1 Kui nad lähenesid Jeruusalemmale ning tulid Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest 2 sõnadega: „Minge külla, mis on teie ees. Kohe sinna jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel keegi. Siduge ta lahti ja tooge siia! 3 Ja kui keegi küsib, miks te seda teete, siis öelge, et Issand vajab teda ja saadab ta peatselt tagasi!"
4 Jüngrid läksid, leidsid sälu ukse külge seotuna tänaval ja päästsid ta lahti. 5 Mõned sealseisjatest küsisid: „Miks te sälu köidikuist vabastate?" 6 Ja jüngrid vastasid neile nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja neil lasti minna. 7 Nad tõid sälu Jeesuse juurde, heitsid oma kuued ta peale ning Jeesus istus sälu selga. 8 Ja paljud laotasid tee peale oma rõivaid, ja teised väljadelt lõigatud oksi. 9 Ja need, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:
„Hoosanna!"
„Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"
10 „Õnnistatud olgu meie isa Taaveti saabuv kuningriik!"
„Hoosanna kõrgeimas taevas!"
11 Jeesus saabus Jeruusalemma. Ta sisenes templisse ja silmitses kõike ümberringi, kuid kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
12 Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga. 13 Nähes eemal lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas seal ka vilju on. Puu juurde jõudes ei leidnud ta aga midagi peale lehtede, sest ei olnud viigimarjade aeg. 14 Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinu vilja!" Ja ta jüngrid kuulsid seda.
15 Jeruusalemma jõudes läks Jeesus templisse ning hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid. Ta lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid 16 ega lubanud, et keegi kannaks kaupa läbi pühakoja. 17 Ta õpetas neid: „Eks ole kirjutatud: „Minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele"? Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!"
18 Ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust tappa, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli vapustatud tema õpetusest.
19 Õhtu saabudes läksid Jeesus ja jüngrid linnast välja.
20 Varahommikul nägid nad viigipuust möödudes, et see oli juurteni ära kuivanud. 21 Peetrusele meenus, mis oli juhtunud, ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata! Viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!"
22 Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! 23 Tõesti, ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saabki talle! 24 Seepärast ma ütlen teile, kõike, mida te palves palute – uskuge, et te olete selle saanud, ja see saabki teile! 25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa, kes on taevas, annaks teie eksimused teile andeks. 26 Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks."
27 Nad tulid taas Jeruusalemma. Kui Jeesus kõndis templis, astusid ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvavanemad tema juurde. 28 Nad nõudsid temalt: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Kes on andnud sulle selle meelevalla neid asju teha?"
29 Jeesus vastas: „Minagi küsin teilt midagi. Teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga ma seda teen. 30 Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Öelge mulle!"
31 Nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?" 32 Aga kui me ütleme, et inimestest…" (Nad kartsid rahvast, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.)
33 Nii nad vastasid Jeesusele: „Me ei tea!"
„Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen," ütles Jeesus.
1 Mc 11.1-10;Mt 21.1-9;Lc 19.29-38Quando se aproximavam de Jerusalém e tinham chegado a Betfagé e Mt 21.17Betânia, junto Mt 21.1do monte das Oliveiras, enviou Jesus dois de seus discípulos 2 e disse-lhes: Ide à aldeia que está em frente de vós e, logo que nela entrardes, achareis um jumentinho preso, que nunca foi montado; desprendei-o e trazei-o. 3 Se alguém vos perguntar: Por que fazeis isso?, respondei: O Senhor precisa dele e logo tornará a enviá-lo para aqui. 4 Eles partiram, e acharam um jumentinho preso ao portão do lado de fora na rua, e o desprenderam. 5 Alguns que ali se achavam lhes perguntaram: Que fazeis, desprendendo o jumentinho? 6 Eles responderam como Jesus lhes havia dito; e os deixaram ir. 7 Mc 11.7-10;Jo 12.12-15Então, trouxeram o jumentinho, sobre que lançaram as suas capas; e Jesus montou nele. 8 Muitos também estenderam as suas capas na estrada, e outros espalharam ramagens que tinham cortado nos campos. 9 Tanto os que precediam como os que seguiam clamavam: Mt 21.9Hosana! Bendito aquele que vem em nome do Senhor! 10 Bendito o reino que vem, o reino de nosso pai Davi! Hosana nas maiores alturas!
11 Mt 21.12Tendo Jesus entrado em Jerusalém, foi ao templo; e, observando tudo, como fosse já tarde, Mt 21.17saiu com os doze para Betânia.
12 Mc 11.12-14,20-24;Mt 21.18-22No dia seguinte, saindo eles de Betânia, teve fome. 13 Vendo ao longe uma figueira que tinha folhas, foi ver se, porventura, acharia nela alguma coisa. Aproximando-se, nada achou, senão folhas; porque ainda não era tempo de figos. 14 Disse-lhe: Nunca jamais coma alguém fruto de ti! E seus discípulos ouviram isso.
15 Mc 11.15-18;Mt 21.12-16;Lc 19.45-47; cp.Jo 2.13-16Chegaram a Jerusalém. Entrando ele no templo, começou a expulsar os que ali vendiam e compravam e derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam as pombas. 16 Não permitia que ninguém atravessasse o templo, 17 levando qualquer objeto, e ensinava, dizendo: Is 56.7Não está escrito que a minha casa será chamada casa de oração para todas as nações? Mas vós a tendes feito Jr 7.11um covil de salteadores. 18 Ouvindo isso os principais sacerdotes e os escribas, cp.Mc 12.12;Mt 21.46;Lc 20.19;Jo 7.1procuravam um modo de lhe tirar a vida; pois o temiam, porque Mt 7.28toda a multidão estava muito admirada do seu ensino.
19 Lc 21.37; cp.Mt 21.17;Mc 11.11Quando chegava a tarde, saíam da cidade.
20 Mc 11.20-24; (vd.Mc 11.12-14);Mt 21.19-22Ao passarem de manhã, viram que a figueira estava seca até a raiz. 21 Pedro, lembrando-se, disse-lhe: Olha, Mt 23.7Mestre, secou-se a figueira que amaldiçoaste! 22 Tornou-lhes Jesus: Mt 17.20;21.21s.Tende fé em Deus. 23 Em verdade vos digo que quem disser a este monte: Levanta-te e lança-te no mar e não duvidar no seu coração, mas crer que se faz o que ele diz, assim lhe será feito. 24 Por isso, vos afirmo: Mt 7.7s.Tudo quanto suplicais e pedis, crede que o tendes recebido e tê-lo-eis. 25 Quando Mt 6.5estiverdes orando, se tendes alguma coisa contra alguém, Mc 6.14perdoai-lha; para que também vosso Pai, que está nos céus, vos perdoe as vossas ofensasAlguns manuscritos inserem v. 26: Mas se vós não perdoardes, também vosso Pai que está nos céus, vos não perdoará as vossas ofensas.. 26 [Mas se vós não perdoardes, também vosso Pai que está nos céus vos não perdoará as vossas ofensas.]
27 Entraram, de novo, em Jerusalém. Mc 11.27-33;Mt 21.23-27;Lc 20.1-8Andando Jesus pelo templo, aproximaram-se dele os principais sacerdotes, os escribas e os anciãos 28 e perguntaram: Com que autoridade fazes essas coisas? Ou quem te deu tal autoridade para fazê-las? 29 Respondeu-lhes Jesus: Eu vos farei uma só pergunta; respondei-me; então, vos direi com que autoridade faço essas coisas. 30 O batismo de João era do céu ou dos homens? Respondei-me. 31 Discorriam entre si: Se dissermos: Do céu, ele dirá: Por que, então, não lhe destes crédito? 32 Diremos, porém: Dos homens? — temiam o povo; porque todos realmente tinham a João como profeta. 33 Responderam a Jesus: Não sabemos. Jesus replicou: Nem eu vos digo com que autoridade faço essas coisas.