cp.At 24.17dinheiro; pelo que, mandando-o chamar com mais frequência, conversava com ele. 27 Passados, porém, dois anos, teve Félix por sucessor Pórcio At 25.1,4,9,12, etc.;26.24-25,32Festo; e, At 25.9; cp.12.3querendo alcançar o favor dos judeus, Félix deixou a Paulo cp.At 23.35;25.14na prisão.