1 "I have said these things to you so that you wouldn’t be caused to stumble. 2 They will put you out of the synagogues. Yes, the time is coming that whoever kills you will think that he offers service to God. 3 They will do these things because they have not known the Father nor me. 4 But I have told you these things so that when the time comes, you may remember that I told you about them. I didn’t tell you these things from the beginning, because I was with you. 5 But now I am going to him who sent me, and none of you asks me, ‘Where are you going?’ 6 But because I have told you these things, sorrow has filled your heart. 7 Nevertheless I tell you the truth: It is to your advantage that I go away; for if I don’t go away, the Counselor won’t come to you. But if I go, I will send him to you. 8 When he has come, he will convict the world about sin, about righteousness, and about judgment; 9 about sin, because they don’t believe in me; 10 about righteousness, because I am going to my Father, and you won’t see me any more; 11 about judgment, because the prince of this world has been judged.

12 "I still have many things to tell you, but you can’t bear them now. 13 However, when he, the Spirit of truth, has come, he will guide you into all truth, for he will not speak from himself; but whatever he hears, he will speak. He will declare to you things that are coming. 14 He will glorify me, for he will take from what is mine and will declare it to you. 15 All things that the Father has are mine; therefore I said that he takes of mine and will declare it to you.

16 "A little while, and you will not see me. Again a little while, and you will see me."

17 Some of his disciples therefore said to one another, "What is this that he says to us, ‘A little while, and you won’t see me, and again a little while, and you will see me;’ and, ‘Because I go to the Father’?" 18 They said therefore, "What is this that he says, ‘A little while’? We don’t know what he is saying."

19 Therefore Jesus perceived that they wanted to ask him, and he said to them, "Do you inquire among yourselves concerning this, that I said, ‘A little while, and you won’t see me, and again a little while, and you will see me?’ 20 Most certainly I tell you that you will weep and lament, but the world will rejoice. You will be sorrowful, but your sorrow will be turned into joy. 21 A woman, when she gives birth, has sorrow because her time has come. But when she has delivered the child, she doesn’t remember the anguish any more, for the joy that a human being is born into the world. 22 Therefore you now have sorrow, but I will see you again, and your heart will rejoice, and no one will take your joy away from you.

23 "In that day you will ask me no questions. Most certainly I tell you, whatever you may ask of the Father in my name, he will give it to you. 24 Until now, you have asked nothing in my name. Ask, and you will receive, that your joy may be made full.

25 "I have spoken these things to you in figures of speech. But the time is coming when I will no more speak to you in figures of speech, but will tell you plainly about the Father. 26 In that day you will ask in my name; and I don’t say to you that I will pray to the Father for you, 27 for the Father himself loves you, because you have loved me, and have believed that I came from God. 28 I came from the Father and have come into the world. Again, I leave the world and go to the Father."

29 His disciples said to him, "Behold, now you are speaking plainly, and using no figures of speech. 30 Now we know that you know all things, and don’t need for anyone to question you. By this we believe that you came from God."

31 Jesus answered them, "Do you now believe? 32 Behold, the time is coming, yes, and has now come, that you will be scattered, everyone to his own place, and you will leave me alone. Yet I am not alone, because the Father is with me. 33 I have told you these things, that in me you may have peace. In the world you have trouble; but cheer up! I have overcome the world."

1 Seda Ma olen teile rääkinud, et te ei taganeks.

2 Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.

3 Ja seda nad teevad, sellepärast et nad ei tunne Isa ega Mind.

4 Aga seda Ma olen teile rääkinud, et kui tuleb see aeg, te mõtleksite sellele, et Mina teile seda olen ütelnud. Ent seda Ma ei ole teile ütelnud algusest, sest Ma olin ühes teiega.

5 Aga nüüd Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud, ja keegi teie seast ei küsi Minult: Kuhu Sa lähed?

6 Ainult et Mina seda teile olen ütelnud, siis on kurbus täitnud teie südame.

7 Aga Mina ütlen teile tõtt: See tuleb teile heaks, et Mina lähen ära. Sest kui Ma ei läheks, ei tuleks Trööstija teie juure. Aga kui Ma lähen, siis Ma läkitan Tema teie juure.

8 Ja kui Ta tuleb, siis Ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta:

9 patu kohta, et nad ei usu Minusse,

10 õiguse kohta, et Ma lähen Isa juure ja te ei näe Mind enam;

11 ja kohtu kohta, et selle maailma vürsti üle on kohus mõistetud.

12 Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda.

13 Aga kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõtte, sest Tema ei räägi Iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda ta räägib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile.

14 Tema austab Mind, sest Minu Omast Ta võtab ja kuulutab teile.

15 Kõik, mis Isal on, see on Minu päralt; sellepärast ma ütlesin, et Ta võtab Minu Omast ja kuulutab teile.

16 Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind!"

17 Siis ütlesid mõned Tema jüngritest isekeskis: „Mis see on, mis Ta ütleb meile: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind! ja: Mina lähen Isa juure!?"

18 Nimelt nad küsisid: „Mis see on, mis Ta ütleb: üürikese aja pärast? Meie ei tea, mida Ta räägib."

19 Siis Jeesus sai aru, et nad Temalt tahtsid küsida, ja ütles neile: „Seda te küsitlete isekeskis, et Ma ütlesin: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast te näete Mind!

20 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rõõmuks!

21 Kui naine sünnitab, on ta murelik, sest tema hetk on tulnud; aga kui ta lapse on saanud, ei mõtle ta enam ahastusele rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.

22 Ja teilgi on nüüd meel murelik, aga Ma tahan teid jälle näha ja teie süda rõõmustub, ja ükski ei võta teie rõõmu teilt ära.

23 Ja sel päeval te ei küsi Minult midagi. Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda Ta annab teile Minu nimel!

24 Tänini ei ole te midagi palunud Minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik.

25 Seda Ma olen teile rääkinud võrdumitega; aga tuleb aeg, mil Ma teile enam ei räägi võrdumitega, vaid kuulutan Isast teile avalikult.

26 Sel päeval te palute Minu nimel. Ja Ma ei ütle teile, et Ma palun Isa teie eest.

27 Sest Isa Ise armastab teid, sellepärast et teie olete Mind armastanud ja uskunud, et Mina olen lähtunud Jumalast.

28 Ma olen lähtunud Isast ja tulnud maailma; taas Ma jätan maha maailma ja lähen Isa juure!"

29 Tema jüngrid ütlesid: „Vaata, nüüd Sa ütled lausa ega räägi võrdumitega!

30 Nüüd me teame, et Sa tead kõik ja et Sul ei ole vaja, et keegi Sinult küsib. Sellest me usume, et Sa oled lähtunud Jumala juurest!"

31 Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute?

32 Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ja te jätate Mind üksi! Ja Mina ei ole ometi mitte üksi, sest Isa on Minuga.

33 Seda Ma olen teil rääkinud, et teil oleks rahu Minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, Mina olen maailma ära võitnud!"