1 Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta Oma jüngritega välja üle Kiidroni jõe. Seal oli aed, kuhu Ta läks Oma jüngritega.

2 Aga Juudas, kes Tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud Oma jüngritega.

3 Juudas võttis nüüd enesega kaasa väesalga ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.

4 Siis Jeesus, kuna Ta teadis kõik, mis Tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: „Keda te otsite?"

5 Nad vastasid Temale: „Jeesust Naatsaretlast!" Tema ütles neile: „Mina olen See!" Ka Juudas, kes Tema ära andis, seisis nende juures.

6 Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olen See!" taganesid nad ja langesid maha.

7 Siis Ta küsis taas neilt: „Keda te otsite?" Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast!"

8 Jeesus vastas: „Ma olen teile ütelnud, et Mina See olen! Kui te nüüd Mind otsite, siis laske need ära minna!"

9 et täide läheks sõna, mis Ta oli ütelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled Sa Mulle oled, annud!

10 Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära; sulase nimi aga oli Malkus.

11 Siis Jeesus ütles Peetrusele: „Pista oma mõõk tuppe! Eks Mina pea jooma seda karikat, mille Isa Mulle on annud?"

12 Aga väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid Ta kinni

13 ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.

14 Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli ütelnud: „Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!"

15 Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja üks teine jünger. See jünger oli tuttav ülempreestrile ja läks Jeesusega ühes ülempreestri õue.

16 Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.

17 Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: „Eks sinagi ole üks Selle Inimese jüngritest?" Tema ütles: „Mina ei ole!"

18 Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.

19 Ūlempreester küsis nüüd Jeesuselt Tema jüngrite ja Tema õpetuse kohta.

20 Jeesus kostis temale: „Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi rääkinud.

21

22 Aga kui Ta seda oli ütelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva ääre ning üttes: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?"

23 Jeesus kostis temale: „Kui Ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui Ma olen hästi rääkinud, miks sa Mind siis lööd?"

24 Siis Annas saatis Tema seotult ülempreester Kaifase juurde.

25 Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: „Eks sinagi ole Tema jüngrite seast?" Tema salgas ja ütles: „Mina ei ole!"

26 Ūks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: „Kas mina sind ei näinud ühes Temaga aias?"

27 Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.

28

29 Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: „Mis teil on kaebamist Selle Inimese peale?

30 Nemad vastasid ning ütlesid temale: „Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu kätte!"

31 Siis ütles Pilaatus neile „Võtke teie Ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut Tema üle!" Juudid ütlesid temale: „Meil ei ole luba kedagi tappa!"

32 et täide läheks Jeesuse sõna, mis Ta oli ütelnud, kui Ta tähendas millist surma Ta sureb.

33 Siis käis Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles Temale: „0led Sina Juutide Kuningas?"

34 Jeesus vastas: „Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda Minust ütelnud?"

35 Pilaatus vastas: „Egas ma juut ole! Sinu Oma rahvas ja ülempreestrid on Sind annud minu kätte. Mis Sa oled teinud?"

36 Jeesus kostis: „Minu Riik ei ole sellest maailmast; oleks Mu Riik sellest maailmast, küll Mu sulased oleksid võidelnud, et Mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole Mu Riik mitte siit!"

37 Siis ütles Pilaatus Temale: „Siis oled Sina ometi Kuningas?" Jeesus vastas: „Jah, olen, sest Mina olen Kuningas!" Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et Ma tõele tunnistus annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb Minu häält!"

38 Pilaatus ütleb Temale: „Mis on tõde?" Kui ta seda oli ütelnud, läks ta uuesti välja juutide juure ja ütles neile: „Mina ei leia Temast ühtki süüd!"

39 Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?"

40 Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: „Mitte Teda, vaid Barabas!" Aga Barabas oli röövel.

1 Tendo Jesus dito isto, saiu com os seus discípulos para além do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim, no qual ele entrou e seus discípulos.

2 E Judas, que o traía, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes se ajuntava ali com os seus discípulos.

3 Tendo, pois, Judas recebido a coorte e oficiais dos principais sacerdotes e fariseus, veio para ali com lanternas, e tochas e armas.

4 Sabendo, pois, Jesus todas as coisas que sobre ele haviam de vir, adiantou-se, e disse-lhes: A quem buscais?

5 Responderam-lhe: A Jesus Nazareno. Disse-lhes Jesus: Sou eu. E Judas, que o traía, estava com eles.

6 Quando, pois, lhes disse: Sou eu, recuaram, e caíram por terra.

7 Tornou-lhes, pois, a perguntar: A quem buscais? E eles disseram: A Jesus Nazareno.

8 Jesus respondeu: Já vos disse que sou eu; se, pois, me buscais a mim, deixai ir estes;

9 Para que se cumprisse a palavra que tinha dito: Dos que me deste nenhum deles perdi.

10 Então Simão Pedro, que tinha espada, desembainhou-a, e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.

11 Mas Jesus disse a Pedro: Põe a tua espada na bainha; não beberei eu o cálice que o Pai me deu?

12 Então a coorte, e o tribuno, e os servos dos judeus prenderam a Jesus e o amarraram.

13 E conduziram-no primeiramente a Anás, por ser sogro de Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano.

14 Ora, Caifás era quem tinha aconselhado aos judeus que convinha que um homem morresse pelo povo.

15 E Simão Pedro e outro discípulo seguiam a Jesus. E este discípulo era conhecido do sumo sacerdote, e entrou com Jesus na sala do sumo sacerdote.

16 E Pedro estava da parte de fora, à porta. Saiu então o outro discípulo que era conhecido do sumo sacerdote, e falou à porteira, levando Pedro para dentro.

17 Então a porteira disse a Pedro: Não és tu também dos discípulos deste homem? Disse ele: Não sou.

18 Ora, estavam ali os servos e os servidores, que tinham feito brasas, e se aquentavam, porque fazia frio; e com eles estava Pedro, aquentando-se também.

19 E o sumo sacerdote interrogou Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.

20 Jesus lhe respondeu: Eu falei abertamente ao mundo; eu sempre ensinei na sinagoga e no templo, onde os judeus sempre se ajuntam, e nada disse em oculto.

21 Para que me perguntas a mim? Pergunta aos que ouviram o que é que lhes ensinei; eis que eles sabem o que eu lhes tenho dito.

22 E, tendo dito isto, um dos servidores que ali estavam, deu uma bofetada em Jesus, dizendo: Assim respondes ao sumo sacerdote?

23 Respondeu-lhe Jesus: Se falei mal, dá testemunho do mal; e, se bem, por que me feres?

24 E Anás mandou-o, amarrado, ao sumo sacerdote Caifás.

25 E Simão Pedro estava ali, e aquentava-se. Disseram-lhe, pois: Não és também tu um dos seus discípulos? Ele negou, e disse: Não sou.

26 E um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha, disse: Não te vi eu no horto com ele?

27 E Pedro negou outra vez, e logo o galo cantou.

28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para a audiência. E era pela manhã cedo. E não entraram na audiência, para não se contaminarem, mas poderem comer a páscoa.

29 Então Pilatos saiu fora e disse-lhes: Que acusação trazeis contra este homem?

30 Responderam, e disseram-lhe: Se este não fosse malfeitor, não to entregaríamos.

31 Disse-lhes, pois, Pilatos: Levai-o vós, e julgai-o segundo a vossa lei. Disseram-lhe então os judeus: A nós não nos é lícito matar pessoa alguma.

32 (Para que se cumprisse a palavra que Jesus tinha dito, significando de que morte havia de morrer.)

33 Tornou, pois, a entrar Pilatos na audiência, e chamou a Jesus, e disse-lhe: Tu és o Rei dos Judeus?

34 Respondeu-lhe Jesus: Tu dizes isso de ti mesmo, ou disseram-to outros de mim?

35 Pilatos respondeu: Porventura sou eu judeu? A tua nação e os principais sacerdotes entregaram-te a mim. Que fizeste?

36 Respondeu Jesus: O meu reino não é deste mundo; se o meu reino fosse deste mundo, pelejariam os meus servos, para que eu não fosse entregue aos judeus; mas agora o meu reino não é daqui.

37 Disse-lhe, pois, Pilatos: Logo tu és rei? Jesus respondeu: Tu dizes que eu sou rei. Eu para isso nasci, e para isso vim ao mundo, a fim de dar testemunho da verdade. Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz.

38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade? E, dizendo isto, tornou a ir ter com os judeus, e disse-lhes: Não acho nele crime algum.

39 Mas vós tendes por costume que eu vos solte alguém pela páscoa. Quereis, pois, que vos solte o Rei dos Judeus?

40 Então todos tornaram a clamar, dizendo: Este não, mas Barrabás. E Barrabás era um salteador.