1 E, logo ao amanhecer, os principais sacerdotes, com os anciãos, e os escribas, e todo o Sinédrio, tiveram conselho; e, amarrando Jesus, o levaram e entregaram a Pilatos. 2 E Pilatos lhe perguntou: Tu és o Rei dos Judeus? E ele, respondendo, disse-lhe: Tu o dizes.

3 E os principais sacerdotes o acusavam de muitas coisas; porém ele nada respondia. 4 E Pilatos o interrogou outra vez, dizendo: Nada respondes? Vê quantas coisas testificam contra ti.

5 Mas Jesus nada mais respondeu, de maneira que Pilatos se maravilhava.

6 Ora, no dia da festa costumava soltar-lhes um preso qualquer que eles pedissem. 7 E havia um chamado Barrabás, que, preso com outros amotinadores, tinha num motim cometido uma morte. 8 E a multidão, dando gritos, começou a pedir que fizesse como sempre lhes tinha feito. 9 E Pilatos lhes respondeu, dizendo: Quereis que vos solte o Rei dos Judeus?

10 Porque ele bem sabia que por inveja os principais sacerdotes o tinham entregado. 11 Mas os principais sacerdotes incitaram a multidão para que fosse solto antes Barrabás. 12 E Pilatos, respondendo, lhes disse outra vez: Que quereis, pois, que faça daquele a quem chamais Rei dos Judeus?

13 E eles tornaram a clamar: Crucifica-o.

14 Mas Pilatos lhes disse: Mas que mal fez? E eles cada vez clamavam mais: Crucifica-o.

15 Então Pilatos, querendo satisfazer a multidão, soltou-lhe Barrabás e, açoitado Jesus, o entregou para ser crucificado.

16 E os soldados o levaram dentro à sala, que é a da audiência, e convocaram toda a coorte. 17 E vestiram-no de púrpura, e tecendo uma coroa de espinhos, lha puseram na cabeça. 18 E começaram a saudá-lo, dizendo: Salve, Rei dos Judeus!

19 E feriram-no na cabeça com uma cana, e cuspiram nele e, postos de joelhos, o adoraram. 20 E, havendo-o escarnecido, despiram-lhe a púrpura, e o vestiram com as suas próprias vestes; e o levaram para fora a fim de o crucificarem.

21 E constrangeram um certo Simão, cireneu, pai de Alexandre e de Rufo, que por ali passava, vindo do campo, que levasse a sua cruz.

22 E levaram-no ao lugar do Gólgota, que se traduz por lugar da Caveira. 23 E deram-lhe a beber vinho com mirra, mas ele não o tomou. 24 E, havendo-o crucificado, repartiram as suas vestes, lançando sobre elas sortes, para saber o que cada um levaria. 25 E era a hora terceira, e o crucificaram. 26 E por cima dele estava escrita a sua acusação: o rei dos judeus. 27 E crucificaram com ele dois salteadores, um à sua direita, e outro à esquerda. 28 E cumpriu-se a escritura que diz: E com os malfeitores foi contado.

29 E os que passavam blasfemavam dele, meneando as suas cabeças, e dizendo: Ah! Tu que derrubas o templo, e em três dias o edificas,

30 Salva-te a ti mesmo, e desce da cruz.

31 E da mesma maneira também os principais sacerdotes, com os escribas, diziam uns para os outros, zombando: Salvou os outros, e não pode salvar-se a si mesmo.

32 O Cristo, o Rei de Israel, desça agora da cruz, para que o vejamos e acreditemos. Também os que com ele foram crucificados o injuriavam.

33 E, chegada a hora sexta, houve trevas sobre toda a terra até a hora nona. 34 E, à hora nona, Jesus exclamou com grande voz, dizendo: Eloí, Eloí, lamá sabactâni? Que, traduzido, é: Deus meu, Deus meu, por que me desamparaste?

35 E alguns dos que ali estavam, ouvindo isto, diziam: Eis que chama por Elias.

36 E um deles correu a embeber uma esponja em vinagre e, pondo-a numa cana, deu-lho a beber, dizendo: Deixai, vejamos se virá Elias tirá-lo.

37 E Jesus, dando um grande brado, expirou. 38 E o véu do templo se rasgou em dois, de alto a baixo. 39 E o centurião, que estava defronte dele, vendo que assim clamando expirara, disse: Verdadeiramente este homem era o Filho de Deus.

40 E também ali estavam algumas mulheres, olhando de longe, entre as quais também Maria Madalena, e Maria, mãe de Tiago, o menor, e de José, e Salomé; 41 As quais também o seguiam, e o serviam, quando estava na Galileia; e muitas outras, que tinham subido com ele a Jerusalém.

42 E, chegada a tarde, porquanto era o dia da preparação, isto é, a véspera do sábado, 43 Chegou José de Arimateia, conselheiro honrado, que também esperava o reino de Deus, e ousadamente foi a Pilatos, e pediu o corpo de Jesus. 44 E Pilatos se maravilhou de que já estivesse morto. E, chamando o centurião, perguntou-lhe se já havia muito que tinha morrido. 45 E, tendo-se certificado pelo centurião, deu o corpo a José; 46 O qual comprara um lençol fino, e, tirando-o da cruz, envolveu-o no lençol, e o depositou num sepulcro lavrado numa rocha; e revolveu uma pedra para a porta do sepulcro. 47 E Maria Madalena e Maria, mãe de José, observavam onde o punham.

1 Hommikul vara langetasid ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjate ja kogu Suurkohtuga otsuse. Nad sidusid Jeesuse kinni, viisid ta minema ja andsid Pilaatuse kätte.

2 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?"

„Need on sinu sõnad!" vastas Jeesus.

3 Ülempreestrid süüdistasid teda paljus. 4 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sa midagi ei vasta? Kuula, kui paljudes asjades nad sind süüdistavad!"

5 Kuid Pilaatuse imestuseks ei vastanud Jeesus enam midagi.

6 Paasapühade ajal oli maavalitsejal tavaks vabastada üks vang, keda rahvas nõudis. 7 Mees nimega Barabas oli vangis koos mässajatega, kes olid ülestõusu ajal toime pannud tapmise. 8 Rahvahulk tuli ja hakkas paluma, et Pilaatus teeks, nagu ta ikka oli teinud.

9 Pilaatus küsis: „Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?" 10 teades, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud. 11 Ent ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.

12 Pilaatus küsis neilt veel kord: „Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?"

13 „Löö ta risti!" karjusid nad taas.

14 Pilaatus küsis neilt: „Mis ta kurja on teinud?" Kuid rahvahulk karjus aina valjemini: „Löö ta risti!"

15 Ja Pilaatus, tahtes olla rahvale meelepärane, laskis neile vabaks Barabase. Ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.

16 Sõdurid juhatasid Jeesuse paleesse (see on pretooriumisse) ja kutsusid kokku terve väesalga. 17 Ja nad riietasid ta purpurrüüga ja punusid kibuvitstest pärja ning panid temale pähe. 18 Ja nad hakkasid teda teretama: „Tervitus, juutide kuningas!" 19 Nad tagusid talle pillirookepiga pähe, sülitasid ta peale ning kummardasid teda maha põlvitades. 20 Ja kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad temalt purpurrüü seljast ja riietasid ta oma rõivastesse. Nad viisid Jeesuse välja ristilöömiseks.

21 Üks Küreene mees nimega Siimon, Aleksandrose ja Ruufuse isa, tuli just maalt linna ja oli parasjagu möödumas. Nad sundisid teda kandma Jeesuse risti. 22 Ja nad viisid Jeesuse paika, mida hüüti Kolgataks (mis tähendab Pealuu koht). 23 Talle pakuti mürriga segatud veini, aga ta ei võtnud seda vastu. 24 Nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.

25 Oli kolmas tund*15:25 Kolmas tund on kell üheksa., kui nad Jeesuse risti lõid. 26 Tema süütahvlilt võis lugeda:

Juutide kuningas.

27 Koos temaga lõid nad risti kaks kurjategijat: ühe ta paremale ja teise vasakule käele. 28 Nii läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud." 29 Möödujad aga pilkasid teda päid vangutades: „Noh, templi lammutaja ja kolme päevaga üles ehitaja! 30 Päästa nüüd iseennast ja astu ristilt alla!" 31 Nõndasamuti pilkasid teda isekeskis ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, aga iseennast ei suuda ta päästa! 32 Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!" Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, pilkasid teda.

33 Kuuendal tunnil*15:33 Kuues tund on keskpäev. langes pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini*15:33 Üheksas tund on kell kolm pärastlõunal.. 34 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, eloii, lemaa sabahtani?", see tähendab „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?"

35 Mõned juuresseisjaist ütlesid seda kuuldes: „Kuulete, ta hüüab Eelijat!"

36 Siis jooksis keegi, immutas käsna veiniäädikaga, pistis selle pilliroo otsa ja pakkus talle juua, sõnades: „Vaatame, kas Eelija tuleb teda maha võtma!"

37 Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.

38 Ja templi eesriie rebenes ülalt alla kaheks. 39 Aga Jeesuse vastas seisev sadakonna ülem, nähes teda nõnda suremas, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!"

40 Aga seal oli ka naisi eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ning teine Maarja (Jaakobus Noorema ja Joosese ema) ning Saloome. 41 Nad olid Jeesusele järgnenud ja tema eest hoolitsenud Galileast saadik. Seal oli veel mitmeid naisi, kes olid koos Jeesusega tulnud Jeruusalemma.

42 Õhtu oli kätte jõudmas ja käes oli pühade valmistuspäev, see on hingamispäevaeelne päev. 43 Siis tuli Joosep Arimaatiast, nõukogu lugupeetud liige, kes ka ise ootas Jumala riiki. Ta astus julgelt Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse surnukeha. 44 Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonna ülema ning küsis temalt, kas Jeesus tõesti juba suri. 45 Kui sadakonna ülem seda kinnitas, andis ta surnukeha Joosepile. 46 Joosep ostis linase kanga, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning asetas kaljusse raiutud hauda. Siis veeretas ta kivi hauakambri uksele. 47 Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja nägid, kuhu Jeesus pandi.