1 GESÙ, avendo dette queste cose, uscì co’ suoi discepoli, e andò di là dal torrente di Chedron, ove era un orto, nel quale entrò egli ed i suoi discepoli.

2 Or Giuda, che lo tradiva, sapeva anch’egli il luogo; perciocchè Gesù s’era molte volte accolto là co’ suoi discepoli.

3 Giuda adunque, presa la schiera, e de’ sergenti, da’ principali sacerdoti, e da’ Farisei, venne là con lanterne, e torce, ed armi.

4 Laonde Gesù, sapendo tutte le cose che gli avverrebbero, uscì, e disse loro: Chi cercate?

5 Essi gli risposero: Gesù il Nazareo. Gesù disse loro: Io son desso. Or Giuda che lo tradiva era anch’egli presente con loro.

6 Come adunque egli ebbe detto loro: Io son desso, andarono a ritroso, e caddero in terra.

7 Egli adunque di nuovo domandò loro: Chi cercate? Essi dissero: Gesù il Nazareo.

8 Gesù rispose: Io vi ho detto ch’io son desso; se dunque cercate me, lasciate andar costoro.

9 Acciocchè si adempiesse ciò ch’egli avea detto: Io non ho perduto alcuno di coloro che tu mi hai dati.

10 E Simon Pietro, avendo una spada, la trasse, e percosse il servitore del sommo sacerdote, e gli ricise l’orecchio destro; or quel servitore avea nome Malco.

11 E Gesù disse a Pietro: Riponi la tua spada nella guaina; non berrei io il calice il quale il Padre mi ha dato?

12 LA schiera adunque, e il capitano, e i sergenti de’ Giudei, presero Gesù, e lo legarono

13 E prima lo menarono ad Anna; perciocchè egli era suocero di Caiafa, il quale era sommo sacerdote di quell’anno; ed Anna lo rimandò legato a Caiafa, sommo sacerdote.

14 Or Caiafa era quel che avea consigliato a’ Giudei, ch’egli era utile che un uomo morisse per lo popolo.

15 Or Simon Pietro ed un altro discepolo seguitavano Gesù; e quel discepolo era noto al sommo sacerdote, laonde egli entrò con Gesù nella corte del sommo sacerdote.

16 Ma Pietro stava di fuori alla porta. Quell’altro discepolo adunque, ch’era noto al sommo sacerdote, uscì, e fece motto alla portinaia, e fece entrar Pietro.

17 E la fante portinaia disse a Pietro: Non sei ancor tu de’ discepoli di quest’uomo? Egli disse: Non sono.

18 Ora i servitori, e i sergenti, stavano quivi ritti, avendo accesi de’ carboni, e si scaldavano, perciocchè faceva freddo; e Pietro stava in piè con loro, e si scaldava.

19 Or il sommo sacerdote domandò Gesù intorno a’ suoi discepoli, ed alla sua dottrina.

20 Gesù gli rispose: Io ho apertamente parlato al mondo; io ho sempre insegnato nella sinagoga e nel tempio, ove i Giudei si raunano d’ogni luogo, e non ho detto niente in occulto.

21 Perchè mi domandi tu? domanda coloro che hanno udito ciò ch’io ho lor detto; ecco, essi sanno le cose ch’io ho dette.

22 Ora quando Gesù ebbe dette queste cose, un de’ sergenti, ch’era quivi presente, gli diede una bacchettata, dicendo: Così rispondi tu al sommo sacerdote?

23 Gesù gli rispose: Se io ho mal parlato, testimonia del male; ma, se ho parlato bene, perchè mi percuoti?

24 Anna adunque l’avea rimandato legato a Caiafa, sommo sacerdote.

25 E Simon Pietro era quivi presente, e si scaldava. Laonde gli dissero: Non sei ancor tu de’ suoi discepoli? Ed egli lo negò, e disse: Non sono.

26 Ed uno dei servitori del sommo sacerdote, parente di colui a cui Pietro avea tagliato l’orecchio, disse: Non ti vidi io nell’orto con lui?

27 E Pietro da capo lo negò, e subito il gallo cantò

28 POI menarono Gesù da Caiafa nel palazzo; or era mattina, ed essi non entrarono nel palazzo, per non contaminarsi, ma per poter mangiar la pasqua.

29 Pilato adunque uscì a loro, e disse: Quale accusa portate voi contro a quest’uomo?

30 Essi risposero, e gli dissero: Se costui non fosse malfattore, noi non te l’avremmo dato nelle mani.

31 Laonde Pilato disse loro: Pigliatelo voi, e giudicatelo secondo la vostra legge. Ma i Giudei gli dissero: A noi non è lecito di far morire alcuno.

32 Acciocchè si adempiesse quello che Gesù avea detto, significando di qual morte morrebbe.

33 Pilato adunque rientrò nel palazzo, e chiamò Gesù, e gli disse: Se’ tu il Re de’ Giudei?

34 Gesù gli rispose: Dici tu questo da te stesso, o pur te l’hanno altri detto di me?

35 Pilato gli rispose: Son io Giudeo? la tua nazione, e i principali sacerdoti ti hanno messo nelle mie mani; che hai tu fatto?

36 Gesù rispose: Il mio regno non è di questo mondo; se il mio regno fosse di questo mondo, i miei ministri contenderebbero, acciocchè io non fossi dato in man de’ Giudei; ma ora il mio regno non è di qui.

37 Laonde Pilato gli disse: Dunque sei tu Re? Gesù rispose: Tu il dici; perciocchè io son Re; per questo sono io nato, e per questo son venuto nel mondo, per testimoniar della verità; chiunque è della verità ascolta la mia voce.

38 Pilato gli disse: Che cosa è verità? E detto questo, di nuovo uscì a’ Giudei, e disse loro: Io non trovo alcun misfatto in lui.

39 Or voi avete una usanza ch’io vi liberi uno nella pasqua; volete voi adunque ch’io vi liberi il Re de’ Giudei?

40 E tutti gridarono di nuovo, dicendo: Non costui, anzi Barabba. Or Barabba era un ladrone

1 Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta Oma jüngritega välja üle Kiidroni jõe. Seal oli aed, kuhu Ta läks Oma jüngritega.

2 Aga Juudas, kes Tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud Oma jüngritega.

3 Juudas võttis nüüd enesega kaasa väesalga ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.

4 Siis Jeesus, kuna Ta teadis kõik, mis Tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: „Keda te otsite?"

5 Nad vastasid Temale: „Jeesust Naatsaretlast!" Tema ütles neile: „Mina olen See!" Ka Juudas, kes Tema ära andis, seisis nende juures.

6 Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olen See!" taganesid nad ja langesid maha.

7 Siis Ta küsis taas neilt: „Keda te otsite?" Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast!"

8 Jeesus vastas: „Ma olen teile ütelnud, et Mina See olen! Kui te nüüd Mind otsite, siis laske need ära minna!"

9 et täide läheks sõna, mis Ta oli ütelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled Sa Mulle oled, annud!

10 Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära; sulase nimi aga oli Malkus.

11 Siis Jeesus ütles Peetrusele: „Pista oma mõõk tuppe! Eks Mina pea jooma seda karikat, mille Isa Mulle on annud?"

12 Aga väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid Ta kinni

13 ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.

14 Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli ütelnud: „Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!"

15 Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja üks teine jünger. See jünger oli tuttav ülempreestrile ja läks Jeesusega ühes ülempreestri õue.

16 Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.

17 Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: „Eks sinagi ole üks Selle Inimese jüngritest?" Tema ütles: „Mina ei ole!"

18 Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.

19 Ūlempreester küsis nüüd Jeesuselt Tema jüngrite ja Tema õpetuse kohta.

20 Jeesus kostis temale: „Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi rääkinud.

21

22 Aga kui Ta seda oli ütelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva ääre ning üttes: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?"

23 Jeesus kostis temale: „Kui Ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui Ma olen hästi rääkinud, miks sa Mind siis lööd?"

24 Siis Annas saatis Tema seotult ülempreester Kaifase juurde.

25 Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: „Eks sinagi ole Tema jüngrite seast?" Tema salgas ja ütles: „Mina ei ole!"

26 Ūks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: „Kas mina sind ei näinud ühes Temaga aias?"

27 Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.

28

29 Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: „Mis teil on kaebamist Selle Inimese peale?

30 Nemad vastasid ning ütlesid temale: „Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu kätte!"

31 Siis ütles Pilaatus neile „Võtke teie Ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut Tema üle!" Juudid ütlesid temale: „Meil ei ole luba kedagi tappa!"

32 et täide läheks Jeesuse sõna, mis Ta oli ütelnud, kui Ta tähendas millist surma Ta sureb.

33 Siis käis Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles Temale: „0led Sina Juutide Kuningas?"

34 Jeesus vastas: „Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda Minust ütelnud?"

35 Pilaatus vastas: „Egas ma juut ole! Sinu Oma rahvas ja ülempreestrid on Sind annud minu kätte. Mis Sa oled teinud?"

36 Jeesus kostis: „Minu Riik ei ole sellest maailmast; oleks Mu Riik sellest maailmast, küll Mu sulased oleksid võidelnud, et Mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole Mu Riik mitte siit!"

37 Siis ütles Pilaatus Temale: „Siis oled Sina ometi Kuningas?" Jeesus vastas: „Jah, olen, sest Mina olen Kuningas!" Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et Ma tõele tunnistus annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb Minu häält!"

38 Pilaatus ütleb Temale: „Mis on tõde?" Kui ta seda oli ütelnud, läks ta uuesti välja juutide juure ja ütles neile: „Mina ei leia Temast ühtki süüd!"

39 Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?"

40 Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: „Mitte Teda, vaid Barabas!" Aga Barabas oli röövel.