1 Deswegen [bin] ich, Paulus, der Gebundene Christi Jesu für euch, die Heiden 2 wenn ihr nämlich von der Verwaltung der Gnade Gottes gehört habt, die mir für euch gegeben worden ist, 3 daß mir das Geheimnis durch Offenbarung kundgetan worden ist, wie ich zuvor in Kürze geschrieben habe, 4 woran ihr, wenn ihr’s leset, meine Einsicht in das Geheimnis Christi erkennen könnet, 5 welches in frühern Geschlechtern den Menschenkindern nicht kundgetan wurde, wie es jetzt seinen heiligen Aposteln und Propheten im Geiste geoffenbart worden ist, 6 daß nämlich die Heiden Miterben seien und Miteinverleibte und Mitgenossen seiner Verheißung in Christus Jesus durch das Evangelium, 7 dessen Diener ich geworden bin nach der Gabe der Gnade Gottes, die mir gegeben ist nach der Wirkung seiner Stärke. 8 Mir, dem allergeringsten unter allen Heiligen, ist diese Gnade gegeben worden, unter den Heiden den unausforschlichen Reichtum Christi zu verkündigen, 9 und alle zu erleuchten darüber, was die Haushaltung des Geheimnisses sei, das von den Ewigkeiten her in dem Gott verborgen war, der alles erschaffen hat, 10 damit jetzt den Fürstentümern und Gewalten in den himmlischen [Regionen] durch die Gemeinde die mannigfaltige Weisheit Gottes kund würde, 11 nach dem Vorsatz der Ewigkeiten, den er gefaßt hat in Christus Jesus, unserm Herrn, 12 in welchem wir die Freimütigkeit und den Zugang haben in aller Zuversicht, durch den Glauben an ihn. 13 Darum bitte ich, nicht mutlos zu werden in meinen Trübsalen für euch, welche euch eine Ehre sind. 14 Deswegen beuge ich meine Knie vor dem Vater unsres Herrn Jesus Christus, 15 nach welchem jede Vaterschaft im Himmel und auf Erden genannt wird, 16 daß er euch nach dem Reichtum seiner Herrlichkeit verleihe, an Kraft zuzunehmen durch seinen Geist am inwendigen Menschen, 17 daß Christus durch den Glauben in euren Herzen wohne, damit ihr, in Liebe gewurzelt und gegründet, 18 mit allen Heiligen zu begreifen vermöget, welches die Breite, die Länge, die Höhe und die Tiefe sei, 19 und die Liebe Christi erkennet, die doch alle Erkenntnis übertrifft, auf daß ihr erfüllt werdet bis zur ganzen Fülle Gottes. 20 Dem aber, der weit mehr zu tun vermag, als wir bitten oder verstehen, nach der Kraft, die in uns wirkt, 21 ihm sei die Ehre in der Gemeinde und in Christus Jesus, auf alle Geschlechter der Ewigkeit der Ewigkeiten! Amen.
1 Nā konei tāku, tā Pāora, he herehere nei ahau nā Karaiti Īhu, hei mahi ki a koutou ki ngā tauiwi; 2 kua rongo pea koutou ki te mahi tuari i te aroha noa o te Atua kua hōmai nei ki ahau, hei mea ki a koutou, 3 arā, tāna whakakitenga, tāna whakaaturanga i te mea ngaro ki ahau. (He pērā hoki me ēnā kupu torutoru i tuhituhia nā e ahau i mua; 4 ka oti i a koutou tēnā te kōrero, ka mōhio koutou ki tōku mātauranga ki te mea ngaro a te Karaiti.) 5 Kīhai nei i whakakitea i ērā atu whakatupuranga ki ngā tama a te tangata, kīhai i pēnei me te whakakitenga ināianei e te Wairua ki āna āpōtoro tapu rātou ko ngā poropiti; 6 arā, mō ngā tauiwi kia uru tahi ki ngā taonga, kia tinana kotahi, kia whiwhi ngātahi ki āna mea i whakaari i mua i roto i a te Karaiti, he meatanga nā te rongopai.
7 Mō reira ahau i meinga nei hei minita, i runga i tā te aroha noa o te Atua, i hōmai nei ki ahau, he mahinga nā tōna kaha. 8 I hōmai ki ahau, ki te mea iti iho i te iti rawa o te hunga tapu katoa, tēnei aroha noa, kia kauwhautia e ahau i roto i ngā tauiwi te taonga o te Karaiti e kore nei e taea te rapu; 9 kia whakakitea anō hoki e ahau ki ngā tāngata katoa te whiwhinga tahitanga ki te mea ngaro, ki te mea i huna nei inamata noa atu i roto i te Atua, nāna nei i hanga ngā mea katoa; 10 kia ai te hāhi ināianei hei whakaatu ki ngā rangatiratanga, ki ngā mana i ngā wāhi o te rangi, i te maha o ngā whakaaro nui o te Atua. 11 I runga i tāna i whakatakoto ai i mua noa atu, he mea mahi nāna i roto i tō tātou Ariki, i a Karaiti Īhu; 12 kei roto nei i a ia tō tātou māiatanga me tō tātou whakatatanga atu i te mea e ū nei te whakaaro, he meatanga nā te whakapono ki a ia. 13 Koia ahau ka mea nei kia kaua koutou e ngākaukore i ōku tūkinotanga mō koutou; ko tō koutou korōria hoki tēnei.
14 Nō konei i tūturi ai ōku turi ki te Matua, 15 nōna nei te ingoa e huaina ana ki ngā hapū katoa i te rangi, i te whenua. 16 Kia rite ki te nui rawa o tōna korōria he hōmaitanga māna ki a koutou, kia pakari ai a roto i a koutou i te kaha o tōna Wairua; 17 kia noho ai a te Karaiti ki roto ki ō koutou ngākau, he mea whakapono; ā, i te mea kua whai pakiaka, me te whai tūranga mō koutou i roto i te aroha. 18 Kia kaha ai koutou me te hunga tapu katoa ki te whakaaro i te whānui, i te roa, i te hōhonu, i te tiketike, 19 ā, kia mōhio ki te aroha o te Karaiti, e kore nei e taea te whakaaro; kia tino kī rawa ai koutou i te Atua.
20 Nā, ki a ia, e kaha nei ki te mahi i ngā mea nui whakaharahara, nui noa atu i ngā mea katoa e īnoi ai, e whakaaro ai tātou, he pēnei anō me te kaha e mahi nei i roto i a tātou, 21 waiho atu i a ia te korōria i roto i te hāhi i runga i a Karaiti Īhu, ā taea noatia ngā whakatupuranga katoa, ake ake. Āmine.