1 Kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha. Ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa. 2 „Teda ei saa kinni võtta keset pühi, sest rahvas hakkaks mässama!" ütlesid nad.

3 Jeesus oli Betaanias pidalitõvest paranenud Siimoni majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu puhta ja ülihinnalise nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesusele pähe. 4 Ent mõned nurisesid naise teo üle: „Milleks küll see raiskamine? 5 Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari*14:5 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk, nii et kolmsada teenarit võrdus töömehe aastapalgaga. eest ja raha anda vaestele." Ja nad hurjutasid naist.

6 Kuid Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo. 7 Vaeseid on teie juures alati, ja te võite neile head teha millal tahes. Mind aga ei ole teil alati. 8 Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette võidnud mu ihu matmiseks. 9 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse tema mälestuseks ka sellest, mida ta on teinud."

10 Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta. 11 Seda kuuldes ülempreestrid rõõmustasid ja lubasid anda talle raha. Nüüd Juudas otsis võimalust, kuidas Jeesust reeta.

12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, küsisid jüngrid Jeesuselt: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?"

13 Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge Jeruusalemma ja te kohtate veekannu kandvat meest. Järgnege talle, 14 ja kuhu ta ka sisse astub, selle maja peremehele öelge: „Õpetaja küsib: „Kus on mu külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?" " 15 Tema näitab teile suurt tuba ülemisel korrusel, kus kõik on valmis seatud. Seal valmistage meile kõik ette."

16 Jüngrid lahkusid ja läksid linna ning leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus oli neile öelnud. Ja nad valmistasid paasasöögi.

17 Õhtu saabudes tuli Jeesus kaheteistkümne jüngriga. 18 Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära, üks, kes koos minuga sööb!"

19 Jüngrid muutusid väga murelikuks ja hakkasid üksteise järel temalt küsima: „Ega sa mind ei mõtle?"

20 Jeesus vastas neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes kastab oma leiva minuga samasse kaussi. 21 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!"

22 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke, see on minu ihu!"

23 Siis ta võttis karika, tänas Jumalat ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.

24 Jeesus ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest. 25 Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis."

26 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

27 Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu, sest kirjutatud on:

„Ma löön karjast

ja karja lambad pillutatakse laiali."

28 Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse."

29 Aga Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, siis ometi mitte mina!"

30 „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!" vastas Jeesus.

31 Ent Peetrus sõnas veel tungivamalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind maha!" Sama kinnitasid ka kõik teised.

32 Nad tulid paika, mida kutsuti Ketsemaniks, ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, kuni ma palvetan!" 33 Ta võttis enesega kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese. Jeesus langes sügavasse ahastusse ja vaeva. 34 Ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!"

35 Ta läks pisut eemale, heitis näoli maha ja palvetas, et kui on võimalik, siis see tund läheks temast mööda. 36 Ta ütles: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Võta see karikas minult ära! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!"

37 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. Ta sõnas Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksa ühtki tundi valvata? 38 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder."

39 Ta läks uuesti eemale ja palvetas, lausudes samad sõnad. 40 Tagasi tulles leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest. Nad ei teadnud, mida talle vastata.

41 Siis tuli Jeesus kolmandat korda ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Küllalt! Tund on saabunud, Inimese Poeg antakse patuste kätte! 42 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!"

43 Ja kui ta kõneles, saabuski Juudas, üks kaheteistkümnest. Ja ühes temaga ülempreestrite, kirjatundjate ja rahvavanemate saadetud, nuiade ja mõõkadega relvastatud jõuk.

44 Jeesuse äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all ära!" 45 Ja Juudas tuli, astus kohe Jeesuse juurde ja sõnas: „Rabi!" ning suudles teda tervituseks. 46 Mehed haarasid Jeesusest ja võtsid ta kinni. 47 Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast nõnda, et raius tal kõrva peast.

48 „Kas ma juhin mässu," küsis Jeesus, „et te olete tulnud mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma? 49 Ma olin iga päev teiega templis õpetamas, ja te ei võtnud mind kinni! Aga Pühakiri peab täide minema!" 50 Kõik Jeesusega koos olnud põgenesid ja jätsid ta maha.

51 Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes kandis linast särki. Nad püüdsid teda kinni võtta, 52 aga ta jättis särgi maha ja põgenes alasti.

53 Nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid, rahvavanemad ja kirjatundjad tulid kokku. 54 Peetrus järgnes Jeesusele eemalt, kuni jõudis ülempreestri sisehoovi. Ta istus koos valvuritega ja soojendas ennast tule ääres.

55 Ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud. 56 Paljud küll tunnistasid valet tema vastu, kuid nende tunnistused olid vastuolus.

57 Siis tõusid püsti mõned, kes andsid tema vastu valetunnistuse: 58 „Me oleme kuulnud teda ütlemas: „Mina kisun maha selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud." " 59 Aga ka selles ei läinud nende tunnistus kokku.

60 Siis ülempreester tõusis nende ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?" 61 Kuid Jeesus vaikis ega vastanud midagi.

Taas küsis temalt ülempreester: „Kas sina oled Messias, Õnnistatu*14:61 Õnnistatu tähendab siin Jumalat. Poeg?"

62 Ja Jeesus vastas: „Mina olen. Ja te näete Inimese Poega istumas Kõigeväelise paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal."

63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on? 64 Te olete ise kuulnud jumalateotust. Mis te arvate?"

Nad kõik otsustasid, et ta väärib surma. 65 Siis mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale, katsid ta näo kinni, peksid teda rusikatega ning ütlesid talle: „Prohveteeri!" Ja valvurid peksid teda.

66 Peetrus oli all hoovis. Sinna tuli üks ülempreestri teenijatüdruk 67 ja, märganud Peetrust ennast soojendamas, vaatas teda tähelepanelikult.

Ta ütles: „Sina olid ka selle Naatsaretlase, Jeesusega."

68 Kuid Peetrus salgas: „Ma ei tea ega mõista, millest sa räägid!" Ja läks sealt välja eeshoovi.

69 Teenijatüdruk nägi teda seal uuesti ja taas ütles Peetruse kohta: „See mees on üks nende hulgast!" 70 Aga Peetrus salgas taas.

Pisut hiljem sõnas keegi sealolijatest Peetrusele: „Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane."

71 Peetrus hakkas sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest, kellest teie räägite!"

72 Ja kohe kires kukk teist korda. Siis Peetrusele meenusid sõnad, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!" Ja ta puhkes nutma.

1 *Mc 14.1-2;Mt 26.2-5;Lc 22.1-2Dois dias depois, era a *Jo 11.55;13.1; cp.Mc 14.12Páscoa e os Pães Asmos. Os principais sacerdotes e os escribas *Mt 12.14procuravam algum meio de prender a Jesus à traição e tirar-lhe a vida. 2 Pois diziam: Durante a festa, não, para que não haja tumulto entre o povo.

3 *Mc 14.3-9;Mt 26.6-13; cp.Lc 7.37-39;Jo 12.1-8Estando Jesus em *Mt 21.17Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o leproso, veio uma mulher trazendo um vaso de alabastro com *cp.Mt 26.6s.;Jo 12.3preciosíssimo perfume de nardo puro; e, quebrando o vaso, derramou-lhe o perfume sobre a cabeça. 4 Alguns se indignavam entre si, dizendo: Para que se desperdiçou este perfume? 5 Pois podia ser ele vendido por mais de trezentos denários e dado aos pobres; e murmuravam contra ela. 6 Mas Jesus disse: Deixai-a; por que a molestais? Ela me fez uma boa obra. 7 Pois *Mt 26.11;Jo 12.8;Dt 15.11os pobres, sempre os tendes convosco e, quando quiserdes, podeis fazer-lhes bem; mas a mim nem sempre me tendes. 8 Ela fez o que pode; *Jo 19.40ungiu o meu corpo antecipadamente para a sepultura. 9 Em verdade vos digo que *Mt 26.13onde quer que for pregado em todo o mundo o evangelho, será também contado para memória sua o que ela fez.

10 *Mc 14.10-11;Mt 26.14-16;Lc 22.3-6Judas Iscariotes, *Jo 6.71um dos doze, foi ter com os principais sacerdotes, para lhes entregar a Jesus. 11 Eles, ouvindo-o, se alegraram e prometeram dar-lhe dinheiro; e ele buscava ocasião oportuna para o entregar.

12 *Mc 14.12-16;Mt 26.17-19;Lc 22.7-13No primeiro dia dos *Mt 26.17Pães Asmos, quando *Lc 22.7;1Co 5.7;Dt 16.5; cp.Mc 14.1sacrificavam a Páscoa, disseram-lhe seus discípulos: Onde queres que vamos fazer os preparativos para comeres a Páscoa? 13 Enviando ele dois de seus discípulos, disse-lhes: Ide à cidade, e vos sairá ao encontro um homem, trazendo um cântaro de água; 14 segui-o e dizei ao dono da casa onde ele entrar que o Mestre pergunta: Onde é o meu *Lc 22.11; cp.2.7(Gr.)aposento, no qual hei de comer a Páscoa com meus discípulos? 15 Ele vos mostrará um espaçoso cenáculo mobilado e pronto; ali fazei-nos os preparativos. 16 Partindo os discípulos, foram à cidade; acharam tudo como ele lhes havia dito e prepararam a Páscoa.

17 *Mc 14.17-21;Mt 26.20-24;Lc 22.14,21-23; cp.Jo 13.18ss.À tarde, foi para ali com os doze. 18 Quando estavam à mesa e comiam, disse Jesus: Em verdade vos digo que um de vós, que come comigo, me trairá. 19 Começaram a entristecer-se e a perguntar-lhe um após outro: Porventura, sou eu? 20 Respondeu-lhes: É um dos doze, aquele que põe comigo a mão no prato. 21 Pois o Filho do Homem se vai, segundo está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem é traído! Melhor fora para esse homem se não houvesse nascido!

22 *Mc 14.22-25;Mt 26.26-29;Lc 22.17-20;1Co 11.23-25; cp.10.16Estando eles comendo, tomou Jesus o pão, e, *Mt 14.19tendo dado graças, partiu-o, e deu-lhes, dizendo: Tomai; este é o meu corpo. 23 Tomando o cálice, rendeu graças e deu-lho; e todos beberam dele. 24 Disse-lhes: Este é o meu sangue, o sangue da aliança, que é derramado por muitos. 25 Em verdade vos digo que nunca mais beberei do fruto da videira, até aquele dia em que o hei de beber, novo, no reino de Deus.

26 *Mt 26.30Tendo cantado um hino, saíram para o *Mt 21.1monte das Oliveiras.

27 *Mc 14.27-31;Mt 26.31-35Disse-lhes Jesus: A todos vós serei pedra de tropeço; pois está escrito: *Zc 13.7Ferirei o pastor, e as ovelhas ficarão dispersas. 28 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vós para a Galileia. 29 Disse-lhe Pedro: Ainda que sejas para todos uma pedra de tropeço, nunca o serás para mim. 30 Declarou-lhe Jesus: Em verdade te digo que tu, hoje, nesta noite, antes de *cp.Mt 26.34;Mc 14.68,72;Jo 13.38cantar o galo duas vezes, três vezes me negarás. 31 Mas ele repetia com mais veemência: Ainda que me seja necessário morrer contigo, de modo algum te negarei. Assim também diziam todos.

32 *Mc 14.32-42;Mt 26.36-46;Lc 22.40-46Chegaram a um lugar chamado Getsêmani, e disse Jesus a seus discípulos: Sentai-vos aqui, enquanto eu oro. 33 Levando consigo a Pedro, a Tiago e a João, começou *Mc 9.15;16.5-6a ter pavor e a angustiar-se. 34 Disse-lhes: *Mt 26.38;Jo 12.27A minha alma está numa tristeza mortal; ficai aqui e vigiai. 35 Adiantando-se um pouco, prostrou-se em terra e começou a orar que, se fosse possível, *Mc 14.41;Mt 26.45passasse dele aquela hora; 36 e disse: *Rm 8.15;Gl 4.6Aba, Pai, tudo te é possível; afasta de mim este cálice; *Mt 26.39todavia, não seja o que eu quero, mas o que tu queres. 37 Voltando, encontrou-os dormindo e disse a Pedro: Dormes, Simão? Não pudeste vigiar nem uma hora? 38 *Mt 26.41Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca. 39 De novo, se retirou e fez a mesma oração. 40 Voltando, encontrou-os dormindo, porque estavam com os olhos pesados; e não sabiam o que lhe responder. 41 Veio pela terceira vez e disse-lhes: Dormi agora e descansai! Basta! *Mc 14.35É chegada a hora; o Filho do Homem está sendo traído nas mãos de pecadores. 42 Levantai-vos, vamo-nos! Pois se aproxima aquele que me trai.

43 *Mc 14.43-50;Mt 26.47-56;Lc 22.47-53;Jo 18.3-11No mesmo instante, enquanto ainda falava, chegou Judas, um dos doze, e, com ele uma multidão, armada de espadas e varapaus, enviada pelos principais sacerdotes, pelos escribas e pelos anciãos. 44 O traidor lhes havia dado um sinal, dizendo: Aquele a quem eu beijar, este é que é; prendei-o e levai-o com segurança. 45 Havendo chegado, aproximou-se logo de Jesus e disse: *Mt 23.7Mestre! E o beijou. 46 Eles puseram-lhe as mãos e prenderam-no. 47 Mas um dos que ali estavam puxou da espada e, dando um golpe no servo do sumo sacerdote, decepou-lhe uma orelha. 48 Disse-lhes Jesus: Viestes armados de espadas e varapaus, para me prender, como se eu fora salteador. 49 Todos os dias eu estava convosco *Mc 12.35no templo ensinando, e não me prendestes; mas isso é para se cumprir as Escrituras. 50 Todos o deixaram e fugiram.

51 Seguia-o um moço, coberto unicamente*Gr. sobre o corpo nu. com um lençol, e o agarraram; 52 mas ele, largando o lençol, fugiu nu.

53 *Mc 14.53-65;Mt 26.57-68;Jo 18.12-13,19-24Levaram Jesus à casa do sumo sacerdote, e reuniram-se todos os principais sacerdotes, os anciãos e os escribas. 54 Pedro seguira-o de longe *cp.Mc 14.68até dentro do *Mt 26.3pátio da casa do sumo sacerdote e estava sentado com os oficiais de justiça, *Mc 14.67;Jo 18.18aquentando-se ao fogo. 55 Os principais sacerdotes e todo o *Mt 5.22Sinédrio buscavam testemunho contra Jesus, para o entregar à morte, e não o achavam; 56 pois muitos depunham falsamente contra ele, mas os seus depoimentos não eram coerentes. 57 Depois, levantando-se alguns, davam falso testemunho contra ele, dizendo: 58 Nós lhe ouvimos dizer: *Mc 15.29;Mt 26.61Eu destruirei este santuário feito por mãos de homens e, em três dias, construirei outro não feito por mãos de homens. 59 Nem assim era coerente o seu testemunho. 60 Levantando-se o sumo sacerdote no meio do Sinédrio, assim interrogou a Jesus: Nada respondes? Que depõem estes contra ti? 61 *Mt 26.63Mas ele conservou-se calado e nada respondeu. *Mc 14.61-63;Mt 26.63ss.;Lc 22.67-71Tornou a perguntar-lhe o sumo sacerdote: És tu o Cristo, o Filho do Deus Bendito? 62 Respondeu-lhe Jesus: Eu o sou; e vereis o Filho do Homem sentado à mão direita do Todo-Poderoso *Mc 13.26e vindo com as nuvens do céu. 63 O sumo sacerdote, *Mt 26.65;At 14.14;Nm 14.6rasgando as suas vestes, disse: Que necessidade temos ainda de testemunhas? 64 Ouvistes a blasfêmia; que vos parece? Todos o julgaram réu de morte; 65 alguns começaram a *Mc 10.34;Mt 26.67cuspir nele, *Et 7.8a tapar-lhe o rosto, a dar-lhe punhadas e a dizer-lhe: *Mt 26.68;Lc 22.64Adivinha! E os oficiais de justiça receberam-no a bofetadas.

66 *Mc 14.66-72;Mt 26.69-75;Lc 22.56-62;Jo 18.16-18,25-27Estando Pedro embaixo no *Mc 14.54pátio, veio uma das criadas do sumo sacerdote e, 67 vendo a Pedro *Mc 14.54aquentando-se, encarou-o e disse: Tu também estavas com *Mc 1.24o Nazareno, esse Jesus. 68 Mas ele o negou, dizendo: Não sei, nem compreendo o que dizes. *Mc 14.54Ele saiu para o alpendre; 69 e, vendo-o a criada, tornou a dizer aos que ali estavam: Este é um deles. 70 *Mc 14.68Mas, de novo, o negou. Pouco depois, os que ali estavam disseram novamente a Pedro: Certamente, tu és um deles, *Mt 26.73;Lc 22.59pois também és galileu. 71 Porém ele começou a praguejar e a jurar: Não conheço o homem de quem falais! 72 Imediatamente, cantou o galo pela segunda vez. Pedro lembrou-se da palavra que Jesus lhe proferira: *Mc 14.30Antes de cantar o galo duas vezes, três vezes me negarás. Caindo em si, pôs-se a chorar.