1 Keegi mees nimega Ananias ja tema naine Safiira olid samuti müünud maatüki. 2 Ta hoidis osa rahast naise teadmisel endale, ülejäänu ta tõi ja pani apostlite jalge ette.

3 Aga Peetrus ütles: „Ananias, kuidas on saatan nõnda täitnud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja hoidsid enesele osa maa eest saadud rahast? 4 Eks see kõik ju kuulunud sulle, enne kui see müüdi? Ja pärastki oli see raha ikka sinu käsutuses. Mis sind on pannud mõtlema, et sellist asja teha? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale."

5 Neid sõnu kuuldes kukkus Ananias maha ja suri. Ja suur hirm haaras kõiki, kes sellest kuulsid. 6 Noored mehed astusid ette, mähkisid ta linasse, kandsid välja ja matsid maha.

7 Umbes kolm tundi hiljem saabus Ananiase naine, kes ei olnud veel kuulnud, mis oli sündinud. 8 Peetrus küsis ta käest: „Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?" „Jah," kostis Safiira, „selle hinnaga."

9 Peetrus ütles talle: „Mispärast on teil üks nõu olnud kiusata Issanda Vaimu? Vaata! Nende jalad, kes su mehe matsid, on ukse taga ja nad kannavad ka sinu välja."

10 Samal silmapilgul kukkus naine tema jalge ette ja suri. Ja kui noored mehed sisse tulid, leidsid nad ta surnuna. Nad kandsid ta välja ja matsid ta mehe kõrvale. 11 Jumalakartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale, kes sellest kuulsid.

12 Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imesid rahva hulgas. Ja kõik usklikud olid koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus. 13 Ehkki muudest inimestest ei julgenud keegi nendega ühineda, olid apostlid rahva hulgas kõrgelt hinnatud. 14 Siiski lisati nende hulka üha enam mehi ja naisi, kes Issandasse uskusid. 15 Nii et haiged toodi tänavatele ja seati vooditele ja asemetele, et Peetruse möödudes kasvõi tema varigi langeks mõne peale neist. 16 Ka tuli rahvast kokku Jeruusalemma ümbruse linnadest, tuues haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid, kes kõik tehti terveks.

17 Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased saduseride sektist muutusid kadedaks. 18 Nad võtsid apostlid kinni ja heitsid nad üldvanglasse. 19 Öösel tuli aga Issanda ingel, avas vangimaja uksed ja viis nad välja. 20 Ingel ütles neile: „Minge templisse ja kuulutage rahvale kõik selle elu sõnad!"

21 Päikesetõusu ajal läksid nad templisse, nagu neile oli öeldud, ja hakkasid õpetama.

Aga kui ülempreester ja tema kaaslased saabusid, kutsusid nad kokku Suurkogu – Iisraeli vanematekogu. Ja nad andsid käsu tuua apostlid vangimajast kogu ette. 22 Kuid vanglasse jõudes ei leidnud sulased neid sealt. Nad pöördusid tagasi ja teatasid: 23 „Me leidsime vangla kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel valvamas. Aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi." 24 Seda aruannet kuuldes olid preester, templivalvurite kapten ja ülempreestrid segaduses, mõeldes, mis küll võis juhtuda.

25 Siis tuli keegi ja teatas: „Vaadake! Mehed, kelle te panite vangi, seisavad templis ja õpetavad rahvast!" 26 Selle peale läks kapten sulastega kaasa ja tõi apostlid ära. Nad ei kasutanud jõudu, sest kartsid, et rahvas viskab nad kividega surnuks. 27 Nad tõid siis apostlid Suurkohtu ette ülempreestrile küsitlemiseks: 28 „Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Selle asemel te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja kavatsete selle mehe surma tuua meie peale."

29 Peetrus ja teised apostlid vastasid: „Jumalale tuleb rohkem kuuletuda kui inimestele. 30 Meie esiisade Jumal on surnuist üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge. 31 Jumal ülendas ta oma paremale käele kui Juhi ja Päästja, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist. 32 Meie oleme kõige selle tunnistajad ja nõnda on ka Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes talle kuuletuvad."

33 Kui nad seda kuulsid, said nad vihaseks ja tahtsid neid hukata. 34 Aga variser nimega Gamaliel, Seaduse õpetaja, keda kõik inimesed austasid, tõusis Suurkohtus püsti ja käskis mehed hetkeks välja saata. 35 Siis ta pöördus Suurkohtu poole: „Iisraeli mehed, mõelge hästi järele, mida te kavatsete nende meestega teha. 36 Mõni aeg tagasi ilmus välja Teudas ja väitis enese kellegi olevat ja ligi nelisada inimest järgis teda. Ta tapeti ja kõik tema järgijad aeti laiali ja sellest kõigest ei tulnud midagi. 37 Pärast teda tõusis rahvaloenduse ajal üles galilealane Juudas ja õhutas inimesi mässama. Ka tema tapeti ja ta järgijad aeti laiali. 38 Seepärast praegusel juhul ma soovitan teile: jätke need mehed rahule! Laske neil minna! Sest kui nende eesmärk või tegevus on inimesest, siis see kukub läbi. 39 Aga kui see on Jumalast, ei suuda teie neid peatada, vaid teist saavad võitlejad Jumala vastu!"

40 Tema kõne veenis neid. Nad kutsusid apostlid sisse ja peksid neid. Siis nad keelasid neid rääkida Jeesuse nimel ning lasid neil minna.

41 Apostlid lahkusid Suurkohtu eest, rõõmustades, et neid oli väärt arvatud kannatama alandust selle Nime pärast. 42 Ja nad ei lakanud iga päev templis olles ja majast majja käies õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Jeesusest Messiast.

1 Mas um homem chamado Ananias, com sua mulher Safira, vendeu uma propriedade 2 e *At 5.3reteve parte do preço, sabendo-o também sua mulher; e, levando uma parte, *At 4.35,37depositou-a aos pés dos apóstolos. 3 Pedro disse-lhe: Ananias, por que encheu *Mt 4.10; cp.Lc 22.3;Jo 13.2,27Satanás o teu coração, para que mentisses *cp.At 5.4,9ao Espírito Santo *At 5.2e retivesses parte do preço do terreno? 4 Porventura, se não o vendesses, não seria ele teu; e, vendido, não estava o preço no teu poder? Como formaste esse desígnio no teu coração? Não mentiste aos homens, mas a Deus. 5 Ananias, ao ouvir essas palavras, *At 5.10; cp.Ez 11.13caiu e expirou; e sobreveio *At 5.11;At 2.43grande temor a todos os ouvintes. 6 Levantando-se os moços, *cp.Jo 19.40amortalharam-no e, levando-o para fora, sepultaram-no.

7 Depois de um intervalo de cerca de três horas, entrou sua mulher, não sabendo o que tinha sucedido. 8 Pedro perguntou-lhe: Dize-me se vendestes por *At 5.2tanto o terreno? Ela respondeu: Sim; por tanto. 9 Mas Pedro disse-lhe: Por que é que vós combinastes *cp.At 15.10provar o *cp.At 5.4Espírito do Senhor? Eis à porta os pés dos que sepultaram teu marido, e eles te levarão a ti para fora. 10 Imediatamente, caiu aos pés dele e expirou. Entrando os mancebos, acharam-na morta e, levando-a para fora, sepultaram-na junto a seu marido. 11 Sobreveio grande temor a toda a igreja e a todos os que ouviram essas coisas.

12 Faziam-se muitos *Jo 4.48milagres e prodígios entre o povo pelas mãos dos apóstolos. Todos estavam de comum acordo no *At 3.11;Jo 10.23Pórtico de Salomão; 13 dos outros, porém, nenhum ousava ajuntar-se a eles, mas *At 2.47; cp.4.21o povo os engrandecia. 14 Cada vez mais *At 2.47;11.24se agregavam *2Co 6.15crentes ao Senhor, homens e mulheres em grande número, 15 a ponto de levarem os enfermos até pelas ruas e os porem em leitos e enxergões, para que, ao passar Pedro, *cp.At 19.12ao menos a sua sombra cobrisse algum deles. 16 Também das cidades circunvizinhas de Jerusalém afluía uma multidão, trazendo enfermos e atormentados de espíritos imundos, os quais eram todos curados.

17 Levantando-se, porém, o sumo sacerdote e todos os que estavam com ele (que eram da *At 15.5seita dos *Mt 3.7; cp.At 4.1saduceus), encheram-se de inveja, 18 prenderam os apóstolos e *At 4.3os recolheram à prisão pública. 19 Mas *Mt 1.20,24;2.13,19;28.2;Lc 1.11;2.9;At 8.26;12.7,23; cp.10.3;27.23um anjo do Senhor abriu de noite as portas do cárcere e, conduzindo-os para fora, disse-lhes: 20 Ide e, no templo, postos em pé, falai ao povo *cp.Jo 6.63,68todas as palavras desta vida. 21 Tendo ouvido isso, entraram, *cp.Jo 8.2ao amanhecer, no templo e ensinavam. Mas, comparecendo o *At 4.6sumo sacerdote e os que estavam com ele, convocaram o *Mt 5.22;At 5.27,34,41Sinédrio e todo o senado dos filhos de Israel e enviaram os oficiais ao cárcere para trazê-los. 22 Mas *Mt 26.58;At 5.26os oficiais que lá foram não os acharam no cárcere; e, tendo voltado, relataram: 23 Achamos o cárcere fechado com toda a segurança e os guardas às portas, mas, abrindo-as, a ninguém achamos dentro. 24 Quando *At 4.1;At 5.26o capitão do templo e os principais sacerdotes ouviram essas palavras, ficaram perplexos a respeito deles e do que viria a ser isso. 25 Chegou alguém e anunciou-lhes: Eis que os homens que metestes no cárcere estão no templo, postos em pé, e ensinando o povo. 26 Nisso, foi o *At 5.24capitão com *At 5.22os oficiais e os trouxe sem violência, porque *At 4.21;At 5.13eles temiam ser apedrejados pelo povo. 27 Tendo-os trazido, os apresentaram no *Mt 5.22;At 5.21,34,41Sinédrio. O sumo sacerdote interrogou-os, 28 dizendo: *At 4.18Expressamente vos admoestamos que não ensinásseis nesse nome, e eis que tendes enchido Jerusalém com o vosso ensino *At 2.23,36;3.14s.; cp.7.52;Mt 23.35;27.25e quereis trazer sobre nós o sangue desse homem. 29 Mas Pedro e os apóstolos responderam: *At 4.19Importa antes obedecer a Deus que aos homens. 30 *At 3.13O Deus de nossos pais *At 2.24ressuscitou a Jesus, que vós *At 10.39; cp.13.29;Gl 3.13;1Pe 2.24matastes, pendurando-o num madeiro; 31 *At 2.33a este elevou Deus com a sua destra a *At 3.15Príncipe e *Lc 2.11Salvador, para dar *Lc 24.47; cp.At 2.38arrependimento a Israel e remissão de pecados. 32 Nós somos *Lc 24.48testemunhas dessas coisas, *cp.Jo 15.26;At 15.28;Rm 8.16;Hb 2.4e bem assim o Espírito Santo, que Deus deu aos que lhe obedecem.

33 Mas eles, quando ouviram isso, *At 7.54; cp.2.37se enfureceram e queriam matá-los. 34 Levantando-se, porém, *At 5.21no Sinédrio um fariseu chamado *At 22.3Gamaliel, *Lc 2.46;5.17doutor da lei, acatado por todo o povo, mandou retirar os apóstolos por um pouco 35 e disse: Israelitas, atentai bem para o que ides fazer a estes homens. 36 Pois faz já algum tempo que Teudas se levantou, *At 8.9; cp.Gl 2.6;6.3dizendo ser alguma coisa, ao qual se ajuntaram uns quatrocentos homens; ele foi morto, e todos quantos lhe obedeciam foram dissolvidos e reduzidos a nada. 37 Depois deste, levantou-se Judas, o galileu, nos dias do *cp.Lc 2.2alistamento, e levou muitos consigo; este também pereceu, e todos quantos lhe obedeciam foram dispersos. 38 Agora, vos digo: não vos metais com esses homens, mas deixai-os; porque, se este conselho ou esta obra *cp.Mc 11.30for de homens, se desfará; 39 mas, se é de Deus, não podereis desfazê-la, para que não sejais, porventura, achados até *cp.At 11.17;Pv 21.30pelejando contra Deus. 40 Concordaram com ele; e, tendo chamado os apóstolos, *Mt 10.17açoitaram-nos, e ordenaram-lhes que não falassem em o nome de Jesus, e soltaram-nos. 41 Eles, pois, saíram do Sinédrio, *1Pe 4.14,16regozijando-se por terem sido achados dignos de sofrer afrontas *Jo 15.21pelo nome de Jesus. 42 E *At 2.46todos os dias, no templo e em casa, não cessavam de ensinar e *At 8.35;11.20;17.18;Gl 1.16pregar a Jesus, o Cristo.