1 Ja ma nägin teist vägevat Inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsekui päike ja tema jalad nagu tulesambad.
2 Ja tema käes oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.
3 Ja ta kisendas suure häälega, otsekui lõukoer möirgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset müristama oma häältega.
4 Ja kui need seitse pikset oma häältega olid rääkinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Pane pitseriga kinni, mis seitse pikset on kõnelnud, ja ära kirjuta seda!"
5 Ja Ingel, keda ma nägin seisvat mere ja maa peal, tõstis oma käe taeva poole
6 ja vandus Selle juures, Kes elab ajastute ajastuteni, Kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,
7 vaid seitsmenda Ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, läheb täide Jumala saladus, nõnda nagu Ta seda rõõmsat sõnumit on kuulutanud prohvetitele, Oma sulastele!
8 Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis jälle minuga ja ütles: „Mine võta avatud raamatuke Ingli käest, kes seisab mere ja maa peal!"
9 Ja ma läksin Ingli juurde ning ütlesin temale: „Anna mulle see raamatuke!" Ja tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! Ja see peab su kõhus olema mõru, aga su suus magus nagu mesi!"
10 Ja ma võtsin raamatukese Ingli käest ja sõin selle ära. Ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja kui ma selle olin söönud, sai see mu kõhus mõruks!
11 Ja minule öeldi: „Sa pead veel ennustama rahvaste ja rahvahõimude ja keelte ja paljude kuningate kohta!"
1 Poi vidi un altro angelo potente che scendeva dal cielo, avvolto in una nuvola; sopra il suo capo era larcobaleno; la sua faccia era come il sole, e i suoi piedi come colonne di fuoco;
2 e aveva in mano un libretto aperto; ed egli posò il suo piè destro sul mare e il sinistro sulla terra;
3 e gridò con gran voce, nel modo che rugge il leone; e quando ebbe gridato, i sette tuoni fecero udire le oro voci.
4 E quando i sette tuoni ebbero fatto udire le loro voci, io stavo per scrivere; ma udii una voce dal cielo che mi disse: Suggella le cose che i sette tuoni hanno proferite, e non le scrivere.
5 E langelo che io avea veduto stare in piè sul mare e sulla terra,
6 levò la man destra al cielo e giurò per Colui che vive nei secoli dei secoli, il quale ha creato il cielo e le cose che sono in esso e la terra e le cose che sono in essa e il mare e le cose che sono in esso, che non ci sarebbe più indugio;
7 ma che nei giorni della voce del settimo angelo, quandegli sonerebbe, si compirebbe il mistero di Dio, secondo chEgli ha annunziato ai suoi servitori, i profeti.
8 E la voce che io avevo udita dal cielo mi parlò di nuovo e disse: Va, prendi il libro che è aperto in mano allangelo che sta in piè sul mare e sulla terra.
9 E io andai dallangelo, dicendogli di darmi il libretto. Ed egli mi disse: Prendilo, e divoralo: esso sarà amaro alle tue viscere, ma in bocca ti sarà dolce come miele.
10 Presi il libretto di mano allangelo, e lo divorai; e mi fu dolce in bocca, come miele; ma quando lebbi divorato, le mie viscere sentirono amarezza.
11 E mi fu detto: Bisogna che tu profetizzi di nuovo sopra molti popoli e nazioni e lingue e re.