1 Aga Agrippa ütles Paulusele: „Sul on luba enese eest rääkida."

Paulus viipas käega ja alustas oma kaitsekõnet: 2 „Ma pean end õnnelikuks, kuningas Agrippa, et ma saan täna sinu ees seista ja kõigi juutide esitatud süüdistuste vastu ennast kaitsta, 3 sest sina tunned hästi juutide kombeid ja vaidlusküsimusi. Seepärast ma palun, et sa mind kannatlikult ära kuulaksid!

4 Kõik juudid teavad, kuidas ma olen lapsest saati elanud, oma elu algul omal kodumaal ja samuti Jeruusalemmas. 5 Nad tunnevad mind juba pikka aega ja võivad soovi korral tunnistada, et ma olen elanud variserina meie kõige rangema usulahu nõuete järgi. 6 Ja nüüd ma olen täna kohtu all lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele. 7 Selle tõotuse täitumist loodavad näha meie kaksteist suguharu, teenides Jumalat siiralt ööd ja päevad. Kuningas Agrippa, selle lootuse pärast süüdistavadki mind juudid. 8 Miks peaks keegi teist uskumatuks pidama, et Jumal surnuid üles äratab?

9 Ka mina olin veendunud, et pean tegema kõik, mis võimalik, et seista vastu Naatsareti Jeesuse nimele. 10 Ja täpselt seda ma tegin Jeruusalemmas. Ülempreestrite meelevalla all ma panin palju Issanda pühi inimesi vangi ja kui neid tapeti, andsin oma hääle selle poolt. 11 Ja ma karistasin neid sageli, käies ühest sünagoogist teise, ja püüdsin sundida neid Jumalat teotama. Ma olin nende tagakiusamisest nii haaratud, et jahtisin neid isegi võõrastes linnades.

12 Ühel neist rännakutest suundusin ülempreestrite volituse ja ülesandega Damaskusesse. 13 Umbes keskpäeva paiku tee peal, kuningas Agrippa, nägin ma päikesest eredamat valgust taevast, säramas minu ja minu kaaslaste ümber. 14 Me kõik kukkusime maha ja ma kuulsin häält minuga kõnelemas heebrea keeles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad? Raskeks läheb sul astla vastu takka üles lüüa!"

15 Mina aga küsisin: „Kes sa oled, Isand?"

„Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad," vastas Issand. 16 „Aga nüüd tõuse üles ja seisa jalgadele. Ma olen sulle ilmunud selleks, et sind määrata sulaseks ja tunnistajaks sellele, mida sa minust oled näinud ja saad veel nägema. 17 Ma päästan sind su rahva ja paganate käest. Nende juurde ma sind nüüd läkitan, 18 avama nende silmi, et nad pöörduksid pimedusest valguse poole ja saatana meelevalla alt Jumala poole, et nad saaksid patud andeks ja koha nende seas, kes on pühitsetud usu kaudu minusse."

19 Niisiis, kuningas Agrippa, ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse suhtes. 20 Ma kuulutasin esmalt neile, kes olid Damaskuses, siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal, ning seejärel kuulutasin mittejuudi rahvastele, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma ning näitama meeleparandust oma tegudega. 21 Sellepärast on juudid mind templis kinni võtnud ja püüdnud tappa. 22 Aga et Jumal on mind aidanud tänase päevani, siis ma seisan ja tunnistan nii väikestele kui suurtele, ega ütle midagi enamat kui seda, mida prohvetid ja Mooses on rääkinud, mis sünnib: 23 et Messias pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama sõnumit valgusest nii juutidele kui kõikidele rahvastele."

24 Siinkohal katkestas Festus Pauluse kaitsekõne. „Sa ole arust ära, Paulus," hüüdis ta, „sa oled suurest õppimisest hulluks läinud!"

25 „Ma ei ole hull, üliauline Festus," vastas Paulus. „Kõik, mis ma räägin, on tõsine ja arukas. 26 Kuningas teab neid asju ja ma võin temaga julgesti rääkida. Olen veendunud, et ta on kõike seda tähele pannud, sest see ei ole ju kuskil nurga taga toimunud. 27 Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!"

28 Aga Agrippa ütles Paulusele: „Kas sa arvad, et suudad mind meelitada selle lühikese ajaga hakkama kristlaseks?"

29 „Lühike või pikk aeg – ma palun Jumalat, et mitte ainult sina vaid teie kõik, kes te mind täna kuulate, võiksite saada selliseks, nagu mina olen, välja arvatud need ahelad!"

30 Kuningas ja maavanem ja Berenike ja need, kes nendega istusid, tõusid püsti. 31 Kui nad olid saalist lahkunud, rääkisid nad üksteisele: „See mees ei tee midagi, mis vääriks surma või vangistust."

32 Agrippa ütles Festusele: „Selle mehe oleks võinud vabaks lasta, kui ta ei oleks nõudnud keisri kohut!"

1 *cp.At 9.15;At 25.22Agripa disse a Paulo: A ti se te permite fazer a tua defesa. Então, Paulo, estendendo a mão, começou a defender-se: 2 Julgo-me feliz, ó rei Agripa, por ter de fazer hoje, perante ti, a minha defesa de tudo o que me acusam os judeus, 3 mormente porque és versado em todos os *cp.At 6.14;25.19;At 26.7costumes e questões que há entre eles; pelo que te rogo que me ouças com paciência. 4 *Gl 1.13s.;Fp 3.5Quanto à minha vida durante a mocidade, que passei desde o princípio entre o meu povo e em Jerusalém, sabem-na todos os judeus, 5 conhecendo-me desde o princípio (se quiserem dar disso testemunho), como vivi *At 23.6fariseu *At 22.3conforme a *At 15.5seita mais severa da nossa religião. 6 Agora, estou aqui para ser julgado *At 28.20; cp.24.15pela esperança da *At 13.32promessa feita por Deus a nossos pais, 7 a qual as *cp.Tg 1.1nossas doze tribos, servindo a Deus fervorosamente de noite e de dia, esperam alcançar; por causa dessa esperança, ó rei, sou *At 26.2acusado pelos judeus. 8 Por que é que se julga entre vós coisa incrível *cp.At 23.6ressuscitar Deus aos mortos? 9 Eu, *1Tm 1.13;Jo 16.2na verdade, entendia que devia fazer toda a oposição ao *cp.Jo 15.21nome de Jesus, o Nazareno; 10 e assim o *At 8.3;9.13fiz em Jerusalém. Tendo *cp.At 9.1s.recebido autoridade dos principais sacerdotes, eu não somente encarcerei muitos santos, como também *At 22.20dei o meu voto contra estes quando os matavam; 11 e, muitas vezes, *At 22.19;Mt 10.17castigando-os por todas as sinagogas, obrigava-os a blasfemar *At 9.1e, enfurecido cada vez mais contra eles, perseguia-os *At 22.5até nas cidades estrangeiras. 12 Nesse intuito, *At 26.12-18;At 9.3-8;22.6-11indo a Damasco com autoridade e comissão dos principais sarcedotes, 13 ao meio-dia, ó rei, vi no caminho uma luz do céu, mais brilhante que o sol, a qual resplandeceu em torno de mim e dos que iam comigo. 14 *cp.At 9.7Caindo nós por terra, ouvi uma voz que me dizia em *At 21.40língua hebraica: Saulo, Saulo, por que me persegues? Dura coisa te é recalcitrar contra os aguilhões. 15 Eu perguntei: Quem és, Senhor? Respondeu-me o Senhor: Eu sou Jesus, a quem tu persegues. 16 Mas levanta-te e *Ez 2.1;Dn 10.11fica em pé; pois para isso te apareci a fim de *At 22.14te constituir *Lc 1.2ministro e *At 22.15testemunha das coisas em que me viste e daquelas em que me hei de manifestar, 17 *Jr 1.8,19livrando-te *1Cr 16.35; cp.At 9.15do povo e dos gentios, aos quais eu te envio, 18 para lhes *Is 35.5;42.7,16;Ef 5.8;Cl 1.13;1Pe 2.9abrir os olhos, a fim de que se convertam das *Jo 1.5;Ef 5.8;Cl 1.12s.;1Ts 5.5;1Pe 2.9trevas à luz e, do poder de *Mt 4.10Satanás, a Deus, para que, *At 20.21pela fé em mim, recebam *Lc 24.47;At 2.38remissão de pecados e *At 20.32herança entre os santificados. 19 Por isso, ó rei Agripa, não fui desobediente à visão celestial, 20 mas anunciei primeiramente não só *At 9.19ss.aos de Damasco e em *At 9.26-29;22.17-20Jerusalém e por toda a terra da Judeia, como também *vd.At 13.46;9.15aos gentios, que *At 3.19se arrependessem e se convertessem a Deus, praticando obras *Mt 3.8;Lc 3.8dignas de seu arrependimento. 21 Por isso, alguns judeus *At 21.27,30me prenderam no templo e procuravam *At 21.31matar-me. 22 Tendo, pois, obtido socorro da parte de Deus, permaneço até hoje, *Lc 16.28dando testemunho tanto a pequenos como a grandes, nada dizendo senão o que os *At 10.43;24.14profetas e Moisés disseram haver de acontecer, 23 isto é, *cp.Mt 26.24;At 3.18haver de sofrer o Cristo e que seria *1Co 15.20,23;Cl 1.18;Ap 1.5ele o primeiro que, pela ressurreição dos mortos, havia de anunciar *Lc 2.32; cp.2Co 4.4a luz ao povo e aos gentios.

24 Aduzindo ele essas coisas em sua defesa, disse Festo em alta voz: Estás louco, Paulo! *Jo 7.15; cp.2Tm 3.15As muitas letras tiram-te o juízo. 25 Porém Paulo disse: Não estou louco, *At 23.26;24.3potentíssimo Festo, mas profiro palavras de verdade e de perfeito juízo. 26 Pois dessas coisas *cp.At 26.3tem conhecimento o rei, a quem falo também com franqueza, como persuadido estou de que nada disso lhe é oculto; porque isso não foi feito a um canto. 27 Crês, ó rei Agripa, os profetas? Eu sei que crês. 28 Agripa disse a Paulo: Com pouco me persuades a fazer-me *At 11.26cristão. 29 Paulo respondeu: Prouvera a Deus que com pouco ou com muito não somente tu, mas ainda todos os que hoje me ouvem se tornassem tais qual eu sou, menos estas *At 21.33cadeias.

30 *At 25.23O rei levantou-se, e também o governador, e Berenice, e os que estavam sentados com eles; 31 e, havendo-se retirado, falavam uns com os outros, dizendo: *At 23.29Este homem nada tem feito que mereça morte ou prisão. 32 Agripa disse a Festo: Ele podia *At 28.18ser solto, se não tivesse *At 25.11apelado para César.