1 Wahrlich, wahrlich, ich sage euch, wer nicht durch die Tür in den Schafstall hineingeht, sondern anderswo hineinsteigt, der ist ein Dieb und ein Räuber. 2 Wer aber durch die Tür hineingeht, ist der Hirt der Schafe. 3 Diesem tut der Türhüter auf, und die Schafe hören auf seine Stimme, und er ruft seine eigenen Schafe beim Namen und führt sie heraus. 4 Und wenn er seine Schafe alle herausgelassen hat, geht er vor ihnen her; und die Schafe folgen ihm nach, denn sie kennen seine Stimme. 5 Einem Fremden aber folgen sie nicht nach, sondern fliehen vor ihm; denn sie kennen der Fremden Stimme nicht. 6 Dieses Gleichnis sagte ihnen Jesus. Sie verstanden aber nicht, wovon er zu ihnen redete. 7 Da sprach Jesus wiederum zu ihnen: Wahrlich, wahrlich, ich sage euch, ich bin die Tür zu den Schafen. 8 Alle, die vor mir kamen, sind Diebe und Räuber; aber die Schafe hörten nicht auf sie. 9 Ich bin die Tür. Wenn jemand durch mich eingeht, wird er gerettet werden und wird ein und ausgehen und Weide finden. 10 Der Dieb kommt nur, um zu stehlen, zu töten und zu verderben; ich bin gekommen, damit sie Leben haben und es im Überfluß haben. 11 Ich bin der gute Hirt; der gute Hirt läßt sein Leben für die Schafe. 12 Der Mietling aber, der nicht Hirt ist, dem die Schafe nicht eigen sind, sieht den Wolf kommen und verläßt die Schafe und flieht; und der Wolf raubt und zerstreut die Schafe. 13 Der Mietling aber flieht, weil er ein Mietling ist und sich nicht um die Schafe kümmert. 14 Ich bin der gute Hirt und kenne die Meinen, und die Meinen kennen mich, 15 gleichwie der Vater mich kennt und ich den Vater kenne. Und ich lasse mein Leben für die Schafe. 16 Und ich habe noch andere Schafe, die nicht aus diesem Stalle sind; auch diese muß ich führen, und sie werden meine Stimme hören, und es wird eine Herde und ein Hirt werden. 17 Darum liebt mich der Vater, weil ich mein Leben lasse, auf daß ich es wieder nehme. 18 Niemand nimmt es von mir, sondern ich lasse es von mir aus. Ich habe Macht, es zu lassen, und habe Macht, es wieder zu nehmen. Diesen Auftrag habe ich von meinem Vater empfangen. 19 Da entstand wiederum eine Spaltung unter den Juden um dieser Worte willen. 20 Viele von ihnen sagten: Er hat einen Dämon und ist von Sinnen, was hört ihr auf ihn? 21 Andere sagten: Das sind nicht Reden eines Besessenen. Kann auch ein Dämon Blinden die Augen auftun? 22 Es fand aber in Jerusalem die Tempelweihe statt; es war Winter, 23 und Jesus wandelte im Tempel, in der Halle Salomos. 24 Da umringten ihn die Juden und sprachen zu ihm: Wie lange hältst du unsere Seele im Zweifel? Bist du der Christus, so sag es uns frei heraus! 25 Jesus antwortete ihnen: Ich habe es euch gesagt, und ihr glaubet es nicht; die Werke, die ich tue im Namen meines Vaters, diese zeugen von mir. 26 Aber ihr glaubet nicht, weil ihr nicht von meinen Schafen seid; wie ich euch gesagt habe: 27 Meine Schafe hören meine Stimme, und ich kenne sie, und sie folgen mir nach. 28 Und ich gebe ihnen ewiges Leben, und sie werden in Ewigkeit nicht umkommen, und niemand wird sie aus meiner Hand reißen. 29 Mein Vater, der sie mir gegeben hat, ist größer als alle, und niemand kann sie aus meines Vaters Hand reißen. 30 Ich und der Vater sind eins. 31 Da hoben die Juden wiederum Steine auf, um ihn zu steinigen. 32 Jesus antwortete ihnen: Viele gute Werke habe ich euch gezeigt von meinem Vater; um welches dieser Werke willen steinigt ihr mich? 33 Die Juden antworteten ihm: Wegen eines guten Werkes steinigen wir dich nicht, sondern wegen einer Lästerung und weil du, der du ein Mensch bist, dich selbst zu Gott machst! 34 Jesus antwortete ihnen: Steht nicht in eurem Gesetz geschrieben: «Ich habe gesagt: Ihr seid Götter»? 35 Wenn es diejenigen Götter nennt, an welche das Wort Gottes erging (und die Schrift kann doch nicht aufgehoben werden), 36 wie sprechet ihr denn zu dem, den der Vater geheiligt und in die Welt gesandt hat: Du lästerst! weil ich gesagt habe: Ich bin Gottes Sohn? 37 Tue ich nicht die Werke meines Vaters, so glaubet mir nicht! 38 Tue ich sie aber, so glaubet, wenn ihr auch mir nicht glaubet, doch den Werken, auf daß ihr erkennet und glaubet, daß der Vater in mir ist und ich im Vater. 39 Da suchten sie wiederum ihn zu greifen; aber er entging ihren Händen 40 und zog wieder jenseits des Jordan an den Ort, wo Johannes zuerst getauft hatte, und blieb daselbst. 41 Und viele kamen zu ihm und sprachen: Johannes hat zwar kein Zeichen getan; aber alles, was Johannes von diesem gesagt hat, ist wahr. 42 Und es glaubten dort viele an ihn.
1 "He pono, he pono tāku e mea nei ki a koutou, ki te kāhore tētahi e tomo rā te kūwaha ki te kāinga hipi, ki te piki kē, he tāhae ia, he tangata pāhua. 2 Tēnā ko te tangata e tomo ana rā te kūwaha, ko te hēpara ia o ngā hipi. 3 Ka uaki te kaitiaki tatau ki a ia; ka rongo anō ngā hipi ki tōna reo. Nā, ka karangatia e ia āna hipi ake, tō tēnei ingoa, tō tēnei ingoa, ka ārahina ki waho. 4 Ā, ka oti āna ake hipi te tuku ki waho, ka haere ia i mua i a rātou, ka aru ngā hipi i a ia; e mātau ana hoki rātou ki tōna reo. 5 E kore ia rātou e aru i te tauhou, engari ka oma i a ia; e kore hoki e mātau ki te reo o ngā tauhou."
6 I kōrerotia tēnei kupu whakarite e Īhu ki a rātou; heoi, kīhai rātou i mōhio ki ngā mea i kōrerotia e ia ki a rātou.
7 Nā, ka mea anō a Īhu ki a rātou, "He pono, he pono tāku e mea nei ki a koutou, Ko ahau te tatau o ngā hipi. 8 He tāhae, he kaipāhua te hunga katoa i haere mai i mua i ahau; heoi kīhai ngā hipi i whakarongo ki a rātou. 9 Ko ahau te tatau; ki te waiho ahau hei huarahi tomokanga mō tētahi, e ora ia, ā, ka haere ki roto, ka haere ki waho, ka kite hoki i te kai. 10 Heoi anō tā te tāhae e haere mai ai, he tāhae, he patu, he whakamōtī hoki. I haere mai ahau kia whiwhi ai rātou ki te ora, inā, tōna nui noa atu.
11 "Ko ahau te hēpara pai, he hēpara pai, ka tuku i a ia anō kia mate mō ngā hipi. 12 Tēnā ko te tangata e utua ana, ehara nei i te hēpara, ehara nei i a ia ngā hipi, i tōna kitenga i te wuruhi e haere mai ana, whakarērea ake e ia ngā hipi, oma ana; nā, ka hopukia rātou e te wuruhi, ā, whakamararatia ana ngā hipi. 13 Ka oma te tangata e utua ana, nō te mea e utua ana ia, kāhore hoki ōna whakaaro ki ngā hipi. 14 Ko ahau te hēpara pai, e mātau ana hoki ki āku, ā, e mātau ana āku ki ahau. 15 Pērā tonu me tō te Matua mātau ki ahau, me tōku mātau hoki ki te Matua. E tuku ana hoki ahau i ahau ki te mate mō ngā hipi. 16 He hipi atu anō āku, ehara nei i tēnei kāinga. Me ārahi mai rātou e ahau, ā, ka rongo rātou ki tōku reo; ā, e whakakotahitia te kāhui, kotahi anō hoki hēpara.
17 "Koia te Matua ka aroha mai ai ki ahau, nō te mea e tuku ana ahau i ahau kia mate, kia whakaora ake ai anō ahau i ahau. 18 Ehara i te mea mā tētahi tangata ahau e whakamate, engari, māku anō ahau e tuku ki te mate. Kei ahau te tikanga mō te tuku atu, kei ahau anō te tikanga mō te whakaora. Nā tōku Matua tēnei ture kua riro mai nei i ahau."
19 Kātahi, ka wehewehea ngā Hūrai, nā ēnei kupu. 20 He tokomaha o rātou i mea, "He rēwera tōna, e haurangi ana; he aha koutou ka whakarongo ai ki a ia?"
21 Ko ētahi i mea, "Ehara ēnei i ngā kupu a te tangata e nohoia ana e te rēwera. E āhei koia i te rēwera te mea i ngā kanohi o ngā matapō kia kite?"
22 Nā, i Hiruhārama tēnei, i te Hākari Horohoronga. He hōtoke; 23 ā, e hāereere ana a Īhu i te temepara, i te whakamahau o Horomona. 24 Nā, ka karapotia ia e ngā Hūrai, ka mea rātou ki a ia, "Kia pēhea te roa o tāu waiho i ō mātou ngākau i hikirangi ana? Ki te mea ko te Karaiti koe, kōrerotia matanuitia mai ki a mātou."
25 Ka whakahoki a Īhu ki a rātou, "Kua kōrerotia e ahau ki a koutou, ā, kāhore koutou e whakapono. Ko ngā mahi e mahi nei ahau i runga i te ingoa o tōku Matua, ko ēnei hei kaiwhakaatu mōku. 26 Otirā, e kore koutou e whakapono, nō te mea ehara koutou i te hipi nāku. 27 E rongo ana āku hipi ki tōku reo, e mātau ana ahau ki a rātou, e aru ana hoki rātou i ahau. 28 E hoatu ana e ahau ki a rātou he ora tonu; e kore rātou e ngaro ake ake, e kore anō hoki tētahi e kapo atu i a rātou i roto i tōku ringa. 29 Ko tōku Matua, nāna nei rātou i hōmai ki ahau, nui ake i te katoa; e kore anō rātou e taea e tētahi te kapo atu i roto i te ringa o tōku Matua. 30 Ko ahau, ko te Matua, kotahi māua."
31 Kātahi, ka mau anō ngā Hūrai ki te kōhatu hei āki ki a ia. 32 Ka whakahokia e Īhu ki a rātou, "He maha ngā mahi pai kua whakakitea nei e ahau ki a koutou, he mea nā tōku Matua. Mō tēhea o aua mahi ka ākina ai ahau e koutou?"
33 Ka whakahoki ngā Hūrai ki a ia, ka mea, "Ehara te mahi pai i te mea e ākina ai koe; engari, mō te kohukohu, mō te mea hoki ko koe, tangata nei anō, e whakaatua ana i a koe."
34 Ka whakahokia e Īhu ki a rātou, "Kāhore rānei i tuhituhia i roto i tō koutou ture, ‘I mea ahau, He atua koutou’? 35 Ki te huaina e ia he atua te hunga i tae mai nei te kupu a te Atua ki a rātou, ā, e kore hoki e taea te whakakāhore te karaipiture. 36 E mea ana oti koutou ki tā te Matua i whakatapu ai, i tono mai ai hoki ki te ao, ‘E kohukohu ana koe’; nōku i mea, ‘Ko te Tama ahau a te Atua’? 37 Ki te kore ahau e mahi i ngā mahi a tōku Matua, aua ahau e whakaponohia. 38 Tēnā, ki te mahi ahau, ahakoa kāhore koutou e whakapono ki ahau, whakaponohia ngā mahi; kia mātau ai koutou kia whakapono ai, ko te Matua kei roto i ahau, me ahau hoki kei roto i a ia." 39 Nā, ka whai anō rātou kia hopukia ia; heoi, puta ana ia i ō rātou ringa.
40 Nā, ka haere anō ia ki tāwāhi o Horano, ki te wāhi i mātua iriiri ai a Hoani; ā, noho ana i reira. 41 Ā, tokomaha hoki i haere ki a ia; i mea rātou "Kīhai a Hoani i mahi i tētahi merekara; he pono ia ngā mea katoa i kōrerotia e Hoani mō tēnei." 42 Ā, he tokomaha o reira i whakapono ki a ia.