Pular para o conteúdo
Publicidade

Hebreus 12

OPKEK

Perseverare nella prova riguardando a Gesù

1 Anche noi, dunque, poiché siamo circondati da una così grande schiera di testimoni, deposto ogni peso e il peccato che così facilmente ci avvolge, corriamo con perseveranza la gara che ci è proposta, 2 fissando lo sguardo su Gesù, autore e compitore di fede, il quale, per la gioia che gli era posta dinanzi, sopportò la croce disprezzando l’infamia e si è posto a sedere alla destra del trono di Dio. 3 Perciò, considerate colui che sostenne una tale opposizione dei peccatori contro di , affinché non vi stanchiate, perdendovi d’animo.

4 Voi non avete ancora resistito fino al sangue, lottando contro il peccato 5 e avete dimenticato l’esortazione a voi rivolta come a figli:

"Figlio mio, non fare poca stima della disciplina del Signore, e non ti perdere d’animo quando sei da lui ripreso;6 perché il Signore corregge colui che egli ama, e flagella ogni figlio che egli gradisce".

7 È a scopo di disciplina che dovete sopportare queste cose. Dio vi tratta come figli, poiché qual è il figlio che il padre non corregga? 8 Perché se siete senza quella disciplina, della quale tutti hanno avuto la loro parte, siete dunque bastardi e non figli. 9 Inoltre, abbiamo avuto per correttori i padri della nostra carne, eppure li abbiamo riveriti; non ci sottoporremo noi molto più al Padre degli spiriti e vivere? 10 Quelli, infatti, ci correggevano per pochi giorni, come sembrava loro opportuno, ma egli lo fa per il nostro bene, affinché siamo partecipi della sua santità. 11 Ora, ogni disciplina sembra, è vero, al presente non essere causa di gioia, ma di tristezza; poi, però, rende un pacifico frutto di giustizia per quelli che sono stati esercitati per mezzo di essa.

12 Perciò, rinfrancate le mani cadenti e le ginocchia vacillanti 13 e "fate dei sentieri diritti per i vostri passi", affinché chi è zoppo non esca fuori di strada, ma sia piuttosto guarito.

14 Cercate la pace con tutti e la santificazione senza la quale nessuno vedrà il Signore, 15 badando bene che nessuno resti privo della grazia di Dio, che nessuna radice velenosa venga fuori a darvi molestia così che molti di voi restino infetti e 16 che nessuno sia fornicatore o profano come Esaù, che per una sola pietanza vendette la sua primogenitura. 17 Poiché voi sapete che quando più tardi volle ereditare la benedizione fu respinto, perché non ci fu pentimento, sebbene la richiedesse con lacrime.

18 Voi non siete venuti al monte che si poteva toccare con mano, avvolto nel fuoco, all’oscurità, alle tenebre, alla tempesta, 19 al suono della tromba, alla voce che parlava in modo che quelli che la udirono richiesero che nessuna parola fosse loro più rivolta 20 perché non potevano sopportare l’ordine: "Se anche una bestia tocchi il monte sia lapidata"; 21 tanto spaventoso era lo spettacolo, che Mosè disse: "Sono spaventato e tremante", 22 ma voi siete venuti al monte di Sion e alla città del Dio vivente, che è la Gerusalemme celeste, alla festante assemblea delle miriadi degli angeli, 23 alla chiesa dei primogeniti che sono scritti nei cieli, a Dio, il giudice di tutti, agli spiriti dei giusti resi perfetti, 24 a Gesù, il mediatore del nuovo patto, e al sangue dell’aspersione che parla meglio di quello di Abele.

25 Guardate di non rifiutare colui che parla, perché se quelli non scamparono quando rifiutarono colui che rivelava loro in terra la sua volontà, molto meno scamperemo noi se voltiamo le spalle a colui che parla dal cielo, 26 la cui voce scosse allora la terra, ma che adesso ha fatto questa promessa: "Ancora una volta farò tremare non solo la terra, ma anche il cielo". 27 Ora questo "ancora una volta" indica la rimozione delle cose scosse, come di cose fatte, perché sussistano quelle che non sono scosse. 28 Perciò, ricevendo un regno che non può essere scosso, siamo riconoscenti e offriamo così a Dio un culto accettevole, con riverenza e timore! 29 Perché il nostro Dio è anche un fuoco consumante.

Jeesuse eeskuju

1 Seepärast, kuna meie ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koorem ja meid nii kergesti endasse mähkiv patt ning jookskem visadusega meile määratud võidujooksu! 2 Hoidkem pilgud Jeesusel, usu alustajal ja täidesaatjal, kes talle määratud rõõmu nimel talus ristisurma selle häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele. 3 Võtke eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vastuseisu, et te ei väsiks ega muutuks araks oma hinges!

Jumalikust kasvatusest

4 Veel ei ole te vereni vastu pannud võitluses patuga. 5 Kas olete sootuks unustanud julgustuse, mis teile kui poegadele ütleb:

Mu poeg, ära põlga Issanda karistust

ja ära muutu araks, kui tema sind noomib!

6 Sest keda Issand armastab, seda ta karistab,

ta nuhtleb iga poega, kelle ta omaks tunnistab."

7 Taluge raskusi kui kasvatust: Jumal kohtleb teid nagu oma poegi, sest millist poega isa ei kasvataks? 8 Kui te jääksite ilma kasvatusest, millest kõik teised osa saavad, oleksite te vallaslapsed, mitte seaduslikud pojad. 9 On ju meie lihased isad meid kasvatanud ja me austasime neid selle eest. Kui palju rohkem peaksime alistuma vaimude Isale ja elama! 10 Nemad kasvatasid meid lühikest aega, nagu nad kõige paremini arvasid, Jumal aga teeb seda meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest. 11 Ükski karistus ei tundu sel hetkel rõõmus, vaid on kurvastav, kuid hiljem annab see õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on õpetatud.

12 Seepärast ajage taas sirgu jõuetud käed ja nõrkenud põlved! 13 Tasandage oma teerajad, et lonkavad liikmed ei nihestuks, vaid saaksid terveks!

Üleskutse kuulekuseks

14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat. 15 Valvake, et keegi ei kaotaks Jumala armu, et ükski juur ei kasvataks kibedat vilja ega külvaks segadust paljusid mürgitades. 16 Vaadake, et keegi ei oleks hooraja ega kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis ära oma esmasünniõiguse. 17 Te ju teate, et kui ta hiljem tahtis pärida õnnistust, lükati ta kõrvale; ta ei olnud suuteline meeleparanduseks, ehkki ta seda pisarsilmil otsis.

Hirmu mägi ja rõõmu mägi

18 Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules lõõmava mäe juurde, kus on pilkane pimedus ja tormituul, 19 pasunaheli ja hääl, mida kuuldes rahvas palus, et neile rohkem midagi ei öeldaks. 20 Sest nad ei suutnud taluda seda korraldust: Kui kasvõi üks loom peaks mäge puutuma, siis visatagu ta kividega surnuks!" 21 Nii kohutav oli see vaatepilt, et Mooses ütles: Ma värisen hirmu käes!"

22 Teie olete jõudnud Siioni mäele, elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde. Olete jõudnud pidulikule koosolekule lugematute inglite 23 ja taevas kirja pandud esmasündinute koguduses. Te olete tulnud Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, 24 ja uue lepingu vahendaja Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis räägib Aabeli verest paremini.

25 Vaadake, et te ei eiraks seda, kes räägib! Sest kui ei pääsenud maa peal karistusest need, kes eirasid tema antud hoiatust, kuidas siis võiksime pääseda meie, kui me hülgame tema, kes meid taevast hoiatab? 26 Sel ajal raputas tema hääl maad, kuid nüüd on ta tõotanud: Veel kord ma panen rappuma mitte ainult maa, vaid ka taeva!" 27 Sõnad veel kord" viitavad raputatavate kui loodud asjade kõrvaldamisele, et jääksid püsima need, mida ei saa raputada.

28 Olgem siis tänulikud, et me saame Kuningriigi, mida ei saa raputada, ja teenigem Jumalat talle meelepärasel viisil allaheitlikkuse ja aukartusega, 29 sest meie Jumal on neelav tuli!

Veja também