1 Paulus, Apostel Jesu Christi durch Gottes Willen, und Timotheus, der Bruder, der Versammlung Gottes, die in Korinth ist, samt allen Heiligen, die in ganz Achaja sind: 2 Gnade euch und Friede von Gott, unserem Vater, und dem Herrn Jesus Christus!
3 Gepriesen sei der Gott und Vater unseres Herrn Jesus Christus, der Vater der Erbarmungen und Gott alles Trostes, 4 der uns tröstet O. aller Ermunterung, der uns ermuntert; so auch nachher in all unserer Drangsal, auf daß wir die trösten können, die in allerlei Drangsal sind, durch den Trost, mit welchem wir selbst von Gott getröstet werden; 5 weil, gleichwie die Leiden des Christus gegen uns überschwenglich sind, also auch durch den Christus unser Trost überschwenglich ist. 6 Es sei aber, wir werden bedrängt, so ist es um eures Trostes und Heiles willen, das bewirkt wird im Ausharren in denselben O. in Erduldung derselben Leiden, die auch wir leiden
7 (und unsere Hoffnung für euch ist fest); es sei wir werden getröstet, so ist es um eures Trostes und Heiles willen, indem wir wissen, daß, gleichwie ihr der Leiden teilhaftig seid, also auch des Trostes. 8 Denn wir wollen nicht, daß ihr unkundig seid, Brüder, was unsere Drangsal betrifft, die uns in Asien widerfahren ist, daß wir übermäßig beschwert wurden, über Vermögen, so daß wir selbst am Leben verzweifelten. 9 Wir selbst aber hatten das Urteil des Todes in uns selbst, auf daß unser Vertrauen nicht auf uns selbst wäre, sondern auf Gott, O. auf den Gott der die Toten auferweckt, 10 welcher uns von so großem Tode errettet hat und errettet, auf welchen wir unsere Hoffnung gesetzt haben, daß er uns auch ferner erretten werde; 11 indem auch ihr durch das Flehen für uns mitwirket, auf daß für die mittelst vieler Personen uns verliehene Gnadengabe durch viele für uns Danksagung dargebracht werde.
12 Denn unser Rühmen ist dieses: das Zeugnis unseres Gewissens, daß wir in Einfalt und Lauterkeit Gottes, O. vor Gott nicht in fleischlicher Weisheit, sondern in der Gnade Gottes unseren Verkehr gehabt haben in der Welt, am meisten W. überströmender aber bei euch. 13 Denn wir schreiben euch nichts anderes, als was ihr kennet And. üb.: leset oder auch anerkennet; ich hoffe aber, daß ihr es bis ans Ende anerkennen werdet, 14 gleichwie ihr auch uns zum Teil anerkannt habt, daß wir euer Ruhm sind, so wie auch ihr der unsrige seid an dem Tage des Herrn Jesus.
15 Und in diesem Vertrauen wollte ich vorher zu euch kommen, auf daß ihr eine zweite Gnade hättet, 16 und bei euch hindurch nach Macedonien reisen, und wiederum von Macedonien zu euch kommen und von euch nach Judäa geleitet werden. 17 Habe ich nun, indem ich mir dieses vornahm, mich etwa der Leichtfertigkeit bedient? Oder was ich mir vornehme, nehme ich mir das nach dem Fleische vor, auf daß bei mir das Ja-ja und das Nein-nein wäre? 18 Gott aber ist treu, daß unser Wort an euch nicht ja und nein ist. 19 Denn der Sohn Gottes, Jesus Christus, der unter euch durch uns gepredigt worden ist, durch mich und Silvanus d. i. Silas; vergl. Apg. 18,1. 5. und Timotheus, wurde nicht ja und nein, sondern es ist ja in ihm. 20 Denn so viele der Verheißungen Gottes sind, in ihm ist das Ja und in ihm das Amen, O. mit vielen alten Handschriften: das Ja, darum auch durch ihn das Amen Gott zur Herrlichkeit durch uns. 21 Der uns aber mit euch befestigt in Christum d. i. mit Christo fest verbindet und uns gesalbt hat, ist Gott, 22 der uns auch versiegelt hat und hat das Unterpfand des Geistes in unsere Herzen gegeben. 23 Ich aber rufe Gott zum Zeugen an auf meine Seele, daß ich, um euer zu schonen, noch nicht nach Korinth gekommen bin. 24 Nicht daß wir über euren Glauben herrschen, sondern wir sind Mitarbeiter an eurer Freude; denn ihr stehet durch den Glauben.
He Mihi
1 Nā Pāora, i paingia e te Atua hei āpōtoro mā Īhu Karaiti, nā te teina hoki, nā Tīmoti,
Ki te hāhi a te Atua i Koriniti, rātou ko te hunga tapu katoa i Akāia puta noa:
2 Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimārie, he mea nā te Atua, nā tō tātou Matua, nā te Ariki hoki, nā Īhu Karaiti.
Ka Whakawhetai a Pāora ki te Atua
3 Kia whakapaingia te Atua, te Matua o tō tātou Ariki, o Īhu Karaiti, te Matua o ngā mahi tohu, te Atua o te whakamārie katoa; 4 ko ia hoki te kaiwhakamārie i a mātou i ō mātou pāweratanga katoa, e taea ai e mātou te whakamārie te hunga e pēhia ana e te aha, e te aha, mā te whakamārie e whakamārie nei te Atua i a mātou. 5 I te mea kei te hira tonu ngā mamae o te Karaiti i roto i a mātou, kei te pērā anō te hira o tō mātou whakamārietanga i roto i a te Karaiti. 6 Nā, ahakoa tūkinotia mātou, he mea tēnā kia whakamārietia ai, kia whakaorangia ai koutou; ahakoa rānei whakamārietia mātou, he mea tēnā kia whakamārietia ai koutou, koia tēnā e mahi nā, i a koutou ka whakaririka kau nā ki aua mamae e mamae nei hoki mātou. 7 E ū ana hoki tō mātou whakaaro ki a koutou, i te mōhio iho, ka uru nā koutou ki ngā mamae, ka uru anō hoki koutou ki te whakamārietanga.
8 Kāhore hoki mātou e pai kia ngaro i a koutou, e ōku tēina, te pāweratanga i tūpono ki a mātou i Āhia, te tino taimaha o te pēhanga i a mātou, nuku noa atu i tō mātou kaha, nā poroporoaki ana mātou ki te ora. 9 Āe, i roto anō i a mātou te kupu mō te mate, kia kaua ō mātou whakaaro e ū ki a mātou anō, engari ki te Atua, ki te kaiwhakaara i te hunga mate. 10 Nāna mātou i whakaora i taua mate nui, ā, e whakaora anō ia. E ū ana ō mātou whakaaro ki a ia, tērā ia e whakaora tonu i a mātou; 11 me koutou hoki ka āwhina tahi nā, ki tā koutou īnoi mō mātou; kia whakawhetai te tokomaha mō mātou, mō te aroha noa nā te tokomaha i hōmai ki a mātou.
Ka Rerekē ngā Whakaaro o Pāora
12 Ko tā mātou whakamanamana hoki ko tēnei, ko te whakaaetanga ake o tō mātou hinengaro, kei runga i te tapu, i te tapatahi o te Atua, ehara i te mea kei runga i tō te kikokiko mōhio, engari i tō te Atua aroha noa, tā mātou whakahaere i te ao, ki a koutou rawa anō ia. 13 Ehara hoki tā mātou e tuhituhi atu nei ki a koutou i te mea kē i tā koutou e kōrero nā i te pukapuka, e whakaae nā; ā, e ū ana tōku whakaaro, e whakaae koutou taea noatia te mutunga; 14 me koutou anō i whakaae mai nā ko tētahi wāhi ki a mātou, ko mātou tā koutou e whakamanamana ai, pērā hoki me koutou, ko koutou tā mātou e whakamanamana ai i te rā o tō tātou Ariki, o Īhu.
15 Nā, i tōku whakapono ki tēnei, i mea ahau kia haere atu i mua rā ki a koutou, kia rua ai painga ki a koutou; 16 kia tika atu mā koutou nā ki Makeronia, ā, kia hoki mai i Makeronia ki a koutou, ā, mā koutou e whakatika atu tāku haere ki Hūria. 17 Nā, i ahau ka whakaaro i tēnei, i hanga noa iho rānei tōku ngākau? He whakaaro rānei nō te kikokiko ōku whakaaro e mea ai ahau, "Āe, āe, kāhore, kāhore?"
18 Otirā, i te mea he pono te Atua, ehara tā mātou kupu ki a koutou i te "Āe," i te "Kāhore." 19 Ko te Tama hoki a te Atua, ko Īhu Karaiti, i kauwhautia rā e mātou i roto i a koutou, arā e ahau, e Hirawanu, e Tīmoti, ehara i te "Āe," i te "Kāhore" rānei, engari he "Āe" i roto i a ia. 20 Pēwhea ake hoki te maha o ngā kupu hōmai a te Atua, kei roto tonu i a ia te "Āe"; ā, mā roto mai hoki i a ia te "Āmine," hei korōria mō te Atua i roto i a tātou. 21 Nā, ko te kaiwhakaū i a mātou me koutou i roto i a te Karaiti, ko te kaiwhakawahi i a tātou, ko te Atua; 22 nāna tātou i hīri, nāna hoki i hōmai te wāhi tuatahi, arā te Wairua ki roto ki ō tātou ngākau.
23 Nā, ka karanga ahau ki te Atua hei kaititiro mō tōku wairua, he tohu nāku i a koutou tē haere wawe atu ai ahau ki Koriniti. 24 Ehara i te mea hei rangatira mātou mō tō koutou whakapono, engari hei hoa mahi mātou i te hari mō koutou; nā te whakapono hoki koutou i tū ai.