1 E, passando Jesus, viu um homem cego de nascença. 2 E os seus discípulos lhe perguntaram, dizendo: Rabi, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Jesus respondeu: Nem ele pecou nem seus pais; mas foi assim para que se manifestem nele as obras de Deus.
4 Convém que eu faça as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar. 5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Tendo dito isto, cuspiu na terra, e com a saliva fez lodo, e untou com o lodo os olhos do cego. 7 E disse-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé (que significa o Enviado). Foi, pois, e lavou-se, e voltou vendo.
8 Então os vizinhos, e aqueles que dantes tinham visto que era cego, diziam: Não é este aquele que estava assentado e mendigava?
9 Uns diziam: É este. E outros: Parece-se com ele. Ele dizia: Sou eu.
10 Diziam-lhe, pois: Como se te abriram os olhos?
11 Ele respondeu, e disse: O homem, chamado Jesus, fez lodo, e untou-me os olhos, e disse-me: Vai ao tanque de Siloé, e lava-te. Então fui, e lavei-me, e vi.
12 Disseram-lhe, pois: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Levaram, pois, aos fariseus o que dantes era cego. 14 E era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos. 15 Tornaram, pois, também os fariseus a perguntar-lhe como vira, e ele lhes disse: Pôs-me lodo sobre os olhos, lavei-me, e vejo.
16 Então alguns dos fariseus diziam: Este homem não é de Deus, pois não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tais sinais? E havia dissensão entre eles.
17 Tornaram, pois, a dizer ao cego: Tu, que dizes daquele que te abriu os olhos? E ele respondeu: Que é profeta.
18 Os judeus, porém, não creram, a seu respeito, que tivesse sido cego, e que agora visse, enquanto não chamaram os pais do que agora via. 19 E perguntaram-lhes, dizendo: É este o vosso filho, que vós dizeis ter nascido cego? Como, pois, vê agora?
20 Seus pais lhes responderam, e disseram: Sabemos que este é o nosso filho, e que nasceu cego;
21 Mas como agora vê, não sabemos; ou quem lhe tenha aberto os olhos, não sabemos. Tem idade, perguntai-lho a ele mesmo; e ele falará por si mesmo.
22 Seus pais disseram isto, porque temiam os judeus. Porquanto já os judeus tinham resolvido que, se alguém confessasse ser ele o Cristo, fosse expulso da sinagoga. 23 Por isso é que seus pais disseram: Tem idade, perguntai-lho a ele mesmo.
24 Chamaram, pois, pela segunda vez o homem que tinha sido cego, e disseram-lhe: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Respondeu ele pois, e disse: Se é pecador, não sei; uma coisa sei, é que, havendo eu sido cego, agora vejo.
26 E tornaram a dizer-lhe: Que te fez ele? Como te abriu os olhos?
27 Respondeu-lhes: Já vo-lo disse, e não ouvistes; para que o quereis tornar a ouvir? Quereis vós porventura fazer-vos também seus discípulos?
28 Então o injuriaram, e disseram: Discípulo dele sejas tu; nós, porém, somos discípulos de Moisés.
29 Nós bem sabemos que Deus falou a Moisés, mas este não sabemos de onde é.
30 O homem respondeu, e disse-lhes: Nisto, pois, está a maravilha, que vós não saibais de onde ele é, e contudo me abrisse os olhos.
31 Ora, nós sabemos que Deus não ouve a pecadores; mas, se alguém é temente a Deus, e faz a sua vontade, a esse ouve. 32 Desde o princípio do mundo nunca se ouviu que alguém abrisse os olhos a um cego de nascença. 33 Se este não fosse de Deus, nada poderia fazer.
34 Responderam eles, e disseram-lhe: Tu és nascido todo em pecados, e nos ensinas a nós? E expulsaram-no.
35 Jesus ouviu que o tinham expulsado e, encontrando-o, disse-lhe: Crês tu no Filho de Deus?
36 Ele respondeu, e disse: Quem é ele, Senhor, para que nele creia?
37 E Jesus lhe disse: Tu já o tens visto, e é aquele que fala contigo.
38 Ele disse: Creio, Senhor. E o adorou.
39 E disse-lhe Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não veem vejam, e os que veem sejam cegos.
40 E aqueles dos fariseus, que estavam com ele, ouvindo isto, disseram-lhe: Também nós somos cegos?
41 Disse-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado; mas como agora dizeis: Vemos; por isso o vosso pecado permanece.
Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!
1 Edasi minnes nägi Jeesus meest, kes oli sünnist saadik pime. 2 „Rabi," küsisid jüngrid temalt, „kelle patu pärast sündis ta pimedana: kas tema enda või ta vanemate?"
3 „Ei ole pattu teinud tema ega ta vanemad," vastas Jeesus. „See on sündinud, et temas saaks nähtavaks Jumala töö. 4 Kuni kestab päev, peame tegema selle töid, kes mind saatis. Öö on saabumas, kui keegi ei saa midagi teha. 5 Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus."
6 Seda öelnud, sülitas Jeesus maha ja tegi süljest muda, määris seda pimeda silmadele 7 ja ütles talle: „Mine pese ennast Siiloahi tiigis!" (Siiloah tähendab läkitatut.) Mees läks, pesi ja naasis nägijana.
8 Siis imestasid tema naabrid ja need, kes olid varem näinud teda kerjamas: „Kas mitte seesama mees ei istunud siin kerjates?" 9 Ühed kinnitasid: „Seesama," teised vaidlesid: „Ei, vaid tema sarnane."
Mees ise aga ütles: „Ma olen seesama mees!"
10 Siis pärisid nad temalt: „Kuidas su silmad nägema hakkasid?"
11 Ta vastas: „Mees nimega Jeesus tegi muda, määris mu silmadele ning käskis minna Siiloahi tiigi juurde ja ennast seal pesta. Ma läksin, pesin ja saingi nägijaks."
12 „Kus on see mees praegu?" küsisid nad temalt.
„Ma ei tea," vastas ta.
13 Nad viisid mehe, kes oli pime olnud, variseride juurde. 14 Nimelt oli Jeesus hingamispäeval muda teinud ja ta silmad avanud.
15 Nüüd küsisid variserid temalt, kuidas ta oli saanud nägijaks. Ta rääkis: „Jeesus pani muda mu silmadele, ma pesin ennast ja nüüd ma näen!"
16 Siis ütlesid mõned variserid: „Too mees ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva."
Teised aga küsisid: „Kuidas saaks patune inimene anda selliseid tunnustähti?" Ja nad ei leidnud üksmeelt.
17 Lõpuks küsitlesid nad nägijakssaanut uuesti: „Mida ütled sina selle inimese kohta? Kas ta avas sinu silmad?"
„Ta on prohvet," vastas tema.
18 Siis ei tahtnud juutide ülemad uskuda, et ta oli olnud pime ja saanud nägijaks ning kutsusid kohale ta vanemad. 19 Nad küsisid neilt: „Kas see on teie poeg, kelle te väidate olevat sündinud pimedana? Kuidas ta nüüd siis näeb?"
20 Tema vanemad vastasid: „Meie teame nii palju, et see on meie poeg ja ta sündis pimedana. 21 Kuidas ta aga nüüd on nägema hakanud, seda meie ei tea, ega tea ka, kes ta nägijaks tegi. Küsige tema enda käest! Ta on täisealine, ta oskab ise enda eest rääkida."
22 Nii vastasid nad seepärast, et kartsid juutide ülemaid. Need olid omavahel juba kokku leppinud, et kes iganes tunnistab Jeesuse Messiaks, see heidetakse sünagoogist välja. 23 Seepärast ütlesidki ta vanemad: „Ta on täisealine. Küsige tema enda käest!"
24 Nüüd kutsusid variserid pimedana sündinu taas enese ette ja ütlesid talle: „Anna Jumalale au tõtt rääkides. Me teame, et see inimene on patune."
25 „Kas ta on patune või mitte, seda ma ei tea," vastas too. „Mina tean vaid, et olin pime, aga nüüd ma näen!"
26 „Mida ta sinuga tegi?" küsisid nad. „Kuidas ta su silmad avas?"
27 „Ma ju rääkisin teile," vastas mees, „aga te poleks nagu kuulnudki. Miks te tahate seda uuesti kuulda? Kas ka teie tahate saada tema jüngriteks?"
28 Nüüd nad sõimasid ta läbi ja ütlesid: „Sina ise oled tema jünger! Meie oleme Moosese jüngrid. 29 Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega. Aga kust see mees pärit on, seda me ei tea."
30 „Just see panebki imestama," kostis endine pime, „et teie ei tea, kust see mees pärit on. Ja ometi tema tegi mu nägijaks! 31 Me ju teame, et Jumal ei võta kuulda patuseid. Aga kui keegi on jumalakartlik ja täidab tema tahtmist, siis teda võtab ta kuulda. 32 Aegade algusest peale pole kuuldud, et keegi oleks teinud nägijaks pimedana sündinu. 33 Kui see mees ei oleks Jumalast, ei suudaks ta midagi säärast teha."
34 „Kas sina, kes sa oled sündinud üleni pattudes," kurjustasid variserid, „tuled meid õpetama?" Ja nad viskasid ta sünagoogist välja.
35 Kuuldes, mis oli juhtunud, otsis Jeesus ta üles ja ütles talle: „Kas sa usud Inimese Pojasse?"
36 „Kes see on, Issand?" küsis ta. „Räägi mulle, et ma võiksin temasse uskuda!"
37 Jeesus vastas: „Just praegu sa teda näedki. Tema on see, kes sinuga räägib."
38 „Ma usun, Issand," ütles too ning põlvitas Jeesuse ette.
39 „Mina olen maailma tulnud kohut mõistma," ütles Jeesus, „et pimedad võiksid näha ja nägijad jääda pimedaks."
40 Seal olid mõned variserid, kes seda kuuldes Jeesuselt küsisid: „Kas see tähendab, et ka meie oleme pimedad?"
41 „Kui te oleksite pimedad," vastas Jeesus, „ei oleks teil pattu. Aga et te nüüd ütlete: „Meie näeme", siis ei vabasta miski teid patust."