La colletta per i cristiani poveri della Giudea
1 Ora, fratelli, vogliamo farvi sapere della grazia di Dio concessa alle chiese di Macedonia. 2 In mezzo alle molte afflizioni con le quali esse sono provate, l’abbondanza della loro gioia e la loro estrema povertà hanno abbondato nelle ricchezze della loro generosità. 3 Poiché, io ne rendo testimonianza, secondo le loro possibilità, anzi al di là delle loro possibilità, hanno dato volenterosi, 4 chiedendoci con molta insistenza la grazia di contribuire a questa sovvenzione destinata ai santi. 5 E l’hanno fatto non solo come avevamo sperato, ma prima si sono dati loro stessi al Signore e poi a noi, per la volontà di Dio.
6 Così, noi abbiamo esortato Tito che, come l’ha già cominciata, così porti a compimento fra voi anche quest’opera di grazia. 7 Ma siccome abbondate in ogni cosa, in fede, in parola, in conoscenza, in ogni zelo e nell’amore che avete per noi, vedete di abbondare anche in quest’opera di grazia. 8 Non lo dico per darvi un ordine, ma per mettere alla prova, con l’esempio dell’altrui premura, anche la sincerità del vostro amore. 9 Perché voi conoscete la grazia del nostro Signore Gesù Cristo il quale, essendo ricco, si è fatto povero per amor vostro, affinché, mediante la sua povertà, voi poteste diventare ricchi. 10 E a tal proposito vi do un consiglio a vostro vantaggio, a voi i quali fin dall’anno passato avete per primi cominciato non soltanto a fare ma anche a volere: 11 portate ora a compimento anche il fare; come ci fu la prontezza del volere, così ci sia anche il compiere secondo i vostri mezzi. 12 Poiché, se c’è la prontezza d’animo, essa è gradita in ragione di quello che uno ha e non di quello che non ha. 13 Poiché questo non si fa per recare sollievo ad altri e aggravio a voi, ma per principio di uguaglianza; 14 nelle attuali circostanze, la vostra abbondanza serve a supplire al loro bisogno, perché la loro abbondanza supplisca altresì al vostro bisogno, affinché ci sia uguaglianza, secondo quel che è scritto: 15 "Chi aveva raccolto molto non ne ebbe in eccesso, e chi aveva raccolto poco, non ne ebbe mancanza".
16 Ringraziato sia Dio che ha messo in cuore a Tito lo stesso zelo per voi, 17 poiché non soltanto egli ha accettato la nostra esortazione, ma mosso da zelo anche maggiore si è spontaneamente messo in cammino per venire da voi. 18 Con lui abbiamo mandato questo fratello, la cui lode nella predicazione dell’evangelo è sparsa per tutte le chiese; 19 non solo, ma egli è stato anche scelto dalle chiese a viaggiare con noi per quest’opera di grazia, da noi amministrata per la gloria del Signore stesso e per dimostrare la prontezza dell’animo nostro. 20 Evitiamo così che qualcuno abbia a biasimarci circa quest’abbondante colletta che è da noi amministrata, 21 perché ci preoccupiamo di agire onestamente non soltanto davanti al Signore, ma anche di fronte agli uomini. 22 E con loro abbiamo mandato quel nostro fratello del quale spesse volte e in molte cose abbiamo sperimentato lo zelo e che ora è più zelante che mai per la gran fiducia che ha in voi. 23 Quanto a Tito, egli è mio compagno e collaboratore in mezzo a voi; quanto ai nostri fratelli, essi sono gli inviati delle chiese e gloria di Cristo. 24 Date loro dunque, in presenza delle chiese, la prova del vostro amore e mostrate loro che abbiamo ragione di gloriarci di voi.
Heldest annetamisest
1 Ja nüüd, vennad ja õed, tahame, et te teaksite, millist armu on Jumal Makedoonia kogudustele andnud. 2 Rasked kannatused on andnud neile ülevoolavat rõõmu ja nende äärmine vaesus on saanud headuse rohkeks rikkuseks. 3 Sest ma tunnistan, et nad annetasid nii palju kui võimalik ja isegi rohkem, kui nad olid suutelised andma. Nad ise on vabatahtlikult 4 anunud meid tungivalt, et saaksid osa eesõigusest abistada Jumala rahvast. 5 Seda oli rohkem, kui me lootsime, sest nad andsid Jumala tahtel iseendid esmalt Issandale ja siis ka meile. 6 Seetõttu me julgustasime Tiitust, et ta teie hulgas viiks lõpule annetuste korjamise, nii nagu ta seda kord oli alustanud. 7 Nii nagu te olete külluslikud kõiges: oma usus, kõnes, tunnetuses, agaruses ja armastuses meie vastu; olge nüüd külluslikud ka andmise armus.
8 Ma ei ütle seda käsuna, vaid võrreldes teiste agarusega tahan proovida teie armastuse siirust. 9 Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et ta oli rikas, kuid sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.
10 Ja siin on minu arvamus selle kohta, mis on teile parim. Mullu olite esimesed mitte ainult andma, vaid ka tahtma. 11 Nüüd viige täide oma tegemine. Samasuguse tahtmisega nagu te alustasite, viige see ka lõpule, arvestades oma võimalusi. 12 Sest kui meil on tahtmist anda, võtab Jumal meie anni vastu. Me ei pea andma sellest, mida meil ei ole, vaid sellest, mis meil on. 13 Meie soov ei ole, et te teisi aidates raskustesse satuksite, vaid et oleks võrdsus. 14 Nii tulgu teie küllusest neile, mida nad vajavad, et omakorda nende küllusest tuleks teile, mida vajate teie. See on võrdsuse mõte, 15 nagu on kirjutatud: „Kes korjas palju, sellel ei jäänud üle, ja kes korjas vähe, sellel ei jäänud puudu."
Tiitusest ja tema kaaslastest
16 Aga tänu olgu Jumalale, kes pani Tiituse südamesse samasuguse hoole teie pärast. 17 Sest Tiitus mitte üksnes ei võtnud kuulda meie soovi, vaid ta tuleb teie juurde suure innuga ja omal tahtel. 18 Temaga koos me saatsime venna, keda on evangeeliumi kuulutamises kiidetud kõigis kogudustes. 19 Veel enam, ta on koguduste poolt valitud meie kaaslaseks edasi toimetama annetust, mida me kogume Issanda kiituseks ja meie abivalmiduse näitamiseks. 20 Me ei anna kellelegi põhjust meid laimata selle küllusliku anni pärast, mida me kogume, 21 sest me püüame toimida õigesti mitte ainult Issanda, vaid ka inimeste silmis.
22 Lisaks saatsime nendega ühe venna, kes on meile sageli mitmel moel tõestanud oma püüdlikkust, ja nüüd veelgi enam oma suure usalduse tõttu teie vastu. 23 Mis puutub Tiitusesse, siis ta on minu kaastöötaja ja abiline teie teenimises. Mis puutub vendadesse, siis nemad on koguduste saadikud ja Kristuse au. 24 Näidake siis nendele oma armastust ja õigustage meie kiitlemist teie üle, et seda võiksid näha ka kogudused.