1 Mis algusest oli, mis me oleme kuulnud, mis me oma silmaga oleme näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud, seda me räägime elu Sõnast

2 - ja elu ilmus, ja me oleme näinud ja tunnistame ja kuulutame teile seda igavest elu, mis oli Isa juures ja ilmus meile -

3 mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja Tema Pojaga, Jeesuse Kristusega.

4 Ja seda me kirjutame teile, et meie rõõm oleks täielik.

5 Ja see on kuulutus, mille me oleme kuulnud Temalt ja kuulutame teile, et Jumal on valgus ja Temas ei ole mingit pimedust.

6 Kui me ütleme, et meil on osadus Temaga, aga käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt.

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu Tema on valguses, siis on meil osadus üksteisega, ja Jeesuse Kristuse, Tema Poja Veri puhastab meid kõigest patust.

8 Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees.

9 Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nii et Ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.

10 Kui me ütleme, et me pole pattu teinud, siis me teeme Tema valelikuks ja Tema sõna ei ole meie sees.

1 Což bylo od počátku, což jsme slýchali, co jsme očima svýma viděli, a co jsme pilně spatřili, a čeho se ruce naše dotýkaly, o slovu života,

2 (Nebo ten život zjeven jest, a my jsme viděli jej, a svědčíme, i zvěstujeme vám ten život věčný, kterýž byl u Otce, a zjeven jest nám,)

3 Což jsme viděli a slyšeli, to vám zvěstujeme, abyste i vy s námi obecenství měli, a obecenství naše aby bylo s Otcem i s Synem jeho Jezukristem.

4 A totoť píšeme vám, aby radost vaše byla plná.

5 Toť jest tedy zvěstování to, kteréž jsme slýchali od něho, a zvěstujeme vám: Že Bůh jest světlo, a tmy v něm nižádné není.

6 Díme-li, že s ním obecenství máme, a ve tmě chodíme, lžeme a nečiníme pravdy.

7 Pakliť chodíme v světle, jako on jest v světle, obecenství máme vespolek, a krev Ježíše Krista Syna jeho očišťuje nás od všelikého hříchu.

8 Pakliť díme, že hříchu nemáme, sami se svodíme, a pravdy v nás není.

9 Jestliže pak budeme vyznávati hříchy své, věrnýť jest Bůh a spravedlivý, aby nám odpustil hříchy, a očistil nás od všeliké nepravosti.

10 Díme-li, že jsme nehřešili, činíme jej lhářem, a neníť v nás slova jeho.