1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik ühel meelel samas paigas. 2 Järsku tuli taevast võimas kohin, nagu torm oleks tulnud, ja see täitis kogu maja, kus nad viibisid. 3 Nad nägid tulekeeli, mis eraldusid ja jäid iga üksiku peale puhkama. 4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid kõnelema teistes keeltes, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

5 Jeruusalemma oli tulnud elama jumalakartlikke juute kõigi rahvaste keskelt taeva all. 6 Kui nad seda häält kuulsid, jooksis rahvas hämmelduses kokku, sest igaüks kuulis neid rääkimas omaenese keeles. 7 Jahmununa küsisid nad üksteiselt: „Eks need mehed, kes räägivad, ole kõik Galileast? 8 Kuidas siis nii on, et meist igaüks kuuleb omaenda keelt? 9 Partlased, meedlased ja eelamlased; Mesopotaamia, Juudamaa, Kappadookia, Pontose ja Aasia, 10 Früügia ja Pamfüülia, Egiptuse ja Küreene-äärse Liibüa elanikud. Need, kes tulnud Roomast 11 (juudid ja juudiusku pöördunud), kreetalased ja araablased – me kuuleme neid kuulutamas meie endi keeles Jumala imelisi asju." 12 Hämmastuses ja segaduses pärisid nad üksteise käest: „Mida see küll tähendab?" 13 Teised aga pilkasid neid ja ütlesid: „Nad on täis magusat värsket veini."

14 Siis tõusis Peetrus koos üheteistkümne apostliga püsti, tõstis häält ja pöördus rahvahulga poole: „Juudid ja kõik, kes te olete Jeruusalemma tulnud, pange tähele minu sõnu ja olgu see teile teadmiseks, 15 et need mehed ei ole purjus, nagu te mõtlete, sest on alles kolmas tund*2:15 Kolmas tund on kell üheksa.. 16 Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

17 „Viimseil päevil, ütleb Jumal,

sünnib, et ma valan oma Vaimu välja kõigi inimeste peale.

Teie pojad ja tütred prohveteerivad

ja teie noored mehed näevad nägemusi

ja teie vanad mehed näevad unenägusid.

18 Ning oma teenijate – nii meeste kui naiste peale –

ma valan neil päevil oma Vaimu

ja nad prohveteerivad.

19 Ma teen imesid ülal taevas

ja annan tunnustähti all maa peal:

verd ja tuld ja suitsusambaid.

20 Päike muutub pimedaks

ja kuu vereks,

enne kui saabub suur ja vägev Issanda päev,

21 ja igaüks, kes hüüab appi

Issanda nime, päästetakse."

22 Iisraeli mehed, kuulake neid sõnu: Naatsareti Jeesus, mees Jumala juurest, näitas teile väge ja imesid ja tunnustähti, mida Jumal tema läbi tegi, nagu te isegi teate. 23 See mees anti teile üle Jumala seatud eesmärgil ja eelteadmisel; ja teie tapsite ta ristil ülekohtuste käte läbi. 24 Sellesama äratas Jumal üles surnuist, vabastades ta surma kannatustest, sest surmal ei olnud väge teda hoida. 25 Nõnda nagu Taavet ütles tema kohta:

„Ma näen Issandat kogu aeg enese ees.

Ta on mu paremal käel ja ma ei kõigu.

26 Ja nõnda mu süda rõõmustab ja keel hõiskab,

sest mu ihu saab elama lootuses.

27 Sest sa ei jäta mind surmavalda,

ega lase oma Pühal näha kõdunemist.

28 Sest sa oled mulle andnud teada elu tee

ja sinu ees olemine täidab mind rõõmuga."

29 Mehed-vennad, lubage mul öelda teile otse, et meie esiisa Taavet on surnud ja on maha maetud ja tema haud on tänaseni siin. 30 Aga ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tõsta troonile ühe tema järeltulija. 31 Niisiis nägi Taavet ette, mida Jumal teeb, ja ta kõneles Messia ülestõusmisest, et teda ei jäetud surmavalda, ega näinud tema ihu kõdunemist. 32 Selle Jeesuse äratas Jumal üles, meie kõik oleme selle tunnistajad. 33 Et ta on ülendatud Jumala paremale käele, siis ta on saanud Isalt tõotatud Püha Vaimu ning on ta välja valanud, nagu nüüd kuulete ja näete. 34 Taavet ei tõusnud ju taevasse, kuid siiski ta ütles:

„Issand ütles minu Issandale:

„Istu mu paremale käele,

35 kuni ma panen sinu vaenlased

su jalge alla jalajäriks." "

36 Andke siis teada kogu Iisraelile: Jumal on teinud selle Jeesuse, kelle teie risti lõite, nii Issandaks kui Messiaks!"

37 Kui rahvas seda kuulis, lõikas see neil südameisse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: „Mehed-vennad, mida me peame tegema?"

38 Peetrus vastas neile: „Parandage meelt ja laske ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni. 39 See tõotus on teile ja teie lastele ja kõikidele, kes on kaugel, keda Issand, meie Jumal, enese juurde kutsub."

40 Veel paljude teistegi sõnadega kinnitas Peetrus neid ja anus: „Päästke endid sellest korrumpeerunud põlvkonnast!" 41 Kes selle sõnumi vastu võtsid, need ristiti, ja umbes kolm tuhat hinge lisati nende hulka sel päeval.

42 Nad pühendasid endid apostlite õpetusele, osadusele, leivamurdmisele ja palvele. 43 Jumalakartus langes iga hinge peale ning palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi. 44 Kõik usklikud olid üheskoos ja jagasid omavahel kõike, mis neil oli. 45 Omandi ja vara müüsid nad ära ja andsid igaühele, nagu keegi vajas. 46 Nad kogunesid päevast päeva templis, murdsid leiba kodudes ja sõid üheskoos rõõmsalt ja siiraste südametega, 47 kiites Jumalat ja kogedes inimeste poolehoidu. Issand aga lisas päästetuid iga päev kogudusele.

1 Ao cumprir-se *At 20.16;1Co 16.8; cp.Lv 23.15s.o dia de Pentecostes, estavam todos reunidos no mesmo lugar; 2 de repente veio do céu um ruído, como de um vento impetuoso, que encheu *cp.At 4.31toda a casa onde estavam sentados 3 e lhes apareceram umas como línguas de fogo, as quais se distribuíram, para repousar sobre cada um deles. 4 Todos ficaram *At 4.8,31;9.17;13.9,52; cp.1.5,8;6.3,5;7.55;8.17;11.15, etc.; cp.Mt 10.20cheios do Espírito Santo e começaram *cp.Mc 16.17;1Co 12.10s.;14.21a falar em outras línguas, conforme o Espírito lhes concedia que falassem.

5 Habitavam em Jerusalém judeus, *At 8.2;Lc 2.25homens religiosos, de todas as nações debaixo do céu; 6 quando *At 2.2se ouviu este ruído, ajuntou-se ali a multidão e ficou pasmada, porque cada um os ouvia falar na sua própria língua. 7 *At 2.12Estavam atônitos e maravilhavam-se, perguntando: Não são *At 1.11; cp.Mt 26.73galileus todos estes que estão falando? 8 Como os ouvimos falar cada um na língua de nosso nascimento, 9 partos, medas e elamitas, e os que habitam a Mesopotâmia, a Judeia e a *1Pe 1.1Capadócia, *1Pe 1.1; cp.At 18.2o Ponto e a *At 6.9;16.6;19.10, etc.;20.4, etc.;21.27;24.18;27.2;Rm 16.5;1Co 16.19;2Co 1.8;2Tm 1.15;Ap 1.4Ásia, 10 *At 16.6;18.23a Frígia, a *At 13.13;14.24;15.38;27.5Panfília, o Egito e as partes da Líbia próximas a *Mt 27.32Cirene, *cp.At 17.21e forasteiros romanos, sendo uns judeus e outros *Mt 23.15prosélitos, 11 cretenses e árabes; como é que os ouvimos falar em nossas línguas as grandezas de Deus? 12 *At 2.7Ficaram todos atônitos e perplexos, e perguntavam uns aos outros: Que quer isto dizer? 13 Outros, porém, zombando, diziam: *cp.1Co 14.23Estão cheios de mosto.

14 Mas Pedro, estando em pé com os *At 1.26onze, levantou a voz e disse-lhes: Homens da Judeia e todos os que habitais em Jerusalém, seja-vos isto notório, e prestai ouvido às minhas palavras. 15 Pois estes homens não estão embriagados, como vós supondes, *1Ts 5.7visto que é ainda a hora terceira do dia; 16 mas cumpre-se o que dissera o profeta Joel:

17 *Jl 2.28ss.E acontecerá nos últimos dias, diz o Senhor,

Que derramarei do meu espírito sobre toda a carne;

Vossos filhos e vossas filhas profetizarão,

Vossos mancebos terão visões,

E sonharão vossos anciãos;

18 e sobre os meus servos e sobre as minhas servas

derramarei do meu Espírito naqueles dias, e profetizarão.

19 Mostrarei prodígios em cima no céu

e sinais embaixo na terra;

sangue, fogo e vapor de fumo.

20 O Sol se converterá em trevas,

e a lua, em sangue,

antes que venha o grande e glorioso Dia do Senhor.

21 E acontecerá que *Rm 10.13todo aquele que invocar o nome do Senhor será salvo.

22 Israelitas, ouvi estas palavras: *At 10.38; cp.At 3.6;4.10Jesus, o Nazareno, *cp.Jo 3.2varão a quem Deus acreditou junto a vós com poderes, *At 2.19,43;Jo 4.48prodígios e sinais, que Deus fez por meio dele entre vós, como vós mesmos sabeis; 23 sendo este entregue *At 3.18;4.28, etc.;Lc 22.22;1Pe 1.20pelo determinado conselho e presciência de Deus, *At 3.13;Lc 24.20vós o matastes, crucificando-o por mãos de iníquos; 24 ao qual Deus *At 2.32;At 3.15,26;4.10;5.30;10.40;13.30,33-34,37;17.31;Rm 4.24;6.4;8.11;10.9;1Co 6.14;15.15;2Co 4.14;Gl 1.1;Ef 1.20;Cl 2.12;1Ts 1.10;Hb 13.20;1Pe 1.21ressuscitou, desatando os laços da morte; porque *cp.Jo 20.9não era possível que fosse por ela retido. 25 Pois dele fala Davi:

*Sl 16.8ss.Diante de mim, via sempre o Senhor,

porque está à minha direita, para que eu não seja abalado.

26 Por isso, se alegrou o meu coração, e a minha língua exultou;

além disso, também a minha carne repousará em esperança,

27 porque não deixarás a minha alma *Mt 11.23;At 2.31no Hades,

*At 13.35nem permitirás que o teu Santo veja a corrupção.

28 Fizeste-me conhecer os caminhos da vida,

encher-me-ás de alegria na tua presença.

29 Irmãos, é-me permitido dizer-vos ousadamente acerca do *At 7.8s.;Hb 7.4patriarca Davi que ele *At 13.36morreu e *1Rs 2.10foi sepultado, *cp.Ne 3.16e o seu túmulo está entre nós até hoje. 30 Sendo, pois, *cp.Mt 22.43profeta e sabendo que *2Sm 7.12s.;Sl 89.3s.;132.11Deus lhe havia jurado que um dos seus descendentes seria colocado sobre o seu trono, 31 prevendo isso, Davi falou da ressurreição de Cristo, que nem foi deixado no *Mt 11.23;At 2.27Hades, nem o seu corpo viu a corrupção. 32 A esse Jesus *At 2.24Deus ressuscitou, do que todos nós somos *At 1.8testemunhas. 33 Exaltado, pois, *At 5.31; cp.Mc 16.19pela destra de Deus e, *At 1.4tendo recebido do Pai *Gl 3.14; cp.Jo 7.39a promessa do Espírito Santo, *At 2.17;At 10.45derramou o que vedes e ouvis. 34 Pois Davi não subiu aos céus, mas ele mesmo declara:

*Mt 22.44s.;Sl 110.1Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha mão direita,

35 até que eu ponha os teus inimigos por escabelo de teus pés.

36 Fique, pois, certa *Ez 36.22,32,37;45.6toda a casa de Israel de que a este Jesus *At 2.23que vós crucificastes, Deus o fez *Lc 2.11Senhor e Cristo.

37 Ouvindo eles essas coisas, compungiram-se no seu coração e perguntaram a Pedro e aos demais apóstolos: *cp.Lc 3.10,12,14Que faremos, irmãos? 38 Respondeu-lhes Pedro: *At 3.19;5.31;20.21; cp.Lc 24.47;Mc 1.15Arrependei-vos, e cada um de vós seja *At 8.12,16;22.16; cp.Mc 16.16batizado em nome de Jesus Cristo para remissão de vossos pecados, e recebereis o dom do Espírito Santo. 39 Pois para vós é *Rm 9.4;Is 44.3;54.13;57.19;Jl 2.32; cp.Ef 2.12a promessa e para vossos filhos e para todos os que estão *cp.Ef 2.13,17longe, a quantos chamar o Senhor, nosso Deus. 40 Com muitas outras palavras, *Lc 16.28dava testemunho e exortava-os, dizendo: Salvai-vos desta *Dt 32.5;Fp 2.15; cp.Mt 17.17geração perversa. 41 Os que receberam a sua palavra foram batizados, e foram admitidas naquele dia quase três mil pessoas; 42 *At 1.14e perseveravam na doutrina dos apóstolos e na comunhão, *Lc 24.30;At 20.7;1Co 10.16;At 2.46no partir do pão e nas orações.

43 Em cada alma havia temor, e muitos *At 2.22prodígios e milagres eram feitos pelos apóstolos. 44 Todos os que criam estavam unidos, e *At 4.32; cp.4.37;5.2tinham tudo em comum, 45 e *cp.Mt 19.21;At 4.34vendiam as suas propriedades e bens, e os repartiam por todos, conforme a necessidade de cada um. 46 *At 5.42Diariamente, perseverando unânimes no templo *Lc 24.30;At 20.7;1Co 10.16;At 2.42e partindo pão em casa, comiam com alegria e singeleza de coração, 47 louvando a Deus *At 5.13e tendo a simpatia de todo o povo. Todos os dias *At 2.41;At 5.14;6.1,7;11.24; cp.4.4;9.31,35,42;11.21;14.1-21;16.5;17.12acrescentava-lhes o Senhor *cp.1Co 1.18os que se iam salvando.