1 Ora, antes da festa da páscoa, sabendo Jesus que já era chegada a sua hora de passar deste mundo para o Pai, como havia amado os seus, que estavam no mundo, amou-os até o fim. 2 E, acabada a ceia, tendo já o diabo posto no coração de Judas Iscariotes, filho de Simão, que o traísse, 3 Jesus, sabendo que o Pai tinha depositado nas suas mãos todas as coisas, e que havia saído de Deus e ia para Deus, 4 Levantou-se da ceia, tirou as vestes, e, tomando uma toalha, cingiu-se. 5 Depois deitou água numa bacia, e começou a lavar os pés aos discípulos, e a enxugar-lhos com a toalha com que estava cingido. 6 Aproximou-se, pois, de Simão Pedro, que lhe disse: Senhor, tu lavas-me os pés a mim?
7 Respondeu Jesus, e disse-lhe: O que eu faço não o sabes tu agora, mas tu o saberás depois.
8 Disse-lhe Pedro: Nunca me lavarás os pés. Respondeu-lhe Jesus: Se eu te não lavar, não tens parte comigo.
9 Disse-lhe Simão Pedro: Senhor, não só os meus pés, mas também as mãos e a cabeça.
10 Disse-lhe Jesus: Aquele que está lavado não necessita de lavar senão os pés, pois no mais todo está limpo. Ora vós estais limpos, mas não todos.
11 Porque bem sabia ele quem o havia de trair; por isso disse: Nem todos estais limpos.
12 Então, depois que lhes lavou os pés, e tomou as suas vestes, e se assentou outra vez à mesa, disse-lhes: Entendeis o que vos tenho feito?
13 Vós me chamais Mestre e Senhor, e dizeis bem, porque eu o sou. 14 Ora, se eu, Senhor e Mestre, vos lavei os pés, vós deveis também lavar os pés uns aos outros. 15 Porque eu vos dei o exemplo, para que, como eu vos fiz, façais vós também. 16 Na verdade, na verdade vos digo que não é o servo maior do que o seu senhor, nem o enviado maior do que aquele que o enviou. 17 Se sabeis estas coisas, bem-aventurados sois se as fizerdes. 18 Não falo de todos vós; eu bem sei os que tenho escolhido; mas para que se cumpra a Escritura: O que come o pão comigo, levantou contra mim o seu calcanhar. 19 Desde agora vo-lo digo, antes que aconteça, para que, quando acontecer, acrediteis que eu sou. 20 Na verdade, na verdade vos digo: Se alguém receber o que eu enviar, me recebe a mim, e quem me recebe a mim, recebe aquele que me enviou.
21 Tendo Jesus dito isto, turbou-se em espírito, e afirmou, dizendo: Na verdade, na verdade vos digo que um de vós me há de trair.
22 Então os discípulos olhavam uns para os outros, duvidando de quem ele falava.
23 Ora, um de seus discípulos, aquele a quem Jesus amava, estava reclinado no seio de Jesus. 24 Então Simão Pedro fez sinal a este, para que perguntasse quem era aquele de quem ele falava. 25 E, inclinando-se ele sobre o peito de Jesus, disse-lhe: Senhor, quem é?
26 Jesus respondeu: É aquele a quem eu der o bocado molhado. E, molhando o bocado, o deu a Judas Iscariotes, filho de Simão.
27 E, após o bocado, entrou nele Satanás. Disse-lhe, pois, Jesus: O que fazes, faze-o depressa.
28 E nenhum dos que estavam assentados à mesa compreendeu a que propósito lhe dissera isto. 29 Porque, como Judas tinha a bolsa, pensavam alguns que Jesus lhe tinha dito: Compra o que nos é necessário para a festa; ou que desse alguma coisa aos pobres. 30 E, tendo ele tomado o bocado, saiu logo. E era já noite.
31 Tendo ele, pois, saído, disse Jesus: Agora é glorificado o Filho do homem, e Deus é glorificado nele.
32 Se Deus é glorificado nele, também Deus o glorificará em si mesmo, e logo o há de glorificar. 33 Filhinhos, ainda por um pouco estou convosco. Vós me buscareis, mas, como tenho dito aos judeus: Para onde eu vou não podeis vós ir; eu vo-lo digo também agora. 34 Um novo mandamento vos dou: Que vos ameis uns aos outros; como eu vos amei a vós, que também vós uns aos outros vos ameis. 35 Nisto todos conhecerão que sois meus discípulos, se vos amardes uns aos outros.
36 Disse-lhe Simão Pedro: Senhor, para onde vais? Jesus lhe respondeu: Para onde eu vou não podes agora seguir-me, mas depois me seguirás.
37 Disse-lhe Pedro: Senhor, por que não posso seguir-te agora? Por ti darei a minha vida.
38 Respondeu-lhe Jesus: Tu darás a tua vida por mim? Na verdade, na verdade te digo que não cantará o galo enquanto não me tiveres negado três vezes.
Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!
1 Paasapühade saabudes teadis Jeesus, et kätte on jõudnud tund, kui ta läheb siit maailmast Isa juurde. Armastanud omaenda inimesi, kes olid maailmas, armastas ta neid lõpuni.
2 Jeesus sõi jüngritega õhtusööki ja kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimoni poja südamesse, et ta tema reedaks. 3 Jeesus teadis, et Isa on tema kätte kõik andnud ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde. 4 Niisiis tõusis Jeesus söömast, võttis kuue seljast, sidus rätiku vööle, 5 valas vett kaussi ja hakkas pesema jüngrite jalgu, kuivatades neid oma vööl oleva rätikuga.
6 Kui ta Siimon Peetruse juurde jõudis, ütles Peetrus talle: „Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?"
7 „Praegu sa ei mõista seda, mida ma teen," vastas Jeesus. „Aga hiljem saad sa aru."
8 „Eluilmaski ei pese sina mu jalgu!" ütles Peetrus.
Jeesus vastas: „Kui mina sind ei pese, ei ole sul osadust minuga."
9 Siimon Peetrus ütles: „Issand, ära pese siis ainult mu jalgu, vaid ka mu käsi ja pead!"
10 Jeesus vastas: „See, kes on end äsja pesnud, on üleni puhas ega vaja muud kui jalgade pesemist. Teiegi olete puhtad, aga mitte kõik." 11 Jeesus ju teadis, kes tema ära annab, seepärast ta ütleski: „Teie ei ole kõik puhtad."
12 Kui Jeesus oli pesnud jüngrite jalgu, võttis ta kuue ja tuli oma kohale tagasi. „Kas te mõistate, mida ma teile tegin?" küsis ta neilt. 13 „Te kutsute mind Õpetajaks ja Issandaks, ja hästi teete, sest seda ma olen. 14 Kui nüüd mina, teie Issand ja Õpetaja, olen pesnud teie jalgu, siis peate teiegi pesema üksteise jalgu. 15 Ma olen jätnud teile eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teinud teile. 16 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei ole teener suurem oma isandast ega sõnumitooja suurem oma läkitajast. 17 Kui te seda teate, olete te õnnistatud, kui te nõnda ka teete.
18 Ma ei räägi seda teie kõigi kohta. Ma ju tean, keda ma olen valinud. Ma räägin, et läheks täide Pühakirja ettekuulutus: „Mees, kes sööb leiba koos minuga, on pöördunud minu vastu."
19 Ma räägin seda teile juba praegu, et kui see juhtub, siis te võiksite uskuda, et mina olen see, kes ma olen. 20 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes iganes võtab vastu selle, kelle mina läkitan, võtab vastu minu. Ja see, kes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes minu on läkitanud."
21 Seda öelnud, tundis Jeesus vaimus sügavat ängi ja tunnistas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära!"
22 Jüngrid vahetasid nõutult pilke ega osanud arvata, kellest ta räägib. 23 Üks neist – jünger, keda Jeesus armastas – oli laua ääres tema kõrval. 24 Talle andis Siimon Peetrus märku ja ütles: „Küsi temalt, kes see on."
25 See jünger kallutas end Jeesuse rinnale ja küsis: „Issand, kes see on?"
26 Jeesus vastas: „See, kelle jaoks ma kastan leivatüki kastmesse ja ulatan talle." Ta kastis leivatüki kastmesse ja ulatas selle Juudasele, Siimon Iskarioti pojale. 27 Koos leivatükiga läks saatan Juudase sisse.
Siis ütles Jeesus Juudasele: „Mida sa teed, tee kiiresti!" 28 Lauasolijad ei saanud aru, mille kohta ta seda ütles. 29 Kuna Juudas oli laekahoidja, siis mõned arvasid, et Jeesus käskis tal osta, mis pühadeks tarvis on või midagi vaestele jagada. 30 Kui Juudas oli võtnud leivatüki, lahkus ta kohe. Oli öö.
31 Kui nüüd Juudas oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd austatakse Inimese Poeg ja Jumal austatakse temas. 32 Kui Jumal on temas austatud, siis austab Jumal Pojas ka ennast ja ta austab teda kohe.
33 Lapsed, mina olen teie juures veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen nüüd teilegi: „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla."
34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nii nagu mina olen teid armastanud, armastage teiegi üksteist! 35 Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate."
36 „Issand, kuhu sa siis lähed?" küsis nüüd temalt Siimon Peetrus.
„Kuhu mina lähen," vastas Jeesus, „sinna ei saa sina mulle praegu järgneda. Aga sa järgned hiljem."
37 „Issand, miks ei saa ma sulle praegu järgneda?" küsis Peetrus. „Ma olen valmis andma sinu eest oma elu!"
38 „Kas sina oled valmis andma minu eest oma elu?" ütles Jeesus. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, veel enne kui kukk kireb, salgad sa mind maha kolm korda!"