1 AMONÉSTALES 3.1 Ro. 13.1. 1 Ti. 2.2.que se sujeten á los príncipes y potestades, que obedezcan, que estén prontos á toda buena obra.
2 Que 3.2 Ef. 4.31.a nadie infamen, 3.2 1 Ti. 3.3. 2 Ti. 2.24,25.que no sean pendencieros, sino modestos, mostrando toda mansedumbre para con todos los hombres.
3 Porque también 3.3 Ef. 5.8.éramos nosotros necios en otro tiempo, rebeldes, extraviados, sirviendo á concupiscencias y deleites diversos, viviendo en malicia y en envidia, aborrecibles, aborreciendo los unos á los otros.
4 Mas cuando se manifestó 3.4 Ef. 2.7.la bondad de 3.4 cp. 1.3.Dios nuestro Salvador, y su amor para con los hombres,
5 3.5 Ro. 3.20,28. Ef. 2.9. No por obras de justicia que nosotros habíamos hecho, mas 3.5 Ef. 2.4.por su misericordia nos salvó, por 3.5 Jn. 3.5. Ef. 5.26.el lavacro de la 3.5 Mt. 19.28.regeneración, y de la 3.5 Ro. 12.2.renovación del Espíritu Santo;
6 El cual derramó 3.6 Ro. 5.5.en nosotros abundantemente por Jesucristo nuestro Salvador,
7 Para que, 3.7 Ro. 3.24.justificados por su gracia, 3.7 Ro. 8.17.seamos hechos herederos 3.7 cp. 1.2.según la esperanza de la vida eterna.
8 Palabra fiel, 3.8 1 Ti. 1.15. cp. 1.9y estas cosas quiero que afirmes, para que los que creen á Dios procuren gobernarse en buenas obras. Estas cosas son buenas y útiles á los hombres.
9 Mas 3.9 1 Ti. 1.4. 2 Ti. 2.16.las cuestiones necias, y genealogías, y contenciones, y debates acerca de la ley, evita; porque son sin provecho y vanas.
10 Rehusa hombre hereje, 3.10 1 Co. 11.19.después de una y otra amonestación;
11 Estando cierto que el tal es trastornado, y peca, 3.11 1 Ti. 5.24.siendo condenado de su propio juicio.
12 Cuando enviare á ti á Artemas, ó á 3.12 Hch. 20.4.Tichîco, procura venir á mí, á Nicópolis: porque allí he determinado invernar.
13 A Zenas 3.13 Mt. 22.35.doctor de la ley, y á 3.13 Hch. 18.24.Apolos, envía delante, procurando que nada les falte.
14 Y aprendan asimismo los nuestros á gobernarse en buenas obras 3.14 Ef. 4.28.para los usos necesarios, para que no sean sin fruto.
15 Todos los que están conmigo te saludan. Saluda á los que nos aman en la fe. La gracia sea con todos vosotros. Amén.
A Tito, el cual fué el primer obispo ordenado á la iglesia de los Cretenses, escrita de Nicópolis de Macedonia.
Kristlaste käitumisest ühiskonnas
1 Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejatele ja võimudele, oleksid kuulekad, valmis tegema häid tegusid, 2 ei teotaks kedagi, ei tülitseks, vaid oleksid sõbralikud ja rahumeelsed kõigi inimeste suhtes.
3 Sest ka meie olime kunagi mõistmatud, sõnakuulmatud, eksijad, orjasime mitmesuguseid himusid ja naudinguid, elasime kurjuses ja kadeduses, olime vihatavad ja vihkasime üksteist.
4 Siis aga ilmus Jumala, meie Päästja heldus ja armastus inimkonna vastu 5 ja ta päästis meid – mitte meie õigete tegude, vaid oma halastuse tõttu, pestes meid uuestisündimises ja uuendades Püha Vaimu kaudu, 6 keda tema on rikkalikult välja valanud meie peale Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, 7 kes me oleme tema armust õigeks mõistetud, saaksime pärijaiks igavese elu lootuse järgi. 8 See on usaldusväärne sõna; ja ma tahan, et sa neid asju pidevalt rõhutaksid, nõnda et need, kes usaldavad Jumalat, hoolega pühenduksid hea tegemisele, sest see on kaunis ja inimestele kasulik.
9 Väldi rumalaid vaidlusi sugupuude üle ning riide ja tülisid käsuseaduse üle, sest need on kasutud ja tühised. 10 Valeõpetuse levitajast pöördu ära, kui sa teda korra või kaks oled hoiatanud. 11 Sa ju tead, et selline inimene on seesmiselt rikutud ja teeb pattu ning on iseenese süüdi mõistnud.
Lõppsõna
12 Niipea kui ma Artemase või Tühhikose sinu juurde läkitan, tule ruttu minu juurde Nikopolisesse, sest ma olen otsustanud talve seal veeta. 13 Kirjatundjat Zeenast ja Apollost varusta korralikult teelemineku jaoks, et neil midagi ei puuduks.
14 Meiegi rahvas peab õppima tegema häid tegusid, et rahuldada pakilisi vajadusi ja elada viljakat elu.
15 Sind tervitavad kõik, kes on minu juures.
Tervita neid, kes meid armastavad usus!
Arm olgu teie kõikidega!