Melchisedec, figura del Figlio di Dio
1 Infatti questo Melchisedec, re di Salem, sacerdote dell’Iddio altissimo, andò incontro ad Abraamo quando egli tornava dalla sconfitta dei re e lo benedisse; 2 a lui Abraamo diede anche la decima di ogni cosa. Egli è, innanzitutto, secondo l’interpretazione del suo nome, re di giustizia e poi anche re di Salem, vale a dire re di pace; 3 senza padre, senza madre, senza genealogia, senza principio di giorni né fine di vita, ma reso simile al Figlio di Dio, egli rimane sacerdote in eterno.
4 Pertanto considerate quanto grande fosse colui al quale Abraamo, il patriarca, diede la decima del meglio del bottino. 5 Ora, tra i figli di Levi, quelli che ricevono il sacerdozio hanno bensì ordine, secondo la legge, di prendere le decime dal popolo, cioè dai loro fratelli, benché questi siano usciti dai lombi di Abraamo; 6 quello, invece, che non è della loro stirpe, prese la decima da Abraamo e benedisse colui che aveva le promesse! 7 Ora, senza contraddizione, l’inferiore è benedetto dal superiore 8 e poi, qui, quelli che prendono le decime sono degli uomini mortali, ma là le prende uno di cui si attesta che vive. 9 E, per così dire, nella persona di Abraamo Levi stesso, che prende le decime, fu sottoposto alla decima, 10 perché egli era ancora nei lombi di suo padre, quando Melchisedec incontrò Abraamo.
11 Ora, se la perfezione fosse stata possibile per mezzo del sacerdozio levitico (perché su quello è basata la legge data al popolo), che bisogno c’era ancora che sorgesse un altro sacerdote secondo l’ordine di Melchisedec e non scelto secondo l’ordine di Aaronne? 12 Poiché, cambiato il sacerdozio, avviene per necessità anche un cambiamento di legge. 13 Difatti, colui a proposito del quale queste parole sono dette è appartenuto a un’altra tribù, della quale nessuno ha servito all’altare, 14 perché è ben noto che il nostro Signore è sorto dalla tribù di Giuda, circa la quale Mosè non disse nulla che concernesse il sacerdozio. 15 E la cosa è ancora più evidente quando sorge, a somiglianza di Melchisedec, 16 un altro sacerdote che è stato fatto tale non per disposizione di una legge dalle prescrizioni carnali, ma in virtù della potenza di una vita indissolubile, 17 perché gli è resa questa testimonianza:
"Tu sei sacerdote in eterno secondo l’ordine di Melchisedec".
18 Così, qui vi è l’abrogazione del comandamento precedente a motivo della sua debolezza e inutilità 19 (poiché la legge non ha condotto nulla a compimento), ma vi è anche l’introduzione di una migliore speranza, mediante la quale ci accostiamo a Dio.
20 Inoltre, questo non è avvenuto senza giuramento (poiché quelli sono stati fatti sacerdoti senza giuramento, 21 ma egli lo è con giuramento, per opera di colui che ha detto:
"Il Signore l’ha giurato e non si pentirà: ‘Tu sei sacerdote in eterno’").
22 Per questo Gesù è diventato garante di un patto più eccellente del primo.
23 Inoltre, quelli sono stati fatti sacerdoti in gran numero, perché per la morte erano impediti di durare, 24 ma costui, perché vive in eterno, ha un sacerdozio che non si trasmette, 25 perciò può anche salvare appieno quelli che per mezzo di lui si accostano a Dio, vivendo egli sempre per intercedere per loro.
26 Infatti a noi si addiceva un sacerdote come quello: santo, innocente, immacolato, separato dai peccatori ed elevato al disopra dei cieli, 27 il quale non ha bisogno ogni giorno, come gli altri sommi sacerdoti, di offrire dei sacrifici prima per i propri peccati e poi per quelli del popolo, perché questo egli ha fatto una volta per sempre, quando ha offerto sé stesso. 28 La legge infatti costituisce sommi sacerdoti uomini soggetti a debolezza, ma la parola del giuramento fatto dopo la legge costituisce il Figlio, che è stato reso perfetto per sempre.
Melkisedek, kuningas ja preester
1 Sest see Melkisedek oli Saalemi kuningas ja Kõigekõrgema Jumala preester. Ta kohtus Aabrahamiga, kui see pöördus tagasi pärast võitu kuningate üle, ja õnnistas teda 2 ning Aabraham jagas talle ühe kümnendiku kõigest. Tema nimi tähendab kõigepealt „Õiguse kuningas", peale selle ka Saalemi kuningas, mis tähendab „Rahu kuningas". 3 Ta on ilma isa, ema ja sugupuuta, tema päevadel pole algust ega elul lõppu, aga sarnaselt Jumala Pojaga jääb ta preestriks igavesti.
4 Vaadake, kui suur on see, kellele isegi esiisa Aabraham andis kümnist kogu sõjasaagist! 5 Leevi poegadel, kes astuvad preestriametisse, käsib Seadus koguda kümnist rahva, see tähendab oma suguvendade käest, ehk küll needki on põlvnenud Aabrahamist. 6 Aga see mees, kuigi ta ei põlvnenud Leevist, võttis kümnise Aabrahami käest ja õnnistas teda, kelle päralt olid tõotused! 7 Ja ilma igasuguse kahtluseta saab alam õnnistuse ülemalt. 8 Ühel juhul võtavad kümnist surelikud inimesed, teisel aga see, kelle kohta tunnistatakse, et ta elab. 9 Võiks isegi öelda, et ka Leevi, kes kogus kümnist, oli ise maksnud kümnist Aabrahami kaudu, 10 sest ta oli alles oma esiisa niuetes, kui Melkisedek Aabrahamiga kohtus.
Jeesus kui Melkisedek
11 Niisiis, kui täiuslikkus oleks olnud saavutatav leviitide preestriameti kaudu – sellele pani ju aluse rahvale antud Seadus –, miks pidi siis veel tulema teine preester Melkisedeki korra järgi, mitte aga Aaroni korra järgi? 12 Kui preestriamet muutub, sünnib paratamatult ka Seaduse muutmine. 13 Sest see, kelle tulekust räägitakse, on pärit teisest suguharust, kellest veel ükski ei ole teeninud altari juures. 14 On ju teada, et meie Issand on võrsunud Juuda suguharust, kellele Mooses ei ole preestriametiks mingit korraldust andnud.
15 Mis me oleme öelnud, saab veel selgemaks, kui see teistsugune preester tõuseb Melkisedeki sarnasena, 16 olles saanud preestriks mitte maise Seaduse korralduse tõttu, vaid hävimatu elu väe tõttu. 17 Sest on tunnistatud:
„Sina oled preester igavesti,
preester Melkisedeki korra järgi."
18 Eelnev korraldus kaotab kehtivuse, sest see oli jõuetu ja kasutu – 19 Seadus ei teinud ju midagi täiuslikuks –, selle asemele tuuakse aga parem lootus, mille kaudu me saame tulla Jumala ligi.
20 Ja seda ei tehtud ilma vandeta! Teised said preestriteks ilma vandeta, 21 aga tema sai preestriks vandega, kui Jumal ütles talle:
„Issand on vandunud
ega muuda meelt:
„Sina oled igavesti preester!" "
22 Selle vande tõttu on Jeesus saanud parema lepingu käendajaks.
23 Preestreid on tõepoolest palju olnud, sest surm ei lubanud neil ametis jätkata, 24 kuid Jeesuse preestriteenistus on muutumatu, sest tema püsib igavesti. 25 Sellepärast suudab ta päästa igaveseks neid, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta elab alati, et nende eest paluda.
26 Just sellist ülempreestrit me vajame: tema on püha, veatu, puhas, eraldatud patustest ja ülendatud üle taevaste. 27 Erinevalt teistest ülempreestritest ei ole temal vaja päevast päeva tuua esmalt ohvreid omaenda pattude eest ja siis rahva pattude eest, sest seda ta on teinud ühe korra ja lõplikult, kui ta tõi ohvriks iseenda. 28 Sest Seadus seab ülempreestriteks inimesi nende nõrkuses, aga vandetõotus, mis tuli Seadusest hiljem, seab ülempreestriks Poja, kes on saanud täiuslikuks igavesti.