1 2.1 Ef. 4.22. DEJANDO pues toda 2.1 Ef. 4.31.malicia, y todo engaño, y fingimientos, y envidias, y todas 2.1 Stg. 4.11.las detracciones,
2 Desead, 2.2 Mt. 18.3.como niños recién nacidos, 2.2 1 Co. 3.2.la leche espiritual, sin engaño, para que por ella crezcáis en salud:
3 Si empero habéis 2.3 He. 6.5.gustado que el Señor es 2.3 Lc. 6.35.benigno;
4 Al cual allegándoos, piedra viva, 2.4 vers. 6,7reprobada cierto de los hombres, empero elegida de Dios, preciosa,
5 Vosotros también, como piedras vivas, sed 2.5 Ef. 2.20-22.edificados 2.5 Hch. 26.18.una casa espitirual, 2.5 ver. 9y un sacerdocio santo, 2.5 Ro. 12.1. He. 13.15.para ofrecer sacrificios espirituales, 2.5 Fil. 4.18.agradables á Dios por Jesucristo.
6 Por lo cual también contiene la Escritura:
2.6 Is. 28.16. Ro. 9.33. He aquí, pongo en Sión la principal piedra del ángulo, escogida, preciosa;
Y el que creyere en ella, no será confundido.
7 Ella es pues honor á vosotros que creéis: mas para los desobedientes,
2.7 Sal. 118.22. La piedra que los edificadores reprobaron,
Esta fué hecha la cabeza del ángulo;
8 Y
Piedra de tropiezo, 2.8 Is. 8.14.y roca de escándalo
á aquellos que tropiezan en la palabra, siendo desobedientes; 2.8 Ro. 9.22.para lo cual fueron también ordenados.
9 Mas vosotros sois 2.9 cp. 1.2.linaje escogido, real 2.9 Ap. 1.6.sacerdocio, 2.9 Dt. 26.19.gente santa, pueblo adquirido, para que anunciéis las virtudes de aquel que os ha llamado 2.9 He. 3.6.de las tinieblas á su luz admirable.
10 Vosotros, 2.10 Ro. 9.25,26.que en el tiempo pasado no erais pueblo, mas ahora sois pueblo de Dios; que en el tiempo pasado no habíais alcanzado misericordia.
11 Amados, yo os ruego como á extranjeros y peregrinos, os abstengáis de los deseos carnales 2.11 Stg. 4.1.que batallan contra el alma,
12 2.12 Fil. 2.15. Teniendo vuestra 2.12 Ga. 1.13.conversación honesta entre los Gentiles; para que, en lo que ellos murmuran de vosotros como de 2.12 cp. 3.16.malhechores, glorifiquen á Dios en el día de 2.12 Lc. 19.44.la visitación, 2.12 Mt. 5.16.estimándoos por las buenas obras.
13 Sed pues 2.13 Ro. 13.1.sujetos á toda ordenación humana por respeto á Dios: ya sea al rey, como á superior,
14 Ya á los gobernadores, como de él enviados 2.14 Ro. 13.4.para venganza de los malhechores, y para loor de los que hacen bien.
15 Porque esta es 2.15 cp. 3.17.la voluntad de Dios; que haciendo bien, hagáis callara la ignorancia de los hombres vanos:
16 Como libres, 2.16 Ga. 5.1.y no como teniendo la libertad por cobertura de malicia, sino 2.16 1 Co. 7.22.como siervos de Dios.
17 Honrad á todos. Amad la fraternidad. Temed á Dios. Honrad al rey.
18 Siervos, 2.18 Ef. 6.5.sed sujetos con todo temor á vuestros amos; no solamente á los buenos y humanos, sino también á los rigurosos.
19 Porque esto es 2.19 Mt. 5.10.agradable, si alguno á causa de la conciencia delante de Dios, sufre molestias padeciendo injustamente.
20 Porque 2.20 cp. 3.14.¿qué gloria es, si pecando vosotros sois abofeteados, y lo sufrís? mas si haciendo bien sois afligidos, y lo sufrís, esto ciertamente es agradable delante de Dios.
21 Porque 2.21 Hch. 14.22.para esto sois llamados; pues que también 2.21 cp. 3.18.Cristo padeció por nosotros, dejándonos ejemplo, para que vosotros sigáis sus pisadas:
22 El cual no hizo pecado; 2.22 Is. 53.9.ni fué hallado engaño en su boca:
23 Quien cuando le maldecían 2.23 Is. 53.7.no retornaba maldición: cuando padecía, no amenazaba, sino remitía 2.23 Lc. 23.46.la causa al que juzga justamente:
1 Deberes de los cónyuges.
2 Sufrir por hacer el bien.
24 El cual mismo 2.24 Is. 53.4. Mt. 8.17.llevó nuestros pecados en su cuerpo sobre el madero, para que nosotros 2.24 Ro. 6.2.siendo muertos á los pecados, vivamos á la justicia: 2.24 Is. 53.5.por la herida del cual habéis sido sanados.
25 Porque 2.25 Is. 53.6.vosotros erais como ovejas descarriadas; mas ahora habéis vuelto 2.25 cp. 5.4.al Padre y Obispo de vuestras almas.
1 Seepärast pange maha kogu kurjus, kogu kavalus, teesklemine, kadedus ja tagarääkimine! 2 Nagu vastsündinud lapsed janunege puhast vaimulikku piima, et te selle varal kasvaksite ja jõuaksite päästmisele, 3 nüüd kui te olete maitsnud, et Issanda on hea.
Elusast kivist ja valitud rahvast
4 Kui tulete tema, elava kivi juurde, kes on inimeste poolt välja praagitud, ent Jumala silmis valitud ja väärtuslik, 5 siis ehitatakse teidki üles kui elavad kivid vaimulikuks hooneks, pühaks preesterkonnaks, tooma vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale vastuvõetavad Jeesuse Kristuse kaudu. 6 Seepärast seisab Pühakirjas:
„Vaata, ma panen Siionisse kivi,
valitud ja väärtusliku nurgakivi,
ja kes temasse usub, ei jää häbisse."
7 Teile, kes usute, on ta kallihinnaline, uskmatuile aga –
„Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,
on saanud nurgakiviks,"
8 ning
„Kivi, mis paneb inimesed komistama
ja kalju, mis paneb nad kukkuma".
Uskmatud komistavad, sest nad ei kuuletu sõnumile, nagu oligi neile seatud.
9 Teie aga olete valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, Jumala eriline omand, et te kuulutaksite tema võrratuid tegusid, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse. 10 Teid, kes te kunagi polnud rahvas, nüüd olete aga Jumala rahvas. Kes ei olnud armu saanud, aga nüüd olete armu saanud!
Kristlase elust paganlikus maailmas
11 Armsad, ma anun teid kui võõraid ja läbirändajaid, hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu. 12 Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teid kuritegudes süüdistavad, võiksid nad näha teie häid tegusid ja kiita Jumalat tema tulemise päeval.
13 Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõrgeimale võimukandjale, 14 olgu asevalitsejale, kui tema poolt saadetule, et kurjategijaid karistada ja kiita häid kodanikke. 15 Selline on Jumala tahtmine, et te head tehes vaigistaksite rumalate inimeste teadmatuse. 16 Elage kui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse kattevarjuks, vaid olge kui Jumala sulased. 17 Austage kõiki, armastage vendi ja õdesid, kartke Jumalat, austage kuningat!
18 Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte ainult headele ja leebetele, vaid ka ebaõiglastele. 19 See on ju arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub valu ülekohtuselt kannatades. 20 Mis au sellest on, kui teid pekstakse patu pärast? Aga kui te head tehes kannatate, siis olete Jumala silmis leidnud armu. 21 Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et käiksite tema jälgedes.
22 „Tema ei teinud pattu
ega leitud pettust tema suust".
23 Ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; kui ta kannatas, ei ähvardanud ta kedagi, vaid usaldas end sellele, kes mõistab kohut õiglaselt. 24 Ta kandis ise meie patud üles ristipuule, et meie pattudele ära sureksime ja elaksime tema õigusele. Tema vermete tõttu te olete saanud terveks. 25 Te olite ju otsekui lambad ekslemas, nüüd aga olete pöördunud oma hinge Karjase ja Hoidja poole.