1 Niihin aikoihin Juuda lähti pois veljiensä luota ja asettui erään Adullamissa asuvan miehen luo, joka oli nimeltään Hira.

2 Siellä Juuda tapasi ka- naanilaisen naisen, Sua-nimisen miehen tyttären, otti hänet vaimokseen ja yhtyi häneen.

3 Nainen tuli raskaaksi ja synnytti pojan, joka sai nimekseen Er.

4 Sitten nainen tuli jälleen raskaaksi, synnytti pojan ja antoi hänelle nimeksi Onan.

5 Nainen synnytti vielä yhden pojan ja antoi hänelle nimeksi Sela. Juuda oli Selan syntymän aikoihin Kesibissä.

6 Juuda otti esikoiselleen Erille vaimon nimeltä Tamar.

7 Mutta Er, Juudan esikoinen, oli Herran silmissä kelvoton, ja Herra antoi hänen kuolla.

9 Mutta Onan tiesi, ettei lasta pidettäisi hänen omanaan, ja aina kun hän makasi kälynsä kanssa, hän antoi siemenensä mennä maahan, ettei antaisi jälke- läisiä veljelleen.

10 Herran silmissä hänen tekonsa oli paha, ja siksi Herra antoi hänenkin kuolla.

12 Pitkän ajan kuluttua kuoli Suan tytär, Juudan vaimo. Suruajan jälkeen Juuda lähti adullamilaisen ystävänsä Hiran kanssa Timnaan lampaiden keritsiäisiin.

13 Kun Tamar sai tietää, että hänen appensa oli menossa Timnaan keritsemään lampaitaan,

14 hän riisui leskenpukunsa, koristautui, peitti kasvonsa hunnulla ja istuutui Enaimin risteykseen Timnan tien varteen. Hän oli näet huomannut, ettei häntä haluttu antaa Selalle vaimoksi, vaikka tämä oli jo aikuinen.

15 Juuda näki Tamarin ja luuli häntä portoksi, koska Tamar oli peittänyt kasvonsa.

19 Tamar lähti pois, riisui huntunsa ja pukeutui taas leskenpukuunsa.

20 Juuda lähetti adullamilaisen ystävänsä Hiran viemään vuohen naiselle saadakseen panttinsa takaisin, mutta tämä ei löytänyt naista.

27 Kun Tamarin piti synnyttää, kävi ilmi, että hänellä oli kohdussaan kaksoset.

30 Sitten syntyi hänen veljensä, jolla oli kirkkaanpunainen lanka kädessään, ja hän sai nimek- seen Serah.

1 Sel ajal Juuda läks ära oma vendade juurest ja siirdus ühe Adullami mehe juurde, kelle nimi oli Hiira.

2 Ja Juuda nägi seal kaananlase, Suua nimelise mehe tütart, võttis selle ning heitis ta juurde.

3 Ja see sai käima peale ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Eer.

4 Ja tema sai taas käima peale ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Oonan.

5 Ja tema tõi veelgi ühe poja ilmale ja pani sellele nimeks Seela; ta oli Kesibis, kui ta selle ilmale tõi.

6 Ja Juuda võttis Eerile, oma esmasündinule, naise nimega Taamar.

7 Aga Eer, Juuda esmasündinu, oli Issand silmis paha ja Issand laskis tema surra.

8 Siis Juuda ütles Oonanile: „Heida oma venna naise juurde, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!"

9 Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juurde ta hävitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.

10 Aga see, mis ta tegi, oli Issand silmis paha ja Ta laskis surra ka tema.

11 Siis Juuda ütles oma miniale Taamarile: „Jää lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!" Sest ta mõtles: „Muidu sureb seegi nagu ta vennad!" Ja Taamar läks ning elas oma isakojas.

12 Mõne aja pärast suri Suua tütar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli möödunud, siis ta läks üles Timnasse oma pudulojuste niitjate juurde, tema ja ta sõber Hiira, Adullami mees.

13 Ja Taamarile anti teada ning öeldi: „Vaata, su äi läheb üles Timnasse pudulojuseid niitma!"

14 Siis ta võttis lesepõlve riided seljast ära, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi väravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli näinud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.

15 Kui Juuda teda nägi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma näo kinni katnud.

16 Ja ta pöördus teelt tema poole ning ütles: „Lase ma heidan su juurde!" Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: „Mis sa mulle annad, kui sa heidad mu juurde?"

17 Ta ütles: „Ma läkitan sulle karjast ühe sikutalle!" Ja naine vastas: „Jah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa läkitad!"

18 Siis ta küsis: „Mis võiks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?" Ja tema vastas: „Su pitsat ja vöö ja kepp, mis sul käes on!" Ja ta andis need temale ning heitis ta juurde; ja naine sai temast käima peale.

19 Siis ta tõusis ja läks ära ning võttis eneselt loori ja pani lesepõlve riided selga.

20 Ja Juuda läkitas oma sõbra Adullami mehega sikutalle, et võtta pant naise käest; aga see ei leidnud teda.

21 Siis ta küsis meestelt seal paigas, öeldes: „Kus on see pordunaine, kes oli Eenaimi tee ääres?" Aga need vastasid: „Siin pole pordunaist olnud!"

22 Ja ta tuli tagasi Juuda juurde ning ütles: „Ma ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas ütlesid: siin pole pordunaist olnud!"

23 Siis ütles Juuda: „Pidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma läkitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda!"

24 Aga kolme kuu pärast teatati Juudale ja öeldi: „Su minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hooratööst saanud ka käima peale!" Siis ütles Juuda: „Tooge ta välja, et ta põletataks!"

25 Kui ta välja toodi, siis ta läkitas sõna oma äiale: „Sellest mehest, kelle omad need on, olen ma käima peal!" Ja ta ütles: „Tunnista nüüd, kelle see pitsat ja vöö ja kepp on!"

26 Ja Juuda tundis need ära ning ütles: „Tema on õigem minust! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale!" Ja ta ei ühtinud enam temaga.

27 Aga sünnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud!

28 Ja kui ta sünnitas, sirutus üks käsi välja; ja aitajanaine võttis ning sidus käe ümber helepunase lõnga, öeldes: „See tuleb esmalt välja!"

29 Aga kui ta oma käe tagasi tõmbas, vaata, siis tuli välja ta vend! Ja aitajanaine ütles: „Missuguse lõhe sa küll enesele oled rebestanud!" Ja temale pandi nimeks Perets.

30 Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ümber oli helepunane lõng; ja temale pandi nimeks Serah.