1 Saulus oli seal ja kiitis tema surma heaks.
Sel päeval algas Jeruusalemmas suur koguduse tagakiusamine ja kõik peale apostlite pillutati laiali Juudamaal ja Samaarias. 2 Jumalakartlikud mehed matsid Stefanose ja nutsid valjult tema pärast. 3 Ent Saulus hakkas hävitama kogudust. Majast majja liikudes tiris ta välja nii mehi kui naisi ja pani nad vangi.
4 Need, kes olid laiali pillutatud, kuulutasid sõna igal pool, kuhu nad läksid. 5 Filippus läks alla8:5 Piibelliku traditsiooni järgi öeldakse, et Jeruusalemma minnakse üles, Jeruusalemmast välja aga alla. ühte Samaaria linna ja kuulutas seal Messiat. 6 Rahvas kuulas Filippust, nad panid tähele tema sõnu ja nägid tunnustähti, mida ta tegi. 7 Sest paljudest lahkusid kurjad vaimud kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks. 8 Suur rõõm oli kogu linnas.
9 Juba mõnda aega oli seal linnas elanud mees nimega Siimon, kes tegeles nõidumisega ja pani Samaaria inimesi jahmuma. Ta pidas ennast tähtsaks. 10 Talle pöörasid tähelepanu kõik inimesed, nii kõrged kui madalad, ning kuulutasid: „Seda meest nimetatakse Jumala Suureks Väeks!" 11 Nad järgisid teda, sest ta oli neid oma nõiakunstiga kaua aega hämmastanud. 12 Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi. 13 Ka Siimon uskus ja sai ristitud. Ta hoidis Filippuse ligi kõikjal, olles hämmastunud tema läbi sündinud vägevatest tunnustähtedest ja imedest.
14 Kui apostlid kuulsid Jeruusalemmas, et Samaaria oli Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese. 15 Sinna jõudes palvetasid nad samaarlaste eest, et nad saaksid Püha Vaimu. 16 Sest Vaim ei olnud veel langenud kellegi peale neist, nad oli üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse. 17 Siis panid Peetrus ja Johannes oma käed nende peale ja nad said Püha Vaimu.
18 Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, pakkus ta neile raha 19 ja ütles: „Andke mulle ka see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma oma käed panen!"
20 Peetrus vastas: „Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa mõtled Jumala andi saada raha eest! 21 Sul ei ole mingit osa sellest sõnast, sest su süda ei ole õige Jumala ees. 22 Seepärast paranda meelt oma kurjusest ja anu Issandat. Ehk ta andestab sulle, et oled säärast mõtet oma südames mõelnud. 23 Sest ma näen sind kibeduses ja ebaõigluse kammitsais."
24 Siimon aga vastas: „Paluge teie Issandat minu pärast, et minu peale ei langeks midagi sellest, mis te olete öelnud!"
25 Kui apostlid olid tunnistanud ja rääkinud Issanda sõna, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes Samaaria külades.
26 Issanda ingel ütles Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gazasse, see on kõrbetee!" 27 Nõnda ta asus teele. Ja vaata, oma teel kohtas ta Etioopia eunuhhi, kes valitses etiooplaste kuninganna Kandake kogu varanduse üle. See mees oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama 28 ning oli tagasi pöördumas koju ja istus oma kaarikus ja luges prohvet Jesaja raamatut. 29 Jumala Vaim ütles Filippusele: „Mine kaariku juurde ja püsi selle lähedal!"
30 Filippus jooksis kaariku juurde ja kuulis meest lugemas prohvet Jesaja raamatut. „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?" küsis Filippus.
31 „Kuidas ma saan mõista," ta ütles, „ilma et keegi mulle selgitaks?" Ja ta kutsus Filippuse üles enda kõrvale istuma.
32 Eunuhh oli parasjagu lugemas seda kirjakohta:
„Nagu lammas viidi ta tappa,
ja nagu tall oma niitja ees on vait,
nõnda ei avanud ta oma suud!
33 Tema alandamisega on tema õigus ära võetud.
Kes jõuab tema suguvõsast jutustada?
Sest ta elu võetakse ära maa pealt."
34 Eunuhh küsis Filippuselt: „Palun ütle mulle, kellest prohvet siin räägib, kas endast või kellestki teisest?" 35 Ja Filippus alustas samast kirjakohast ja kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.
36 Kui nad teed mööda edasi sõitsid, jõudsid nad veekoguni ja eunuhh ütles: „Vaata, vesi! Mis takistab mind saama ristitud?" 37 Filippus vastas: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik!" Mees vastas: „Mina usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!" 38 Ja ta käskis kaariku peatada. Nii Filippus kui eunuhh astusid vette ja Filippus ristis tema. 39 Aga kui nad veest välja tulid, võttis Issanda Vaim Filippuse ära, ja eunuhh ei näinud teda enam; kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga. 40 Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.
1 At 7.58;22.20; cp.26.10Saulo consentia na sua morte.
Naquele dia, levantou-se uma grande perseguição contra At 9.31a igreja em Jerusalém; e todos, exceto os apóstolos, foram At 8.4;At 11.19dispersos pelas regiões da Judeia e At 1.8;At 8.5,14; cp.9.31Samaria. 2 Homens piedosos sepultaram a Estêvão e fizeram grande pranto sobre ele. 3 Mas At 9.1,13,21;22.4,19;26.10s.;1Co 15.9;Gl 1.13;Fp 3.6;1Tm 1.13Saulo assolava a igreja, entrando pelas casas; e, cp.Tg 2.6arrastando homens e mulheres, os entregava à prisão.
4 Os que, porém, haviam sido At 8.1dispersos iam por toda parte At 8.12;At 15.35pregando a palavra. 5 At 6.5;At 8.26,30, etc.Filipe, descendo à cidade de Samaria, proclamava-lhes Cristo. 6 A multidão, unânime, estava atenta às coisas que Filipe lhe dizia, ouvindo-o e vendo os milagres que estava fazendo. 7 cp.Mc 16.17Pois os espíritos imundos de muitos possessos saíam, clamando em alta voz; e muitos Mt 4.24paralíticos e coxos foram curados. 8 E houve At 8.39; cp.Jo 4.40-42muito regozijo naquela cidade.
9 Havia ali, desde algum tempo, um homem chamado Simão, que praticara a At 8.11;At 13.6mágica e fizera pasmar o povo de Samaria, At 5.36dizendo ser ele um grande homem; 10 e a ele atendiam todos, desde os pequenos até os grandes, dizendo: cp.At 14.11;28.6Este homem é o poder de Deus, que se chama Grande. 11 Eles o atendiam, porque, com as At 8.9;At 13.6suas mágicas, por muito tempo, os tinha feito pasmar. 12 Mas, quando creram em Filipe, que lhes At 8.4; cp.At 1.3pregava acerca do reino de Deus e do nome de Jesus Cristo, At 2.38faziam-se batizar homens e mulheres. 13 O mesmo Simão também creu, e, depois de batizado, estava continuamente com Filipe, e admirava-se, vendo At 8.6os milagres e cp.At 19.11grandes prodígios que se faziam.
14 At 8.1Os apóstolos que se achavam em Jerusalém, tendo ouvido que a Samaria recebera a palavra de Deus, enviaram-lhe a Lc 22.8Pedro e a João; 15 os quais foram para lá e oraram por eles, At 2.38; cp.19.2para que recebessem o Espírito Santo; 16 porque sobre nenhum deles havia ainda ele descido, mas somente tinham sido Mt 28.19batizados em nome do Senhor Jesus. 17 Então, At 6.6;Mc 5.23sendo-lhes impostas as mãos de Pedro e João, cp.At 2.4recebiam o Espírito Santo. 18 Quando Simão viu que, pela imposição das mãos dos apóstolos, se dava o Espírito, ofereceu-lhes dinheiro, 19 dizendo: Dai-me também este poder, que aquele sobre quem eu impuser as mãos receba o Espírito Santo. 20 Mas Pedro disse-lhe: Pereça contigo o teu dinheiro, pois julgaste At 2.38; cp.Mt 10.8;Is 55.1;2Rs 5.16;Dn 5.17adquirir por meio dele o dom de Deus. 21 Tu não tens Dt 10.9;12.12, etc.; cp.Ef 5.5parte, nem sorte neste ministério; porque o teu coração não é Sl 78.37reto diante de Deus. 22 Arrepende-te, portanto, dessa tua maldade e roga ao Senhor que, se é possível, te seja perdoado esse pensamento do teu coração; 23 pois vejo que estás em um fel de amargura e nos Is 58.6laços de iniquidade. 24 Disse Simão: Rogai vós ao Senhor por mim, para que nada do que haveis dito venha sobre mim.
25 Eles, pois, havendo Lc 16.28testificado e falado At 13.12a palavra do Senhor, voltaram para Jerusalém At 8.40e evangelizavam muitas aldeias dos cp.Mt 10.5samaritanos.
26 Um At 5.19; cp.At 8.29anjo do Senhor falou At 8.5a Filipe, dizendo: Levanta-te e vai em direção do Sul, ao caminho que desce de Jerusalém a cp.Gn 10.19, etc.Gaza; este se acha deserto. Ele, levantando-se, partiu. 27 Eis que Sl 68.31;87.4;Is 56.3ss.um homem da Etiópia, eunuco, alto funcionário de Candace, rainha dos etíopes, o qual era superintendente de todos os seus tesouros, cp.1Rs 8.41s.;Jo 12.20viera a Jerusalém fazer a sua adoração; 28 regressava e, sentado no seu carro, lia o profeta Isaías. 29 Disse At 10.19;11.12;13.2;20.23;21.11; cp.16.6-7;28.25;Hb 3.7;At 8.39o Espírito a Filipe: Aproxima-te e ajunta-te a este carro. 30 Correndo Filipe, ouviu-o ler o profeta Isaías, e perguntou: Entendes, porventura, o que estás lendo? 31 Ele respondeu: Pois como poderei entender, se alguém não mo explicar? Pediu a Filipe que subisse e se assentasse com ele. 32 A passagem da Escritura que estava lendo era esta:
Is 53.7s.Como ovelha, foi levado ao matadouro;
e, como um cordeiro, está mudo diante do que o tosquia
Assim, ele não abre a sua boca.
33 Na sua humilhação, foi tirado o seu julgamento.
Quem contará a sua geração?
Porque a sua vida é tirada da terra.
34 Perguntou o eunuco a Filipe: Peço-te que me digas de quem falou isso o profeta? De si mesmo ou de algum outro? 35 Filipe Mt 5.2abriu a boca e, Lc 24.27; cp.At 17.2;18.28;28.23principiando por esta Escritura, At 5.42anunciou-lhe a Jesus. 36 Indo eles pelo caminho, chegaram a um lugar onde havia água, e disse o eunuco: Eis aqui água; At 10.47que impede que seja eu batizado?Alguns manuscritos inserem o v. 37: E disse Filipe: É lícito, se crês de todo o coração. E, respondendo ele, disse: Creio que Jesus é o Filho de Deus.37 [E disse Filipe: É lícito, se crês de todo o coração. E, respondendo ele, disse: Creio que Jesus é o Filho de Deus.] 38 Mandou parar o carro, e desceram ambos à água, Filipe e o eunuco, e Filipe batizou-o. 39 Quando subiram da água, 1Rs 18.12;2Rs 2.16;Ez 3.12,14;8.3;11.1-24;43.5; cp.2Co 12.2o Espírito do Senhor arrebatou a Filipe; o eunuco não o viu mais, pois seguia o seu caminho, regozijando-se. 40 Mas Filipe achou-se em cp.Js 11.22;1Sm 5.1, etc.Azoto e, passando além, At 8.25evangelizava todas as cidades, até que chegou a At 9.30;10.1-24;11.11;12.19;18.22;21.8,16;23.23,33;25.1,4,6,13Cesareia.