1 Ā, nō ka tata rātou ki Hiruhārama, ka tae ki Petapaki, ki Maunga Ōriwa, ka tonoa atu e Īhu ngā ākonga tokorua, 2 ka mea ia ki a rāua "Haere ki te kāinga e anga mai ana ki a kōrua; nā, ka kite tonu kōrua i tētahi kāihe e here ana me tāna kūao; wetekia, ka ārahi mai ki ahau. 3 Ā, ki te whai kupu tētahi tangata ki a kōrua, kī atu, ‘E mea ana te Ariki ki a rāua māna’; nā, ka tukua tonutia mai rāua e ia."
4 I meinga tēnei katoa hei whakarite mō te kupu a te poropiti, i mea ai:
5 "Mea atu ki te tamāhine o Hiona,
‘Nā, ko tōu kīngi e haere mai nā ki a koe,
he ngākau māhaki tōna, e noho ana i runga i te kāihe,
i te kūao hoki, i te tama a te kāihe.’ "
6 Nā, haere ana ngā ākonga, meatia ana tā Īhu i mea ai ki a rāua: 7 ārahina mai ana te kāihe me te kūao, whārikitia ana ki runga ō rāua kākahu, ā, noho ana ia ki runga. 8 Ā, he nui rawa te hui ki te whāriki i ō rātou kākahu ki te ara; ko ētahi i tapahi manga mai i ngā rākau, ā, whārikitia ana ki te ara. 9 Ko ngā mano i haere i mua, me te hunga i haere i muri, kei te karanga, kei te mea,
"Ohana ki te Tama a Rāwiri!
Ka whakapaingia tēnei e haere mai nei i runga i te ingoa o te Ariki!
Ohana i runga rawa!"
10 Ā, nō ka uru ia ki Hiruhārama, ka oho katoa te pā, ka mea, "Ko wai tēnei?"
11 Ka mea te mano, "Ko Īhu tēnei, ko te poropiti o Nahareta o Karirī."
12 Ā, ka tomo a Īhu ki te temepara o te Atua, nā, peia katoatia ana e ia te hunga e hoko mai ana, e hoko atu ana i roto i te temepara, turakina ake ngā tēpu a ngā kaiwhakawhitiwhiti moni, me ngā nohoanga o te hunga hoko kūkupa. 13 Ā, ka mea ki a rātou, "Kua oti te tuhituhi, ‘Ka kīia tōku whare he whare īnoi’; heoi, kua oti nei te mea e koutou hei ana mō ngā kaipāhua."
14 Ā, i haere mai ki a ia ki roto ki te temepara ngā matapō me ngā kopa, ā, whakaorangia ake rātou e ia. 15 Nō te kitenga ia o ngā tohunga nui, o ngā karaipi i ngā mea whakamīharo i meatia e ia, i ngā tamariki hoki e karanga ana i te temepara, e mea ana, "Ohana ki te Tama a Rāwiri"; ka riri rātou. 16 Ka mea ki a ia, "E rongo ana koe ki tā ēnei e mea nei?"
Ka mea a Īhu ki a rātou, "Āe rā; kīanō koutou i kite noa, ‘Pūmau tonu i a koe te whakamoemiti a te waha o ngā kōhungahunga, o ngā mea ngote ū’?"
17 Ā, ka mahue rātou i a ia, haere ana ia ki waho o te pā, ki Petani, ā, moe ana i reira.
18 Nā, i te ata, i a ia e hoki ana ki te pā, ka hiakai ia. 19 Ā, i tōna kitenga i tētahi piki i te taha o te ara, ka haere ia ki taua rākau, heoi, kīhai i kitea tētahi mea i runga, he rau anake. Ka mea ia ki te rākau, "Kei whai hua koe ā ake ake!" Ā, maroke tonu ake te piki.
20 Ā, nō te kitenga o ngā ākonga, ka mīharo, ka mea, "I pēheatia i hohoro ai te maroke o te piki nei?"
21 Nā, ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, me he whakapono tō koutou, kāhore i ruarua te whakaaro, e kore e meatia e koutou ko tēnei anake i meatia nei ki te piki, engari, ahakoa mea noa koutou ki tēnei maunga, ‘Kia rangā atu koe, kia whakatakā ki te moana’; ka meatia. 22 Ko ngā mea katoa hoki e tono ai koutou ina īnoi, ki te whakapono, ka riro i a koutou."
23 Ā, ka tae ia ki roto ki te temepara, ka haere mai ngā tohunga nui me ngā kaumātua o te iwi, i a ia anō e ako ana, ā, ka mea, "Tēnā koa te mana i meatia ai ēnei mea e koe? Nā wai hoatu tēnei mana ki a koe?"
24 Nā, ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Māku e ui ki a koutou kia kotahi kupu, ki te kōrerotia e koutou ki ahau, māku hoki e kōrero ki a koutou te mana i mea ai ahau i ēnei mea. 25 Ko te iriiringa a Hoani, nō hea koia? Nō te rangi, nō ngā tāngata rānei?"
Ā, ka kōrerorero rātou ki a rātou anō, ka mea, "Ki te mea tātou, ‘Nō te rangi,’ e mea mai ia ki a tātou, ‘Ha, he aha koutou tē whakapono ai ki a ia?’ 26 Ā, ki te mea tātou, ‘Nō ngā tāngata’– ka wehi tātou i te mano; ki tā rātou katoa hoki he poropiti a Hoani."
27 Nā, ka whakahoki rātou ki a Īhu, ka mea, "Kāhore mātou e mōhio."
Nā, ko tāna meatanga ki a rātou, "E kore anō e kōrerotia e ahau ki a koutou te mana i mea ai ahau i ēnei mea."
28 "Nā, e pēhea ana tō koutou whakaaro? Tokorua ngā tama a tētahi tangata; ā, ka haere ia ki tō mua, ka mea, ‘E tama, haere ki te mahi āianei ki tāku māra wāina.’ 29 Nā, ka whakahoki ia, ka mea, ‘Kāhore ahau e pai’; otirā, i muri iho ka puta kē tōna whakaaro, ā, haere ana. 30 Ā, ka haere mai ia ki te tuarua, ka pērā anō tāna kupu. Nō, ka whakahoki tērā, ka mea, ‘E kara, ka haere ahau’; ā, kīhai i tae. 31 Ko wai o taua tokorua i mea i tā tōna matua i pai ai?"
Ka mea rātou ki a ia, "Ko tō mua."
Ka mea a Īhu ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, ko ngā pupirikana me ngā wāhine kairau e tika ana i mua i a koutou ki te rangatiratanga o te Atua. 32 I haere hoki a Hoani ki a koutou rā te ara o te tika, ā, kīhai koutou i whakapono ki a ia; tēnā ko ngā pupirikana me ngā wāhine kairau i whakapono ki a ia; ko koutou ia, i tō koutou kitenga, kīhai i puta kē ō koutou whakaaro i muri, kīhai i whakapono ki a ia."
33 "Whakarongo ki tētahi atu kupu whakarite. Tērā tētahi rangatira whare i whakatō i te māra wāina, ā, taiepatia ana, ā taka noa, keria ana e ia te takahanga wāina i roto, hangā ana tētahi whare tiketike, tukua ana e ia ki ngā kaimahi, ā, haere ana ia ki tawhiti. 34 Ā, nō ka tata te pō hua, ka tonoa e ia āna pononga ki ngā kaimahi, ki te tiki i ōna hua.
35 "Nā, ka mau ngā kaimahi ki āna pononga, whiua ana tētahi, whakamatea ana tētahi, ā, ākina ana tētahi ki te kōhatu. 36 Nā, ka tonoa anō e ia ētahi atu pononga, he tokomaha atu i ō mua; heoi, i pērātia anō rātou. 37 Nā, muri rawa iho, ka tono ia i tāna tama ki a rātou, i mea ia, ‘E hopohopo rātou ki tāku tama.’
38 "Nō te kitenga ia o ngā kaimahi i te tama, ka mea ki a rātou anō, ‘Ko te tangata tēnei mōna te kāinga; tēnā, tātou ka whakamate i a ia, ka tango i tōna kāinga.’ 39 Nā, ka mau rātou ki a ia, maka ana ki waho o te māra wāina, ā, whakamatea iho.
40 "Nā, ina tae te rangatira o te māra wāina, ka pēheatia e ia aua kaimahi?"
41 Ka mea rātou ki a ia, "Pōuriuri ana āianei tāna whakangaro i taua hunga whakarihariha; ā, ka tukua te māra wāina ki ētahi atu kaimahi, ki te hunga e tukua ai ki a ia ngā hua i ngā pō hua."
42 Ka mea a Īhu ki a rātou, "Kīanō koutou i kite noa i roto i ngā karaipiture?
‘Ko te kōhatu i kapea e ngā kaihanga,
kua meinga tēnei hei upoko mō te kokonga;
nā te Ariki tēnei,
he mea whakamīharo hoki ki ō tātou kanohi!’
43 "Koia, ahau ka mea nei ki a koutou, Ka tangohia te rangatiratanga o te Atua i a koutou, ā, ka hoatu ki tētahi iwi, e puta ai ngā hua o taua rangatiratanga. 44 Ko te tangata e hinga ki runga ki tēnei kōhatu, nā, mongamonga ana ia; ki te taka ia taua kōhatu ki runga ki tētahi, nā, ngotangota noa ia me he puehu."
45 Ā, ka rongo ngā tohunga nui me ngā Parihi ki āna kupu whakarite, ka mōhio mō rātou āna kōrero. 46 Nā, i a rātou e whai ana kia hopukia ia, ka wehi i te mano, ki tā rātou hoki he poropiti ia.
1 Aproximavam-se de Jerusalém. Quando chegaram a Betfagé, perto do monte das Oliveiras, Jesus enviou dois de seus discípulos,
2 dizendo-lhes: "Ide à aldeia que está defronte. Encontrareis logo uma jumenta amarrada e com ela seu jumentinho. Desamarrai-os e trazei-mos.
3 Se alguém vos disser qualquer coisa, respondei-lhe que o Senhor necessita deles e que ele sem demora os devolverá".
4 Assim, neste acontecimento, cumpria-se o oráculo do profeta:
5 Dizei à filha de Sião: Eis que teu rei vem a ti, cheio de doçura, montado numa jumenta, num jumentinho, filho da que leva o jugo (Zc 9,9).
6 Os discípulos foram e executaram a ordem de Jesus.
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho, cobriram-nos com seus mantos e fizeram-no montar.
8 Então, a multidão estendia os mantos pelo caminho, cortava ramos de árvores e espalhava-os pela estrada.
9 E toda aquela multidão, que o precedia e que o seguia, clamava: "Hosana ao filho de Davi! Bendito seja aquele que vem em nome do Senhor! Hosana no mais alto dos céus!".
10 Quando ele entrou em Jerusalém, alvoroçou-se toda a cidade, perguntando: "Quem é este?".
11 A multidão respondia: "É Jesus, o profeta de Nazaré da Galileia".
12 Jesus entrou no templo e expulsou dali todos aqueles que se entregavam ao comércio. Derrubou as mesas dos cambistas e os bancos dos negociantes de pombas,
13 e disse-lhes: "Está escrito: Minha casa é uma casa de oração (Is 56,7), mas vós fizestes dela um covil de ladrões (Jr 7,11)!".
14 Os cegos e os coxos vieram a ele no templo e ele os curou,
15 com grande indignação dos príncipes dos sacerdotes e dos escribas que assistiam a seus milagres e ouviam os meninos gritarem no templo: "Hosana ao filho de Davi!".
16 Disseram-lhe eles: "Ouves o que dizem eles?". "Perfeitamente, respondeu-lhes Jesus. Nunca lestes estas palavras: Da boca dos meninos e das crianças de peito tirastes o vosso louvor" (Sl 8,3)?.
17 Depois os deixou e saiu da cidade para hospedar-se em Betânia.
18 De manhã, voltando à cidade, teve fome.
19 Vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas só achou nela folhas; e disse-lhe: "Jamais nasça fruto de ti!".
20 E imediatamente a figueira secou. À vista disso, os discípulos ficaram estupefatos e disseram: "Como ficou seca num instante a figueira?!".
21 Respondeu-lhes Jesus: "Em verdade vos declaro que, se tiverdes fé e não hesitardes, não só fareis o que foi feito a esta figueira, mas ainda se disserdes a esta montanha: Levanta-te daí e atira-te ao mar, isso se fará...
22 Tudo o que pedirdes com fé na oração, vós o alcançareis".
23 Dirigiu-se Jesus ao templo. E, enquanto ensinava, os príncipes dos sacerdotes e os anciãos do povo aproximaram-se e perguntaram-lhe: "Com que direito fazes isso? Quem te deu essa autoridade?".
24 Respondeu-lhes Jesus: "Eu vos proporei também uma questão. Se responderdes, eu vos direi com que direito o faço.
25 Donde procedia o batismo de João: do céu ou dos homens?". Ora, eles raciocinavam entre si: "Se respondermos: Do céu, ele nos dirá: Por que não crestes nele?
26 E se dissermos: Dos homens, é de temer-se a multidão, porque todo o mundo considera João como profeta".
27 Responderam a Jesus: "Não sabemos". "Pois eu tampouco vos digo" – retorquiu Jesus – "com que direito faço essas coisas."
28 "Que vos parece? Um homem tinha dois filhos. Dirigindo-se ao primeiro, disse-lhe: ‘Meu filho, vai trabalhar hoje na vinha’.
29 Respondeu ele: ‘Não quero’. Mas, em seguida, tocado de arrependimento, foi.
30 Dirigindo-se depois ao outro, disse-lhe a mesma coisa. O filho respondeu: ‘Sim, pai!’. Mas não foi.
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? ‘O primeiro’ – responderam-lhe. E Jesus disse-lhes: ‘Em verdade vos digo: os publicanos e as meretrizes vos precedem no Reino de Deus!
32 João veio a vós no caminho da justiça e não crestes nele. Os publicanos, porém, e as prostitutas creram nele. E vós, vendo isso, nem fostes tocados de arrependimento para crerdes nele’."
33 "Ouvi outra parábola: havia um pai de família que plantou uma vinha. Cercou-a com uma sebe, cavou um lagar e edificou uma torre. E, tendo-a arrendado a lavradores, deixou o país.
34 Vindo o tempo da colheita, enviou seus servos aos lavradores para recolher o produto de sua vinha.
35 Mas os lavradores agarraram os servos, feriram um, mataram outro e apedrejaram o terceiro.
36 Enviou outros servos em maior número que os primeiros, e fizeram-lhes o mesmo.
37 Enfim, enviou seu próprio filho, dizendo: Hão de respeitar meu filho.
38 Os lavradores, porém, vendo o filho, disseram uns aos outros: Eis o herdeiro! Matemo-lo e teremos a sua herança!
39 Lançaram-lhe as mãos, conduziram-no para fora da vinha e o assassinaram.
40 Pois bem: quando voltar o senhor da vinha, que fará ele àqueles lavradores?"
41 Responderam-lhe: "Mandará matar sem piedade aqueles miseráveis e arrendará sua vinha a outros lavradores que lhe pagarão o produto em seu tempo".
42 Jesus acrescentou: "Nunca lestes nas Escrituras: A pedra rejeitada pelos construtores tornou-se a pedra angular; isto é obra do Senhor, e é admirável aos nossos olhos (Sl 117,22)?
43 Por isso, vos digo: será tirado de vós o Reino de Deus, e será dado a um povo que produzirá os frutos dele.
44 [Aquele que tropeçar nesta pedra, far-se-á em pedaços; e aquele sobre quem ela cair será esmagado.]".
45 Ouvindo isso, os príncipes dos sacerdotes e os fariseus compreenderam que era deles que Jesus falava.
46 E procuravam prendê-lo; mas temeram o povo, que o tinha por um profeta.