1 Therefore when we couldn’t stand it any longer, we thought it good to be left behind at Athens alone, 2 and sent Timothy, our brother and God’s servant in the Good News of Christ, to establish you and to comfort you concerning your faith, 3 that no one would be moved by these afflictions. For you know that we are appointed to this task. 4 For most certainly, when we were with you, we told you beforehand that we are to suffer affliction, even as it happened, and you know. 5 For this cause I also, when I couldn’t stand it any longer, sent that I might know your faith, for fear that by any means the tempter had tempted you, and our labor would have been in vain.

6 But Timothy has just now come to us from you, and brought us glad news of your faith and love, and that you have good memories of us always, longing to see us, even as we also long to see you. 7 For this cause, brothers, we were comforted over you in all our distress and affliction through your faith. 8 For now we live, if you stand fast in the Lord. 9 For what thanksgiving can we give again to God for you, for all the joy with which we rejoice for your sakes before our God, 10 night and day praying exceedingly that we may see your face and may perfect that which is lacking in your faith?

11 Now may our God and Father himself, and our Lord Jesus Christ, direct our way to you. 12 May the Lord make you to increase and abound in love toward one another and toward all men, even as we also do toward you, 13 to the end he may establish your hearts blameless in holiness before our God and Father at the coming of our Lord Jesus with all his saints.

1 Seepärast meie, suutmata seda kauem kannatada, otsustasime jääda Ateenasse 2 ning läkitasime Timoteose, meie venna ja Jumala kaastöölise Kristuse evangeeliumi kuulutamises, kinnitama ja julgustama teid teie usus, 3 et ükski ei lööks kõikuma katsumustes. Sest te teate isegi, et need on meile määratud. 4 Sest veel teie juures olles me rääkisime teile, et meid hakatakse taga kiusama, ja nii ongi see sündinud, nagu te teate. 5 Sel põhjusel, suutmata kauem kannatada, saatsingi ma Timoteose uurima, kuidas te usus püsite. Ma kartsin, et ehk on kiusaja teid ahvatlenud ja meie töö läinud tühja.

6 Ent nüüd tuli Timoteos teie juurest tagasi rõõmsate sõnumitega teie usust ja armastusest. Ta teatas, et te meenutate meid alati heaga ja igatsete meid jälle näha, nagu ka meie teid. 7 Nii saime julgustatud, vennad ja õed, kõiges oma ahistuses ja kannatuses teie usu läbi, 8 sest see on meile eluks, kui teie püsite Issandas.

9 Millist tänu me võiksime küll Jumalale anda kogu selle rõõmu eest, mida oleme tundnud teie pärast oma Jumala ees? 10 Me palvetame ööd ja päevad kogu südamest, et teid jälle näha ja lisada, mis on veel puudu teie usus.

11 Aga meie Jumal ja Isa ning meie Issand Jeesus Kristus juhtigu meie teed teie juurde! 12 Ja Issand suurendagu teie armastust ülevoolavalt üksteise vastu ja kõigi vastu, nii nagu meiegi armastus on teie vastu. 13 Ja ta kinnitagu teie südameid, et te oleksite laitmatud ja pühitsetud meie Jumala ja Isa ees, kui meie Issand Jeesus tuleb koos kõigi oma pühadega.