1 Wherefore, being no longer able to refrain ourselves, we thought good to be left alone in Athens, 2 and sent Timotheus, our brother and fellow-workman under God in the glad tidings of Christ, to confirm you and encourage you concerning your faith, 3 that no one might be moved by these afflictions. (For yourselves know that we are set for this; 4 for also, when we were with you, we told you beforehand we are about to be in tribulation, even as also it came to pass, and ye know.) 5 For this reason I also, no longer able to refrain myself, sent to know your faith, lest perhaps the tempter had tempted you and our labour should be come to nothing.

6 But Timotheus having just come to us from you, and brought to us the glad tidings of your faith and love, and that ye have always good remembrance of us, desiring much to see us, even as we also you; 7 for this reason we have been comforted in you, brethren, in all our distress and tribulation, through your faith, 8 because now we live if ye stand firm in the Lord. 9 For what thanksgiving can we render to God for you, for all the joy wherewith we rejoice on account of you before our God, 10 night and day beseeching exceedingly to the end that we may see your face, and perfect what is lacking in your faith?

11 But our God and Father himself, and our Lord Jesus, direct our way to you. 12 But you, may the Lord make to exceed and abound in love toward one another, and toward all, even as we also towards you, 13 in order to the confirming of your hearts unblamable in holiness before our God and Father at the coming of our Lord Jesus with all his saints.

1 Seepärast meie, suutmata seda kauem kannatada, otsustasime jääda Ateenasse 2 ning läkitasime Timoteose, meie venna ja Jumala kaastöölise Kristuse evangeeliumi kuulutamises, kinnitama ja julgustama teid teie usus, 3 et ükski ei lööks kõikuma katsumustes. Sest te teate isegi, et need on meile määratud. 4 Sest veel teie juures olles me rääkisime teile, et meid hakatakse taga kiusama, ja nii ongi see sündinud, nagu te teate. 5 Sel põhjusel, suutmata kauem kannatada, saatsingi ma Timoteose uurima, kuidas te usus püsite. Ma kartsin, et ehk on kiusaja teid ahvatlenud ja meie töö läinud tühja.

6 Ent nüüd tuli Timoteos teie juurest tagasi rõõmsate sõnumitega teie usust ja armastusest. Ta teatas, et te meenutate meid alati heaga ja igatsete meid jälle näha, nagu ka meie teid. 7 Nii saime julgustatud, vennad ja õed, kõiges oma ahistuses ja kannatuses teie usu läbi, 8 sest see on meile eluks, kui teie püsite Issandas.

9 Millist tänu me võiksime küll Jumalale anda kogu selle rõõmu eest, mida oleme tundnud teie pärast oma Jumala ees? 10 Me palvetame ööd ja päevad kogu südamest, et teid jälle näha ja lisada, mis on veel puudu teie usus.

11 Aga meie Jumal ja Isa ning meie Issand Jeesus Kristus juhtigu meie teed teie juurde! 12 Ja Issand suurendagu teie armastust ülevoolavalt üksteise vastu ja kõigi vastu, nii nagu meiegi armastus on teie vastu. 13 Ja ta kinnitagu teie südameid, et te oleksite laitmatud ja pühitsetud meie Jumala ja Isa ees, kui meie Issand Jeesus tuleb koos kõigi oma pühadega.