Publicidade

João 11

OPKEK
O falecimento de Lázaro

1 Estava, porém, enfermo um certo Lázaro, de Betânia, aldeia de Maria e de sua irmã Marta. 2 E Maria era aquela que tinha ungido o Senhor com unguento, e lhe tinha enxugado os pés com os seus cabelos, cujo irmão Lázaro estava enfermo. 3 Mandaram-lhe, pois, suas irmãs dizer: Senhor, eis que está enfermo aquele que tu amas.

4 E Jesus, ouvindo isto, disse: Esta enfermidade não é para morte, mas para glória de Deus, para que o Filho de Deus seja glorificado por ela.

5 Ora, Jesus amava a Marta, e a sua irmã, e a Lázaro. 6 Quando ouviu, pois, que estava enfermo, ficou ainda dois dias no lugar onde estava. 7 Então, depois disto, disse aos seus discípulos: Vamos outra vez para a Judeia.

8 Disseram-lhe os discípulos: Rabi, ainda agora os judeus procuravam apedrejar-te, e tornas para ?

9 Jesus respondeu: Não doze horas no dia? Se alguém andar de dia, não tropeça, porque a luz deste mundo;

10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não luz.

11 Assim falou; e depois disso disse-lhes: Lázaro, o nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo do sono.

12 Disseram, pois, os seus discípulos: Senhor, se dorme, estará salvo.

13 Mas Jesus dizia isto da sua morte; eles, porém, cuidavam que falava do repouso do sono. 14 Então pois, Jesus disse-lhes claramente: Lázaro está morto;

15 E folgo, por amor de vós, de que eu não estivesse, para que acrediteis; mas vamos ter com ele.

16 Disse, pois, Tomé, chamado Dídimo, aos condiscípulos: Vamos nós também, para morrermos com ele.

Jesus, a ressurreição e a vida

17 Chegando, pois, Jesus, achou que havia quatro dias que estava na sepultura. 18 (Ora Betânia distava de Jerusalém quase quinze estádios.) 19 E muitos dos judeus tinham ido consolar a Marta e a Maria, acerca de seu irmão. 20 Ouvindo, pois, Marta que Jesus vinha, saiu-lhe ao encontro; Maria, porém, ficou assentada em casa. 21 Disse, pois, Marta a Jesus: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.

22 Mas também agora sei que tudo quanto pedires a Deus, Deus to concederá.

23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão de ressuscitar.

24 Disse-lhe Marta: Eu sei que de ressuscitar na ressurreição do último dia.

25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida; quem crê em mim, ainda que esteja morto, viverá;

26 E todo aquele que vive, e crê em mim, nunca irá morrer. Crês tu isto?

27 Disse-lhe ela: Sim, Senhor, creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, que havia de vir ao mundo.

O pranto de Jesus

28 E, dito isto, partiu, e chamou em segredo a Maria, sua irmã, dizendo: O Mestre está , e chama-te.

29 Ela, ouvindo isto, levantou-se logo, e foi ter com ele. 30 (Pois, Jesus ainda não tinha chegado à aldeia, mas estava no lugar onde Marta o encontrara.) 31 Vendo, pois, os judeus, que estavam com ela em casa e a consolavam, que Maria apressadamente se levantara e saíra, seguiram-na, dizendo: Vai ao sepulcro para chorar ali. 32 Tendo, pois, Maria chegado aonde Jesus estava, e vendo-o, lançou-se aos seus pés, dizendo-lhe: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.

33 Jesus pois, quando a viu chorar, e também chorando os judeus que com ela vinham, moveu-se muito em espírito, e perturbou-se. 34 E disse: Onde o pusestes? Disseram-lhe: Senhor, vem, e .

35 Jesus chorou. 36 Disseram, pois, os judeus: Vede como o amava.

37 E alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos ao cego, fazer também com que este não morresse?

Lázaro torna a viver

38 Jesus, pois, movendo-se outra vez muito em si mesmo, veio ao sepulcro; e era uma caverna, e tinha uma pedra posta sobre ela. 39 Disse Jesus: Tirai a pedra. Marta, irmã do defunto, disse-lhe: Senhor, cheira mal, porque é de quatro dias.

40 Disse-lhe Jesus: Não te tenho dito que, se creres, verás a glória de Deus?

41 Tiraram, pois, a pedra de onde o defunto jazia. E Jesus, levantando os olhos para cima, disse: Pai, graças te dou, por me haveres ouvido.

42 Eu bem sei que sempre me ouves, mas eu disse isto por causa da multidão que está em redor, para que creiam que tu me enviaste.

43 E, tendo dito isto, clamou com grande voz: Lázaro, sai para fora.

44 E o que fora defunto saiu, tendo as mãos e os pés ligados com faixas, e o seu rosto envolto num lenço. Disse-lhes Jesus: Desligai-o, e deixai-o ir.

A trama para matar Jesus

45 Muitos, pois, dentre os judeus que tinham vindo a Maria, e que tinham visto o que Jesus fizera, creram nele. 46 Mas alguns deles foram ter com os fariseus, e disseram-lhes o que Jesus tinha feito.

47 Depois os principais sacerdotes e os fariseus formaram conselho, e diziam: Que faremos? Porquanto este homem faz muitos sinais.

48 Se o deixamos assim, todos crerão nele, e virão os romanos, e tirar-nos-ão o nosso lugar e a nação.

49 E Caifás, um deles que era sumo sacerdote naquele ano, lhes disse: Vós nada sabeis,

50 Nem considerais que nos convém que um homem morra pelo povo, e que não pereça toda a nação.

51 Ora ele não disse isto de si mesmo, mas, sendo o sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus devia morrer pela nação. 52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um corpo os filhos de Deus que andavam dispersos.

53 Desde aquele dia, pois, consultavam-se para o matarem. 54 Jesus, pois, não andava manifestamente entre os judeus, mas retirou-se dali para a terra junto do deserto, para uma cidade chamada Efraim; e ali ficou com os seus discípulos.

55 E estava próxima a páscoa dos judeus, e muitos daquela região subiram a Jerusalém antes da páscoa para se purificarem. 56 Buscavam, pois, a Jesus, e diziam uns aos outros, estando no templo: Que vos parece? Não virá à festa?

57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para o prenderem.

Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!

Laatsaruse surm

1 Siis jäi haigeks üks mees Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast. 2 Maarja oli seesama, kes oli võidnud Issandat hinnalise lõhnasalviga ja kuivatanud ta jalgu oma juustega tema vend Laatsarus oligi jäänud haigeks. 3 Seepärast saatsid õed Jeesusele sõna: Issand, su sõber, keda sa armastad, on haige."

4 Seda kuuldes ütles Jeesus: See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et austada selle läbi Jumala Poega." 5 Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust. 6 Kuigi ta kuulis Laatsaruse haigestumisest, jäi Jeesus veel kaheks päevaks sinna, kus ta viibis, 7 enne kui ütles oma jüngritele: Lähme tagasi Juudamaale!"

8 Rabi!" vastasid need. Alles see oli, kui juudid tahtsid sind kividega surnuks visata, ja juba lähed sa tagasi!"

9 Eks igas päevas ole kaksteist tundi?" ütles Jeesus. Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle ilma valgust. 10 Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest tal pole valgust."

11 Seda öelnud, lausus ta: Meie sõber Laatsarus on uinunud. Aga ma lähen teda üles äratama."

12 Issand," vastasid jüngrid, kui ta magab, on tal varsti parem!" 13 Ent Jeesus oli rääkinud Laatsaruse surmast, nemad aga arvasid, et ta mõtles tavalist und.

14 Nüüd ütles Jeesus neile otse: Laatsarus on surnud, 15 ja teie pärast ma olen rõõmus, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Lähme tema juurde!"

16 Siis ütles jünger nimega Toomas ehk Kaksik oma kaaslastele: Lähme ka meie, et surra koos temaga!"

Jeesus lohutab Laatsaruse õdesid

17 Kohale jõudes leidis Jeesus, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas lamanud. 18 Betaania asus Jeruusalemma lähedal, vaid kolme kilomeetri kaugusel. 19 Paljud juudid olid tulnud Marta ja Maarja kodusse, et lohutada neid venna surma pärast. 20 Kui Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta temale vastu. Maarja aga jäi koju.

21 Issand, kui sina oleksid olnud siin," ütles Marta Jeesusele, ei oleks mu vend surnud. 22 Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes temalt palud."

23 Sinu vend tõuseb üles," ütles Jeesus.

24 Ma tean, ta tõuseb üles viimase päeva ülestõusmises," vastas Marta.

25 Mina olen ülestõusmine ja elu," ütles Jeesus. Kes minusse usub, see elab, ehkki ta sureb. 26 Ükski, kes elab ja kes usub minusse, ei sure iial. Usud sa seda?"

27 Jah, Issand," vastas Marta. Ma tõesti usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes pidi maailma tulema."

28 Seda öelnud, läks Marta koju ja kutsus vaikselt oma õde Maarjat: Õpetaja on kohal ja ta kutsub sind!" 29 Nende sõnade peale tõusis Maarja ruttu ja läks Jeesuse juurde. 30 Jeesus aga ei olnud veel jõudnud külasse, vaid viibis seal, kuhu Marta oli talle vastu läinud. 31 Kui Maarjat lohutama tulnud juudid nägid, kui kärmesti ta tõusis ja majast väljus, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.

32 Kuid Maarja läks sinna, kus oli Jeesus, ja langes ta jalge ette sõnadega: Issand, kui sa oleksid olnud siin, ei oleks mu vend surnud!"

33 Nähes Maarjat ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, oli Jeesus vaimus vihane ja küsis ärritunult:

34 Kuhu te ta panite?"

Nemad vastasid: Tule ja vaata, Issand!"

35 Jeesus nuttis.

36 Seepeale tähendasid juudid üksteisele: Vaadake, kuidas ta teda armastas!"

37 Kuid mõned neist küsisid: Kas tema, kes tegi pimeda nägijaks, ei oleks võinud hoida Laatsarust suremast?"

Jeesus äratab Laatsaruse surmast

38 Jeesus, olles veelkord vihane, tuli hauakambri juurde. See oli koobas, millele oli kivi sissekäigu ette pandud. 39 Veeretage kivi kõrvale!" käskis Jeesus.

Issand," vastas surnu õde Marta, ta juba lehkab. Täna on neljas päev pärast matust."

40 Jeesus vastas: Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, siis sa saad näha Jumala au?"

41 Nüüd veeretati kivi kõrvale. Jeesus tõstis pilgu taeva poole ja ütles: Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulnud. 42 Mina tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda vaid inimeste pärast, kes siin seisavad, et nad usuksid, et sina oled minu läkitanud."

43 Seda öelnud, hüüdis Jeesus valjusti: Laatsarus, tule välja!" 44 Ja surnu tuli hauast välja, käed ja jalad linasesse riidesse mähitud, higirätik näo ümber.

Siduge ta lahti ja laske tal minna!" käskis Jeesus.

Plaan Jeesus tappa

45 Seetõttu hakkasid temasse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjale külla ja näinud, mis oli sündinud. 46 Kuid mõned neist läksid variseride juurde ja rääkisid neile, mis Jeesus oli teinud. 47 Siis kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu.

Mida me ette võtame?" arutasid nad. See inimene annab palju tunnustähti. 48 Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja pühivad maa pealt ära nii meie templi kui ka rahva."

49 Ent üks nende seast, mees nimega Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles: Te ei tea midagi! 50 Te ei mõista, et teie jaoks on parem, kui üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."

51 Neid sõnu ei öelnud ta omast peast, vaid selle aasta ülempreestrina kuulutas ta ette, et Jeesus peab surema juudi rahva eest, 52 ja mitte ainult nende eest, vaid üle kogu maailma pillutatud Jumala laste eest, tuues nad kokku ja tehes nad üheks. 53 Sellest päevast peale otsustasid juutide ülemad Jeesuse ära tappa.

54 Seepärast ei liikunud Jeesus Juudamaal enam avalikult ringi, vaid siirdus kõrbeäärsesse piirkonda, Efraimi külla, ning peatus seal oma jüngritega.

55 Ent juutide paasapühad olid tulemas ning palju maarahvast läks pühade eel aegsasti Jeruusalemma, et võtta osa puhastustalitustest. 56 Nad otsisid Jeesust ja arutasid templis seistes: Mis te arvate? Kas ta ei tulegi pühadeks?" 57 Sest ülempreestrid ja variserid olid saatnud laiali korraldused, et kui keegi teab Jeesuse asukohta, peab ta sellest neile teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-