1 Saara eli sadankahdenkymmenenseitsemän vuoden ikäiseksi; se oli Saaran elinikä.
2 Hän kuoli Kir- jat-Arbassa eli Hebronissa, Kanaaninmaassa. Abraham vietti siellä Saaran valittajaiset ja itki häntä.
3 Sitten Abraham nousi vainajan äärestä, meni heettiläisten puheille ja sanoi:
4 Minä olen muukalainen, vieras teidän parissanne. Antakaa minulle maata oman sukuhaudan paikaksi, jotta saisin kätkeä sinne vainajani.
5 Heettiläiset vastasivat Abrahamille:
6 Herra, sinä Jumalan ruhtinas meidän keskuudessamme! Sinä saat haudata vainajasi par- haaseen hautaan, mikä meillä on. Kuka tahansa meistä antaa sinun haudata vainajasi omaan sukuhautaansa.
7 Abraham kiitti seudun heettiläisiä asukkaita kumartaen maahan saakka,
10 Efron oli istumassa muiden heettiläisten joukossa kaupunginportin aukiolla, ja hän vastasi Abrahamille kokousväen kuullen:
11 Kuuntele minua, herrani! Minä lahjoitan sinulle koko vainion ja luolan, joka siellä on. Minä annan sen sinulle kaupunkini miesten nähden. Hautaa siis vainajasi!
12 Silloin Abraham kumarsi syvään kaupungin miehille
14 Efron vastasi Abra- hamille:
15 Kuuntele minua, herrani! Neljänsadan hopeasekelin maapala -- mitäpä se meidän kesken merkitsee! Hautaa vainajasi.
16 Abraham ymmärsi Efronin tarkoituksen ja punnitsi hänelle hopeamäärän, jonka tämä oli heettiläisten kuullen maininnut, neljäsataa sekeliä maksuna käypää hopeaa.
17 Niin siirtyivät Efronin vainio, joka oli Makpelassa Mamren lähistöllä, siellä sijaitseva luola sekä tällä alueella kasvavat puut
18 Abrahamin omistukseen heettiläisten, Efronin kotikaupungin kaikkien miesten, ollessa todistajina.
19 Tämän jälkeen Abraham hautasi vaimonsa Saaran Makpelan vainion luolaan, joka on Mamren eli Hebronin lähistöllä Kanaaninmaassa.
20 Vainio ja siellä oleva luola siirtyivät näin heettiläisiltä Abrahamille sukuhaudaksi.
1 Ja Saara elas sada kakskümmend seitse aastat; nii palju oli Saaral eluaastaid.
2 Saara suri Kirjat-Arbas, see on Hebronis, Kaananimaal; ja Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma.
3 Siis Aabraham tõusis üles oma surnu juurest ja rääkis hetiitidega, öeldes:
4 „Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest."
5 Ja hetiidid vastasid Aabrahamile, öeldes temale:
6 „Kuule meid, isand! Sina oled Jumala vürst meie keskel! Mata oma surnu meie kõige paremasse hauda. Ükski meist ei keela sulle oma hauda su surnu matmiseks."
7 Aga Aabraham tõusis ning kummardas maa rahva, hetiitide ees
8 ja rääkis nendega, öeldes: „Kui see on teile meeltmööda, et ma oma surnu oma silma eest ära matan, siis kuulge mind ja mõjustage minu kasuks Efronit, Sohari poega,
9 et ta mulle annaks temale kuuluva Makpela koopa, mis on ta välja servas. Ta andku see mulle täie hinna eest pärandhauaks teie keskel."
10 Aga Efron istus hetiitide hulgas; ja hetiit Efron vastas Aabrahamile hetiitide kuuldes, kõigi juuresolekul, kes ta linna väravast läbi käisid, ja ütles:
11 „Ei, mu isand! Kuule mind! Ma annan sulle välja, samuti koopa, mis selles on, ma annan sulle: ma annan selle sulle oma rahvuskaaslaste silma all. Mata oma surnu!"
12 Kuid Aabraham kummardas maa rahva ees,
13 rääkis Efroniga maa rahva kuuldes ja ütles: „Kui sa ometi ise mind kuulda võtaksid! Mina maksan välja eest raha, võta see minult, et saaksin oma surnu sinna matta!"
14 Siis Efron vastas Aabrahamile, öeldes temale:
15 „Mu isand, kuule mind! Maa väärtus on nelisada hõbeseeklit, — mis tähtsus sellel ongi minu ja sinu vahekorra juures! Mata aga oma surnu."
16 Ja Aabraham kuulas Efronit; Aabraham vaagis Efronile raha, mida see hetiitide kuuldes oli nimetanud, nelisada hõbeseeklit, kaubanduses käibel olevaid.
17 Nõnda said Efroni väli Makpelas Mamre kohal, väli ja selles olev koobas ja kõik väljal olevad puud, mis olid ümber kogu selle maa-ala,
18 Aabrahami omandiks hetiitide nähes, kõigi juuresolekul, kes ta linna väravast läbi käisid.
19 Ja seejärel Aabraham mattis oma naise Saara Makpela välja koopasse Mamre kohal, see on Hebronis Kaananimaal.
20 Nõnda said väli ja selles olev koobas hetiitidelt Aabrahamile pärandhauaks.