1 DOPO queste cose, Gesù andava attorno per la Galilea, perciocchè non voleva andare attorno per la Giudea; perchè i Giudei cercavano di ucciderlo.
2 Or la festa de’ Giudei, cioè la solennità de’ tabernacoli, era vicina.
3 Laonde i suoi fratelli gli dissero: Partiti di qui, e vattene nella Giudea, acciocchè i tuoi discepoli ancora veggano le opere che tu fai.
4 Perchè niuno che cerca d’esser riconosciuto in pubblico fa cosa alcuna in occulto; se tu fai coteste cose, palesati al mondo.
5 Perciocchè non pure i suoi fratelli credevano in lui.
6 Laonde Gesù disse loro; Il mio tempo non è ancora venuto; ma il vostro tempo sempre è presto.
7 Il mondo non vi può odiare, ma egli mi odia, perciocchè io rendo testimonianza d’esso, che le sue opere son malvage.
8 Salite voi a questa festa; io non salgo ancora a questa festa, perciocchè il mio tempo non è ancora compiuto.
9 E dette loro tali cose, rimase in Galilea.
10 ORA, dopo che i suoi fratelli furon saliti alla festa, allora egli ancora vi salì, non palesemente, ma come di nascosto.
11 I Giudei adunque lo cercavano nella festa, e dicevano: Ov’è colui?
12 E v’era gran mormorio di lui fra le turbe; gli uni dicevano: Egli è da bene; altri dicevano: No; anzi egli seduce la moltitudine.
13 Ma pur niuno parlava di lui apertamente, per tema de’ Giudei
14 Ora, essendo già passata mezza la festa, Gesù salì nel tempio, ed insegnava.
15 E i Giudei si maravigliavano, dicendo: Come sa costui lettere, non essendo stato ammaestrato?
16 Laonde Gesù rispose loro, e disse: La mia dottrina non è mia, ma di colui che mi ha mandato.
17 Se alcuno vuol far la volontà d’esso, conoscerà se questa dottrina è da Dio, o pur se io parlo da me stesso.
18 Chi parla da sè stesso cerca la sua propria gloria; ma chi cerca la gloria di colui che l’ha mandato, esso è verace, ed ingiustizia non è in lui.
19 Mosè non v’ha egli data la legge? e pur niuno di voi mette ad effetto la legge; perchè cercate di uccidermi?
20 La moltitudine rispose, e disse: Tu hai il demonio; chi cerca di ucciderti?
21 Gesù rispose, e disse loro: Io ho fatta un’opera, e tutti siete maravigliati.
22 E pur Mosè vi ha data la circoncisione non già ch’ella sia da Mosè, anzi da’ padri; e voi circoncidete l’uomo in sabato.
23 Se l’uomo riceve la circoncisione in sabato, acciocchè la legge di Mosè non sia rotta, vi adirate voi contro a me, ch’io abbia sanato tutto un uomo in sabato?
24 Non giudicate secondo l’apparenza, ma fate giusto giudicio.
25 Laonde alcuni di que’ di Gerusalemme dicevano: Non è costui quel ch’essi cercano di uccidere?
26 E pure, ecco, egli parla liberamente, ed essi non gli dicono nulla; avrebbero mai i rettori conosciuto per vero che costui è il Cristo?
27 Ma pure, noi sappiamo onde costui è; ma, quando il Cristo verrà, niuno saprà onde egli sia.
28 Laonde Gesù gridava nel tempio, insegnando, e dicendo: E voi mi conoscete, e sapete onde io sono, ed io non son venuto da me stesso; ma colui che mi ha mandato è verace, il qual voi non conoscete.
29 Ma io lo conosco, perciocchè io son proceduto da lui, ed egli mi ha mandato.
30 Perciò cercavano di pigliarlo; ma niuno gli mise la mano addosso; perciocchè la sua ora non era ancora venuta.
31 E molti della moltitudine credettero in lui, e dicevano: Il Cristo, quando sarà venuto, farà egli più segni che costui non ha fatti?
32 I Farisei udirono la moltitudine che bisbigliava queste cose di lui; e i Farisei, e i principali sacerdoti, mandarono de’ sergenti per pigliarlo.
33 Perciò Gesù disse loro: Io son con voi ancora un poco di tempo: poi me ne vo a colui che mi ha mandato.
34 Voi mi cercherete, e non mi troverete; e dove io sarò, voi non potrete venire.
35 Laonde i Giudei dissero fra loro: Dove andrà costui, che noi nol troveremo? andrà egli a coloro che son dispersi fra i Greci, ad insegnare i Greci?
36 Quale è questo ragionamento ch’egli ha detto: Voi mi cercherete, e non mi troverete; e: Dove io sarò, voi non potrete venire?
37 Or nell’ultimo giorno, ch’era il gran giorno della festa, Gesù, stando in piè, gridò, dicendo: Se alcuno ha sete, venga a me, e beva.
38 Chi crede in me, siccome ha detto la scrittura, dal suo seno coleranno fiumi d’acqua viva.
39 Or egli disse questo dello Spirito, il qual riceverebbero coloro che credono in lui; perchè lo Spirito Santo non era ancora stato mandato; perciocchè Gesù non era ancora stato glorificato.
40 Molti adunque della moltitudine, udito quel ragionamento, dicevano: Costui è veramente il profeta.
41 Altri dicevano: Costui è il Cristo. Altri dicevano: Ma il Cristo verrà egli di Galilea?
42 La scrittura non ha ella detto, che il Cristo verrà della progenie di Davide, e di Betleem, castello ove dimorò Davide?
43 Vi fu adunque dissensione fra la moltitudine a motivo di lui.
44 Ed alcuni di loro volevan pigliarlo, ma pur niuno mise le mani sopra lui
45 I sergenti adunque tornarono a’ principali sacerdoti, ed a’ Farisei; e quelli dissero loro: Perchè non l’avete menato?
46 I sergenti risposero: Niun uomo parlò giammai come costui.
47 Laonde i Farisei risposer loro: Siete punto ancora voi stati sedotti?
48 Ha alcuno dei rettori, o de’ Farisei, creduto in lui?
49 Ma questa moltitudine, che non sa la legge, è maledetta.
50 Nicodemo, quel che venne di notte a lui, il quale era un di loro, disse loro:
51 La nostra legge condanna ella l’uomo, avanti ch’egli sia stato udito, e che sia conosciuto ciò ch’egli ha fatto?
52 Essi risposero, e gli dissero: Sei punto ancor tu di Galilea? investiga, e vedi che profeta alcuno non sorse mai di Galilea.
53 E ciascuno se ne andò a casa sua
1 Ja pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest Ta ei tahtnud käia Juudamaal, kuna juudid püüdsid Teda tappa.
2 Aga juutide lehtmajade püha oli ligi.
3 Siis ütlesid ta vennad Temale „Mine siit ära Judeasse, et ka Su jüngrid näeksid Su tegusid, mida Sa teed;
4 sest ükski ei tee midagi salajas, kui ta tahab olla avalikkuses. Kui Sa niisuguseid asju teed, siis ilmuta Ennast maailmale!"
5 Sest Ta vennadki ei uskunud Temasse.
6 Siis ütles Jeesus neile: „Minu aeg ei ole veel tulnud, aga teie aeg on alati soodus.
7 Maailm ei või teid vihata, aga Mind ta vihkab, sest Mina tunnistan temast, et Tema teod on kurjad.
8 Minge teie üles pühiks; Mina veel ei lähe üles neiks pühiks, sest Minu aeg ei ole veel täis saanud."
9 Kui Ta neile seda oli ütelnud, jäi Ta Galileasse.
10 Ent kui Ta vennad olid üles läinud pühiks, läks Temagi üles, mitte avalikult, vaid otsegu
11 Siis otsisid juudid Teda pühil ja ütlesid: „Kus Ta on?"
12 Ja nurisemine Tema pärast oli suur hulkade seas. Mõned ütlesid: „Tema on hea!" Teised ütlesid: „Ei, vaid Ta eksitab rahvast!"
13 Kuid ükski ei rääkinud Temast julgesti hirmu pärast juutide ees.
14 Aga kui pühad juba olid poole peale jõudnud, läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.
15 Siis juudid panid seda imeks ning ütlesid: „Kuidas see Kirja tunneb ilma õppimata?"
16 Jeesus aga vastas neile ning ütles: „Minu õpetus ei ole Minu oma, vaid Selle, Kes Mind on läkitanud.
17 Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas Mina räägin Iseenesest.
18 Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga Kes otsib selle austust, Kes Teda on läkitanud, See on tõeline ja Temas ei ole ülekohut.
19 Eks Mooses ole teile annud käsuõpetuse, ja ükski teie seast ei tee käsuõpetuse järele. Miks te püüate Mind tappa?"
20 Rahvas vastas: „Sul on kuri vaim; kes püüab Sind tappa?"
21 Jeesus kostis ning ütles neile: „Ūhe teo Ma tegin ja te kõik imestate.
22 Sellepärast on Mooses teile annud ümberlõikamise - mitte nii, et see on Moosesest, vaid esiisadest - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.
23 Kui inimene lõigatakse ümber hingamispäeval, et Moosese käsuõpetust ei rikutaks, miks te siis olete pahased Minule, et Ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?
24 Ärge mõistke kohut silmnäo järele, vaid mõistke õiget kohut!"
25 Siis ütlesid mõned Jeruusalema elanikest: „Eks See ole See, Keda nad püüavad tappa?
26 Ja ennäe, Tema räägib vabalt ja nad ei ütle Talle midagi. Kas on ehk meie ülemad tõesti ära tunnud, et Tema on Kristus?
27 Ometi me teame, kust Ta on. Aga kui Kristus tuleb, siis ei tea ükski, kust Ta on!"
28 Siis Jeesus hüüdis pühakojas õpetades ning ütles: „Küll te tunnete Mind ja teate, kust Ma olen, ja Ma ei ole tulnud iseenesest; aga tõeline on See, Kes Mind on läkitanud, Keda te ei tunne.
29 Mina tunnen Teda, sest Ma olen Temast, ja Tema on Mind läkitanud!"
30 Siis nad püüdsid Teda kinni võtta, aga ükski ei pistnud kätt Tema külge, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.
31 Aga paljud rahva seast uskusid Temasse ja ütlesid: „Kui Kristus tuleb, kas Ta peaks tegema veel rohkem tunnustähti kui See on teinud?"
32 Variserid kuulsid rahvast isekeskis seda Temast sosistavat. Ja variserid ja ülempreestrid läkitasid sulaseid Teda kinni võtma.
33 Siis ütles Jeesus neile: „Ma olen veel üürikese aja teie juures ja siis Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud.
34 Siis te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna Te ei või tulla!"
35 Siis ütlesid juudid isekeskis: „Kuhu Ta tahab minna, et me Teda ei peaks leidma? Mõtleb Ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juure ja õpetada kreeklasi?
36 Mis sõna see on, mis Ta ütles: Te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna te ei või tulla?"
37 Aga pühade viimsel, suurel päeval seisis Jeesus ja kõneles valju häälega ning ütles: „Kui kellelgi on janu, see tulgu Minu juure ja joogu!
38 Kes usub Minusse, nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed!"
39 Aga seda Ta ütles Vaimust, Kelle pidid saama need, kes Temasse usuvad; sest veel ei olnud Vaimu, ei olnud ju Jeesust veel mitte austatud.
40 Siis ütlesid paljud rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti see prohvet!"
41
42 Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?"
43 Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema pärast.
44 Aga mõned neist tahtsid Teda kinni võtta, kuid ükski ei pistnud kätt Tema külge.
45 Nii tulid sulased ülempreestrite ja variseride juure tagasi. Ja need küsisid neilt: „Mispärast te ei ole Teda toonud?"
46 Sulased kostsid: „Ūkski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu See Inimene!"
47 Siis vastasid variserid neile: „Kas teiegi olete eksitatud?
48 Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud Temasse?
49 Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!"
50 Nikodeemus, kes enne oli Tema juure tulnud ja oli üks nende seast, ütleb neile:
51 „Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?"
52 Nad vastasid ning ütlesid temale: „Oled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, ei Galileast ei tõuse prohvetit!"
53 Ja igaüks läks koju.