La giustizia di Dio respinta dai Giudei
1 Fratelli, il desiderio del mio cuore e la mia preghiera a Dio per loro è che siano salvati. 2 Poiché io rendo loro testimonianza che hanno zelo per le cose di Dio, ma zelo senza conoscenza. 3 Perché, ignorando la giustizia di Dio e cercando di stabilire la propria, non si sono sottoposti alla giustizia di Dio, 4 poiché il termine della legge è Cristo, per essere giustizia a ognuno che crede.
5 Infatti Mosè descrive così la giustizia che viene dalla legge: "L’uomo che farà quelle cose, vivrà per esse". 6 Ma la giustizia che viene dalla fede dice così: "Non dire in cuor tuo: ‘Chi salirà in cielo?’ (questo è un farne scendere Cristo) né: 7 ‘Chi scenderà nell’abisso?’ (questo è un far risalire Cristo dai morti)". 8 Ma che dice invece? "La parola è presso di te, nella tua bocca e nel tuo cuore"; questa è la parola della fede che noi proclamiamo, 9 perché, se con la bocca avrai confessato Gesù come Signore e avrai creduto con il cuore che Dio lo ha risuscitato dai morti, sarai salvato; 10 infatti con il cuore si crede per ottenere la giustizia e con la bocca si fa confessione per essere salvati. 11 Difatti la Scrittura dice: "Chiunque crede in lui, non sarà svergognato".
12 Poiché non vi è distinzione fra Giudeo e Greco, perché lo stesso Signore è Signore di tutti, ricco verso tutti quelli che lo invocano, 13 infatti chiunque avrà invocato il nome del Signore, sarà salvato.
14 Come dunque invocheranno colui nel quale non hanno creduto? E come crederanno in colui del quale non hanno sentito parlare? E come udranno, se non c’è chi predichi? 15 E come predicheranno se non sono mandati? Com’è scritto:
"Quanto sono belli i piedi di quelli che annunciano buone novelle!".
16 Ma tutti non hanno ubbidito all’evangelo; perché Isaia dice:
"Signore, chi ha creduto alla nostra predicazione?".
17 Così la fede viene dall’udire e l’udire si ha per mezzo della parola di Cristo.
18 Ma io dico: Non hanno essi udito? Anzi
"la loro voce è andata per tutta la terra, e le loro parole fino agli estremi confini del mondo".
19 Ma io dico: Israele non ha compreso? Mosè per primo dice: "Io vi muoverò a gelosia di una nazione che non è nazione; contro una nazione senza intelletto provocherò il vostro sdegno". 20 E Isaia si fa ardito quando dice:
"Sono stato trovato da quelli che non mi cercavano; mi sono manifestato a quelli che non chiedevano di me".
21 Ma riguardo a Israele dice:
"Tutto il giorno ho teso le mani verso un popolo disubbidiente e contestatore".
1 Vennad ja õed, minu südame igatsus ja palve Jumala poole on, et nad pääseksid! 2 Ma tunnistan nende kasuks, et neil on agarust Jumala asjus, aga see ei põhine selgel arusaamisel tõest. 3 Kuna nad ei tunne Jumala teed õigeksmõistmiseks ja püüavad kehtestada õigeksmõistmist omal viisil, ei ole nad allunud Jumala õigeksmõistmisele. 4 Sest Seaduse lõpp on Kristus, õigeksmõistmiseks igaühele, kes usub.
5 Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õigeksmõistmise kohta: „Igaüks, kes seda täidab, elab selle järgi." 6 Kuid usul põhinev õigeksmõistmine räägib nõnda: „Ära ütle oma südames: „Kes läheb üles taevasse?" " (see on – Kristust alla tooma) 7 „või: „Kes läheb alla sügavikku?" " (see on – Kristust surnuist üles tooma).
8 Selle asemel ütleb ta: „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames!" See on ususõna, mida me kuulutame. 9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südamega usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse. 10 Sest südamega usutakse õigeksmõistmiseks ja suuga tunnistatakse päästeks.
11 Sest Pühakiri ütleb: „Igaüks, kes temasse usub, ei jää häbisse." 12 Seega ei ole vahet juudil ja mittejuudil; seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. 13 Sest „igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse".
14 Ent kuidas nad siis saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad saaksid uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda, kui pole kuulutajat? 15 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei ole läkitatud? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes toovad head sõnumit!" 16 Siiski mitte kõik ei ole evangeeliumile kuuletunud. Jesaja ju ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?" 17 Niisiis, usk tuleb kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.
18 Aga ma küsin, kas nad ei ole siis kuulnud? On küll!
„Nende hääl on läinud üle kogu maa,
nende sõnum maailma äärteni."
19 Aga ma küsin uuesti, kas Iisrael ei saanud aru? Kõigepealt ütleb Mooses:
„Ma teen teid kadedaks nende peale, kes ei ole rahvas,
ma ärritan teid vihale rahva peale, kellel ei ole arusaamist."
20 Ning Jesaja kuulutab julgelt:
„Ma lasin end leida neil, kes mind ei otsinud;
ma tegin end tuntuks neile, kes mu järele ei küsinud."
21 Aga Iisraeli kohta ta ütleb:
„Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi
sõnakuulmatu ja tõrkuva rahva poole!"