1 Aga kui nad rahvale rääkisid, astusid Peetruse ja Johannese juurde preestrid, templi korravalvurite kapten ja saduserid. 2 Neid ärritas, et apostlid õpetasid inimesi ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses. 3 Nad võtsid Peetruse ja Johannese kinni ja kuna oli juba õhtu, panid nad järgmise päevani vangi. 4 Kuid paljud neist, kes sõnumit kuulsid, uskusid; ja meeste arv kasvas umbes viie tuhandeni.

5 Ja nõnda sündis, et järgmisel päeval kogunesid juutide juhid, vanemad ja kirjatundjad Jeruusalemmas. 6 Ka ülempreester Hannas oli seal, samuti Kaifas, Johannes ja Aleksandros ja teised mehed ülempreestri perekonnast. 7 Ja nad panid apostlid endi keskele seisma ja pärisid: „Millise meelevallaga või kelle nimel te olete seda teinud?"

8 Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: „Rahva juhid ja Iisraeli vanemad, kuulake! 9 Kui meie oleme täna kutsutud aru andma halvatule tehtud heateost ja kelle läbi ta on terveks tehtud, 10 siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, kelle teie lõite risti ja kelle Jumal on üles äratanud surnuist, et tema läbi seisab see mees siin teie ees tervena. 11 Tema on:

„Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,

mis on saanud nurgakiviks."

12 Ja üheski teises ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks!"

13 Kui nad nägid Peetruse ja Johannese julgust ja aru said, et nad on lihtsad, koolitamata mehed, olid nad hämmastunud ja mõistsid, et need kaks olid olnud koos Jeesusega. 14 Ja kuna tervendatud mees seisis seal koos nendega, ei olnud neil midagi enam öelda. 15 Nõnda nad käskisid neid Suurkohtust lahkuda ja pidasid seejärel koos nõu: 16 „Mis me peaksime nende meestega tegema? Sest igaüks teab, kes Jeruusalemmas elab, et tunnustäht on sündinud, ja me ei saa seda salata. 17 Aga et see kaugemale ei leviks rahva hulgas, peame neid mehi ähvardama, et nad enam ühelegi inimesele ei räägiks sellest nimest."

18 Ja nad kutsusid apostlid tagasi ning keelasid neil rääkida ja õpetada Jeesuse nimel. 19 Aga Peetrus ja Johannes vastasid neile: „Otsustage ise, kas Jumala ees on õige alluda pigem teile või Jumalale? 20 Me ei saa jätta rääkimata seda, mida me oleme kuulnud ja näinud!"

21 Aga nad ähvardasid neid veelgi ja lasksid apostlid vabaks. Sest nad ei leidnud viisi, kuidas neid karistada, kuna kõik kiitsid Jumalat selle eest, mis oli sündinud. 22 Sest mees, kes oli imepäraselt terveks tehtud, oli üle neljakümne aasta vana.

23 Pärast vabanemist läksid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutustasid, mis ülempreestrid ja vanemad olid öelnud. 24 Seda kuuldes tõstsid nad üheskoos häält Jumala poole palves: „Issand, sina oled Jumal, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees, 25 kes oled Püha Vaimu läbi meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu öelnud:

„Miks paganad möllavad

ja rahvad mõtlevad tühja?

26 Ilmamaa kuningad on astunud üles

ja valitsejad on kogunenud ühte paika

Issanda vastu

ning tema Võitu*4:26 See tähendab Messias või Kristus. vastu!"

27 Siin linnas on Heroodes ja Pontius Pilatus kogunenud salanõu pidama paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud, 28 et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima. 29 Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna. 30 Siruta välja oma käsi, et tervekssaamised ning imed ja tunnustähed sünniksid sinu püha sulase Jeesuse nime läbi!"

31 Ja kui nad olid palvetanud, rappus paik, kus nad koos olid. Ja nad kõik said täidetud Püha Vaimuga ja kuulutasid Jumala sõna julgesti.

32 Ja usklike hulk oli üks süda ja üks hing. Keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid nad jagasid kõike, mis neil oli. 33 Apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist. Ja Jumala arm tegutses nii võimsalt neis kõigis, 34 nii et nende seas ei olnud abivajajaid. Kellel olid maad ja majad, müüsid need ära ning tõid müügist saadud raha 35 ja panid apostlite jalge ette, ja seda jagati igaühele, kes seda vajas.

36 Aga Joosep, leviit Küproselt, keda apostlid kutsusid Barnabaseks (mis tähendab Julgustuse poega), 37 müüs ära oma põllu ning tõi raha apostlite jalge ette.

1 Enquanto Pedro e João falavam ao povo, *Lc 20.1;At 6.12sobrevieram-lhes *Lc 22.4os sacerdotes, o capitão do templo e *Mt 3.7os saduceus, 2 enfadados por ensinarem eles o povo e anunciarem *cp.At 17.18;3.15em Jesus a ressurreição dentre os mortos; 3 deitaram mão neles e *At 5.18os detiveram até o dia seguinte, pois já tinha chegado a tarde. 4 Muitos, porém, dos que ouviram a palavra creram; e elevou-se *cp.At 2.41o número dos homens a quase cinco mil.

5 No dia seguinte, reuniram-se em Jerusalém as *Lc 23.13;At 4.8autoridades, os anciãos, os escribas, 6 *Lc 3.2Anás, que era o sumo sacerdote, *Mt 26.3Caifás, João, Alexandre e todos os que eram da linhagem do sumo sacerdote; 7 e, pondo-os no meio deles, perguntavam: Com que poder ou em que nome fizestes vós isso? 8 Então, Pedro, *At 13.9; vd.2.4cheio do Espírito Santo, lhes disse: *Lc 23.13;At 4.5Autoridades do povo e anciãos, 9 se nós hoje somos inquiridos sobre *At 3.7s.o benefício feito a um enfermo, como foi ele curado, 10 seja notório a todos vós e a todo o povo de Israel que em *At 3.6; cp.2.22o nome de Jesus Cristo, o Nazareno, a quem vós crucificastes e a quem *At 2.24Deus ressuscitou dentre os mortos, nesse nome está este enfermo aqui são diante de vós. 11 *Mt 21.42;Sl 118.22Ele é a pedra *Mc 9.12desprezada por vós, edificadores, a qual foi posta como a pedra angular. 12 *cp.1Tm 2.5;Mt 1.21;At 10.43Não há salvação em nenhum outro; porque abaixo do céu não há outro nome dado entre os homens, em que devamos ser salvos.

13 Ao verem *At 4.31a intrepidez de *Lc 22.8;At 4.19Pedro e João e tendo notado que eram iletrados e indoutos, maravilhavam-se; *cp.Jo 7.15e reconheciam que haviam eles estado com Jesus; 14 e, vendo com eles o homem que fora curado, nada tinham que dizer em contrário. 15 Mandaram-nos sair do *Mt 5.22Sinédrio e consultavam entre si, 16 dizendo: *cp.Jo 11.47Que faremos a estes homens? Pois, na verdade, é manifesto a todos os que habitam em Jerusalém que um *At 3.7-10milagre notório foi por eles feito, e não o podemos negar; 17 mas, para que não se divulgue mais entre o povo, ameacemo-los que, de ora em diante, não falem *cp.Jo 15.21nesse nome a homem algum. 18 Chamando-os, *cp.At 5.28s.ordenaram-lhes que absolutamente não falassem, nem ensinassem em o nome de Jesus. 19 Mas *At 4.13Pedro e João responderam-lhes: Se é justo diante de Deus ouvir-vos a vós antes do que a Deus, julgai-o vós, 20 pois *cp.1Co 9.16nós não podemos deixar de falar das coisas que vimos e ouvimos. 21 Depois de os ameaçarem ainda mais, soltaram-nos, não achando motivo para os castigar *At 5.26por causa do povo, porque todos *Mt 9.8glorificavam a Deus pelo que acontecera. 22 Ora, tinha mais de quarenta anos o homem em que se operara essa cura milagrosa.

23 Depois de soltos, foram aos seus e relataram tudo quanto lhes haviam dito os principais sacerdotes e os anciãos. 24 Eles, ouvindo isso, levantaram unanimemente a voz a Deus e disseram: Senhor, tu que fizeste o céu, a terra, o mar e tudo o que neles há; 25 tu que, *cp.At 1.16;Sl 2.1-2pelo Espírito Santo, por boca de nosso pai Davi, teu servo, disseste:

Por que se enfureceram os gentios,

e os povos imaginaram coisas vãs?

26 Levantaram-se os reis da terra,

e as autoridades ajuntaram-se à uma

contra o Senhor e contra o seu *cp.Dn 9.24s.;Lc 4.18;At 10.38;Hb 1.9Ungido;

27 pois verdadeiramente se ajuntaram nesta cidade contra o teu Santo *At 4.30;At 3.13Servo Jesus, ao qual ungiste, não só *Mt 14.1Herodes, mas também *Lc 23.12;Mt 27.2Pôncio Pilatos, com *Mt 20.19os gentios e com o povo de Israel, 28 para fazerem tudo o que a tua mão e o *At 2.23teu conselho predeterminaram que se fizesse. 29 Agora, Senhor, olha para as suas ameaças e concede aos teus servos que, com *Fp 1.14toda a liberdade, *At 4.13,31; cp.At 14.3falem a tua palavra, 30 enquanto tu estendes a mão para curar e para que se façam *Jo 4.48milagres e prodígios pelo nome de teu Santo Servo Jesus. 31 Tendo eles orado, *cp.At 2.1tremeu o lugar onde estavam reunidos; todos ficaram *At 2.4cheios do Espírito Santo e falavam com liberdade a palavra de Deus.

32 Da comunidade dos que creram o coração era um, e a alma, uma, e nenhum deles dizia que coisa alguma das que possuía era sua própria, mas tudo *At 2.44entre eles era comum. 33 Com *At 1.8grande poder, os apóstolos davam o seu *cp.Lc 24.48testemunho da ressurreição do Senhor Jesus, e em todos eles havia abundante graça. 34 Pois nenhum necessitado havia entre eles, porque todos os que possuíam terras ou casas, *cp.Mt 19.21;At 2.45vendendo-as, traziam o preço do que vendiam 35 *At 4.37;At 5.2e depositavam-no aos pés dos apóstolos; *cp.At 6.1;2.45e repartia-se a cada um conforme a sua necessidade.

36 José, a quem os apóstolos deram o sobrenome de *At 9.27;11.22,30;12.25; 13—15;1Co 9.6;Gl 2.1,9,13;Cl 4.10Barnabé (que quer dizer filho de *At 13.15;1Co 14.3;1Ts 2.3; cp.At 2.40;11.23exortação*ou, consolação.), levita, natural de *cp.At 11.19s.;13.4;15.39;21.3,16;27.4Chipre, 37 como tivesse um campo, vendeu-o, trouxe o preço e *At 4.35;At 5.2depositou-o aos pés dos apóstolos.