1 Les apôtres et les frères qui étaient en Judée, apprirent que les Gentils avaient aussi reçu la parole de Dieu.
2 Et lorsque Pierre fut de retour à Jérusalem, ceux de la circoncision disputaient contre lui,
3 Et disaient: Tu es entré chez des incirconcis, et tu as mangé avec eux.
4 Mais Pierre se mit à leur raconter par ordre, et dit:
5 J'étais en prière dans la ville de Joppe, lorsque étant ravi en extase, j'eus une vision; je vis descendre du ciel un vase comme une grande nappe retenue par les quatre coins, et qui vint jusqu'à moi.
6 Et l'ayant considéré avec attention, j'y vis les quadrupèdes de la terre, les bêtes sauvages, les reptiles et les oiseaux du ciel.
7 Puis j'entendis une voix qui me dit: Pierre, lève-toi; tue, et mange.
8 Et je répondis: Non, Seigneur; car jamais rien d'impur ni de souillé n'entra dans ma bouche.
9 La voix me parla du ciel une seconde fois, et dit: Ne regarde pas comme souillé ce que Dieu a purifié.
10 Et cela se fit jusqu'à trois fois, après quoi tout fut retiré dans le ciel.
11 Au même instant, trois hommes, qui m'avaient été envoyés de Césarée, se présentèrent devant la maison où j'étais.
12 Et l'Esprit me dit d'aller avec eux, sans faire aucune difficulté. Et les six frères que voilà, vinrent avec moi, et nous entrâmes dans la maison de cet homme,
13 Qui nous raconta comment il avait vu l'ange dans sa maison, qui s'était présenté à lui, et lui avait dit: Envoie des gens à Joppe, et fais venir Simon, surnommé Pierre,
14 Qui te dira des choses par lesquelles tu seras sauvé, toi et toute ta maison.
15 Et comme je commençais à parler, le Saint-Esprit descendit sur eux, ainsi qu'il était aussi descendu sur nous au commencement.
16 Alors je me souvins de cette parole du Seigneur: Jean a baptisé d'eau; mais vous, vous serez baptisés du Saint-Esprit.
17 Puisque Dieu leur a fait le même don qu'à nous qui avons cru au Seigneur Jésus-Christ, qui étais-je, moi, pour m'opposer à Dieu?
18 Alors, ayant entendu ces choses, ils s'apaisèrent et glorifièrent Dieu, en disant: Dieu a donc aussi donné aux Gentils la repentance, afin qu'ils aient la vie.
19 Ceux qui avaient été dispersés par la persécution arrivée à l'occasion d'Étienne, passèrent jusqu'en Phénicie, en Cypre et à Antioche, n'annonçant la parole à personne qu'aux Juifs seulement.
20 Mais quelques-uns d'entre eux, qui étaient de Cypre et de Cyrène, étant entrés dans Antioche, parlèrent aux Grecs, leur annonçant l'Évangile du Seigneur Jésus.
21 Et la main du Seigneur était avec eux, et un grand nombre crurent et se convertirent au Seigneur.
22 Or, le bruit en vint aux oreilles de l'Église de Jérusalem; et ils envoyèrent Barnabas pour passer jusqu'à Antioche.
23 Lorsqu'il fut arrivé, et qu'il eut vu la grâce de Dieu, il s'en réjouit, et les exhorta tous à demeurer attachés au Seigneur avec un cœur ferme.
24 Car c'était un homme de bien, plein du Saint-Esprit et de foi, et une grande multitude se joignit au Seigneur.
25 Barnabas s'en alla ensuite à Tarse, pour chercher Saul;
26 Et l'ayant trouvé, il l'amena à Antioche; et pendant toute une année, ils s'assemblèrent avec l'Église, et instruisirent un grand peuple, et ce fut à Antioche que pour la première fois les disciples furent nommés Chrétiens.
27 En ce temps-là, des prophètes descendirent de Jérusalem à Antioche.
28 Et l'un d'eux, nommé Agabus, se leva, et annonça par l'Esprit qu'il y aurait une grande famine par toute la terre; ce qui arriva en effet sous Claude César.
29 Et les disciples résolurent d'envoyer, chacun selon son pouvoir, un secours aux frères qui demeuraient en Judée.
30 Et ils le firent, l'envoyant aux anciens par les mains de Barnabas et de Saul.
1 Siis Apostlid ja vennad, kes Juudamaal siin ja seal elasid, said kuulda, et ka paganad olid vastu võtnud Jumala sõna.
2 Aga kui Peetrus tuli Jeruusalemma, vaidlesid temaga ümberlõigatud
3 ning ütlesid: „Sina oled läinud sisse ümberlõikamatute juurde ja oled söönud nendega!"
4 Aga Peetrus hakkas rääkima ning seletas neile asja selle järjekorras nõnda:
5 „Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin otsekui enesest ära olles nägemuse: seal tuli alla anum, nagu suur linane riie, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli aiva minu juurde.
6 Kui ma seda juureldes vaatasin, nägin ma maa neljajalgseid elajaid ja metsalisi ja roomajaid ja taeva linde,
7 ja ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: tõuse üles, Peetrus, verista ja söö!
8 Aga ma ütlesin: ei ilmaski, Issand; sest minu suhu ei ole elades saanud midagi keelatut ehk roojast!
9 Siis vastas mulle teist korda hääl taevast: mis Jumal on puhastanud, seda ära sina arva keelatuks!
10 Ja see sündis kolm korda. Ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.
11 Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid Kaisareast läkitatud minu juurde.
12 Ent Vaim ütles mulle, et ma läheksin ühes nendega ega mõtleks kaksipidi. Siis tulid ka need kuus venda minuga, ja me läksime selle mehe kotta.
13 Ja ta kuulutas meile, kuidas ta oli näinud Inglit oma majas seisvat ja ta talle ütlevat: läkita Joppesse ja kutsu Siimon, keda hüütakse lisanimega Peetruseks.
14 Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kõik su pere saate õndsaks.
15 Aga kui ma hakkasin kõnelema, langes Püha Vaim nende peale, nagu meiegi peale alguses.
16 Siis meenus mulle Issanda sõna, kuidas Ta ütles: Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga!
17 Kui nüüd Jumal neile on andnud sama anni kui meilegi, kes usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes siis olin mina, et oleksin võinud Jumalat keelata?"
18 Aga kui nad seda kuulsid, jäid nad vait ja andsid Jumalale au, öeldes: „Siis on Jumal ka paganaile andnud meeleparanduse eluks!"
19 Aga need, kes olid hajutatud viletsuse läbi, mis oli tekkinud Stefanose pärast, käisid maad läbi Foiniikiani ja Küprose saareni ja Antiookiani ega kuulutanud sõna kellelegi muule kui ainult juutidele.
20 Aga nende hulgas olid mõned Küprose ja Küreene mehed; need läksid Antiookiasse ning rääkisid ka kreeklastele, jutlustades Issandat Jeesust.
21 Ja Issanda käsi oli nendega ning suur hulk uskus ja pöördus Issanda poole.
22 Aga teade neist kostis Jeruusalemmas oleva koguduse kõrvu, ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.
23 Kui ta sinna jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja manitses kõiki jääma kindla südamega Issanda juurde;
24 sest ta oli õige mees, täis Püha Vaimu ning usku, ja palju rahvast koguti Issandale.
25 Siis ta läks Tarsosesse Saulust otsima, ja kui ta tema leidis, tõi ta tema Antiookiasse.
26 Ja nemad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suure hulga rahvast. Ja Antiookias hakati kõige enne nimetama jüngreid kristlasteks.
27 Noil päevil tuli Jeruusalemmast prohveteid Antiookiasse.
28 Ja üks neist, Aagabus nimi, tõusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg oli tulemas üle kogu maailma. Ja see tuligi keiser Klaudiuse ajal.
29 Siis jüngrid võtsid nõuks igaüks sedamööda, kuidas kellelgi jõudu oli, saata abi vendadele, kes elasid Juudamaal.
30 Seda nad tegidki ja saatsid annid vanemate kätte Barnabase ja Sauluse käe läbi.