1 Ā, ka mutu ēnei kupu katoa a Īhu, ka mea ia ki āna ākonga, 2 "E mātau ana koutou kia rua ake rā ko te Kapenga, ā, ka tukua te Tama a te tangata kia rīpekatia."
3 Nā, ka whakamine ngā tohunga nui, ngā karaipi, me ngā kaumātua o te iwi, ki te whare o te tohunga nui, ko Kaiapa te ingoa, 4 ka whakatakoto tikanga nanakia e mau ai a Īhu, e whakamatea ai. 5 Otirā, i mea rātou, "Kauaka i te hākari, kei ngangau te iwi."
6 Nā, i a Īhu i Petani i te whare o Haimona repera, 7 ka haere mai tētahi wahine ki a ia me te pouaka kōhatu, kī tonu i te hinu kakara utu nui, ā, ringihia ana ki runga ki tōna mātenga, i a ia e noho ana ki te kai. 8 Nō te kitenga ia o āna ākonga, ka riri, ka mea, "Hei aha tēnei maumau? 9 He nui hoki te utu me i hokona tēnei hinu kakara, ka hoatu ki te hunga rawakore."
10 Ā, i mōhio a Īhu, ka mea ki a rātou, "He aha tā koutou e whakapāwerawera i te wahine nei? He mahi pai hoki tāna i mea nei ki ahau. 11 Kei a koutou tonu hoki te hunga rawakore i ngā wā katoa; tēnā ko ahau e kore e noho tonu ki a koutou. 12 I ringihia ai hoki tēnei hinu kakara ki tōku tinana, he mea mō tōku tanumanga. 13 He pono tāku e mea nei ki a koutou, Ko ngā wāhi o te ao katoa e kauwhautia ai tēnei rongopai, ka kōrerotia anō tā tēnei wahine i mea ai, hei whakamahara ki a ia."
14 Kātahi, ka haere tētahi o te tekau mā rua, ko Hūrā Ikariote te ingoa, ki ngā tohunga nui, 15 ka mea, "He aha tā koutou e pai ai kia hōmai ki ahau, ā, māku ia e tuku ki a koutou?" Ā, ka pāunatia e rātou e toru tekau hiriwa ki a ia. 16 Ā, nō reira mai anō ia i rapu ai i te wā pai e tukua ai ia.
17 Nā, i te rā tuatahi o te Taro Rēwenakore, ka haere ngā ākonga ki a Īhu, ka mea ki a ia, "Ko hea tāu e pai ai kia takā e mātou te Kapenga hei kai māu?"
18 Nā, ka mea ia, "Haere ki te pā, ki a mea, ka kī atu ki a ia, ‘E mea ana te Kaiwhakaako, Ka tata tōku tāima; hei a koe mātou ko āku ākonga mea ai i te Kapenga.’ "
19 Ā, meatia ana e ngā ākonga tā Īhu i whakarite ai ki a rātou; takā ana e rātou te Kapenga.
20 Ka ahiahi, ka noho ia me te tekau mā rua. 21 Ā, i a rātou e kai ana, ka mea ia, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, mā tētahi o koutou ahau e tuku."
22 Ā, pōuri noa iho rātou, ka anga, ka kōrero takitahi ki a ia, "Ko ahau rānei, e te Ariki?"
23 Ā, ka whakahoki ia, ka mea, "Ko te tangata, e toutou tahi nei ō māua ringa ki te rīhi, māna ahau e tuku. 24 E haere ana hoki te Tama a te tangata, e pērā ana me te mea i tuhituhia mōna. Otiia, auē te mate mō te tangata e tukua ai te Tama a te tangata! He pai mō taua tangata me i kaua ia e whānau."
25 Kātahi a Hūrā, tōna kaituku, ka oho ake, ka mea, "E te Kaiwhakaako, ko ahau rānei?"
Anō rā ko ia ki a ia, "Kua kōrerotia nā e koe."
26 Ā, i a rātou e kai ana, ka mau a Īhu ki te taro, ā, ka mutu te whakapai, ka whawhati. Ka hoatu ki ngā ākonga, ka mea, "Tangohia, kainga; ko tōku tinana tēnei."
27 Nā, ka mau ia ki te kapu, ā, ka mutu te whakawhetai, ka hoatu ki a rātou, ka mea, "Inumia tētahi wāhi o tēnei e koutou katoa. 28 Ko ōku toto hoki ēnei, ko o te kawenata hou, e whakahekea ana mō te tini, hei murunga hara. 29 Nā, ko tāku kupu tēnei ki a koutou, e kore ahau e inu i tēnei hua o te wāina ā mua ake nei, kia taea rā anō taua rā e inumia houtia ai e tātou i te rangatiratanga o tōku Matua."
30 Ā, nō ka mutu tā rātou hīmene, ka haere ki Maunga Ōriwa.
31 Kātahi, a Īhu ka mea ki a rātou, "Ka hē katoa koutou ki ahau i tēnei pō, kua oti hoki te tuhituhi:
‘Ka patua e ahau te hēpara,
ā, ka whakamararatia ngā hipi o te kāhui.’
32 Otirā, muri iho i tōku aranga, ka haere ahau i mua i a koutou ki Karirī."
33 Nā, ka whakahoki a Pita, ka mea ki a ia, "Ahakoa hē noa te katoa ki a koe, e kore rawa ahau e hē."
34 Ka mea a Īhu ki a ia, "He pono tāku e mea nei ki a koe, ko tēnei pō anō, i te mea kāhore anō i tangi noa te tīkaokao, ka toru āu whakakāhoretanga i ahau."
35 Ka mea a Pita ki a ia, "Ahakoa kua takoto te tikanga kia mate tahi tāua, e kore ahau e whakakāhore i a koe." I pērā anō te kī a ngā ākonga katoa.
36 Kātahi, ka haere rātou ko Īhu ki tētahi wāhi, tōna ingoa nei ko Kehemane, ā, ka mea ia ki āna ākonga, "Hei konei koutou noho ai, kia haere ahau ki kōina īnoi ai." 37 Nā, ka mau ia ki a Pita rātou ko ngā tama tokorua a Heperi, ā, ka tīmata te pōuri, te tūmatatenga. 38 Nā, ka mea ia ki a rātou, "Kī tonu tōku wairua i te pōuri, tata pū ki te mate; hei konei koutou noho ai, kia mataara tahi tātou."
39 Ā, haere ana ia ki tahaki tata atu, ka takoto tāpapa, ka īnoi, ka mea, "E tōku Matua, ki te mea e āhei, kia pahemo atu tēnei kapu i ahau; otirā, kaua e waiho i tāku e pai ai, engari, i tāu."
40 Ā, ka haere ia ki āna ākonga, rokohanga atu e moe ana, nā, ka mea ia ki a Pita, "Ha, ko tā koutou tēnei, tē mataara tahi tātou kia kotahi hāora? 41 Kia mataara me te īnoi, kei uru ki te whakamātautauranga. He hihiko te wairua, ko te kikokiko ia he ngoikore."
42 Ka haere atu anō ia, ko te rua o ōna hokinga, ka īnoi, ka mea, "E tōku Matua, ki te kore e āhei kia pahemo atu tēnei kapu i ahau, ā, me inu anō e ahau, waiho i tāu i pai ai." 43 Ko tōna haerenga mai anō, nā, rokohanga mai e moe ana anō rātou; i taimaha hoki ō rātou kanohi.
44 Nā, ka waiho anō rātou e ia, ā, haere ana anō, ka īnoi, ko te toru o ngā īnoinga, me te whakahua i taua kupu anō. 45 Kātahi, ia ka haere ki āna ākonga, ka mea ki a rātou, "Moe tonu, takoto mārie. Nā, ka tata te hāora, ka tukua te Tama a te tangata ki ngā ringa o te hunga hara. 46 Maranga, ka haere tātou. Nanā, ka tata te kaituku i ahau."
47 Ā, i a ia anō e kōrero ana, nā, ka tae mai a Hūrā, tētahi o te tekau mā rua, he tini hoki ngā tāngata i a ia, me ngā hoari, me ngā patu, he mea tono mai nā ngā tohunga nui, nā ngā kaumātua o te iwi. 48 Kua oti hoki tētahi tohu te whakarite ki a rātou e tōna kaituku, i mea ia, "Nā, ko tāku tangata e kihi ai, koia tēnā; hopukia."
49 Nā, tika tonu ia ki a Īhu, ka mea, "Tēnā koe, e te Kaiwhakaako!" ā, kihi ana i a ia.
50 Nā, ka mea a Īhu ki a ia, "E hoa, meinga tāu i haere mai ai ki te mahi."
Me i reira ka haere mai rātou, ka pā ō rātou ringa ki a Īhu, ā, hopukia ana ia. 51 Nā, ka totoro te ringa o tētahi o ngā hoa o Īhu, ā, unuhia ana tāna hoari, ka hāua iho te pononga a te tino tohunga, tapahia ana tōna taringa.
52 Kātahi, ka mea a Īhu ki a ia, "Whakahokia iho tāu hoari ki tōna pūkoro; ka mate hoki i te hoari te hunga hāpai hoari. 53 E hua koe e kore e āhei i ahau āianei te īnoi ki tōku Matua, ā, e hōmai e ia ki ahau he anahera maha atu i ngā rihiona kotahi tekau mā rua? 54 Nei rā, mā te aha ka rite ai tā ngā karaipiture, arā, ko tēnei kia meatia?"
55 I taua wā, ka mea a Īhu ki ngā mano, "He tāhae ahau i haere mai ai koutou me ngā hoari me ngā patu ki te hopu i ahau? I a koutou ahau e noho ana i te temepara, e ako ana i tēnā rā, i tēnā rā, ā, kīhai koutou i hopu i ahau. 56 Nā, i meatia tēnei katoa hei whakarite mō ngā karaipiture a ngā poropiti."
Nā, ka whakarere ngā ākonga katoa i a ia, ā, oma ana.
57 Kātahi, ka kawea a Īhu e ngā kaihopu ki te whare o Kaiapa, o te tino tohunga, i reira hoki ngā karaipi me ngā kaumātua e huihui ana. 58 Ko Pita ia i aru i a ia i tawhiti ki te marae o te tino tohunga, ā, tomo atu ana, noho tahi ana me ngā kaimahi, kia kite i te mutunga.
59 Nā, ka rapu ngā tohunga nui, me ngā kaumātua, me te rūnanga katoa, ki te whakapae teka mō Īhu, kia mate ai ia. 60 Heoi, kīhai i kitea; ahakoa he tokomaha ngā kaiwhakapae teka i haere mai. Muri iho ka puta ngā kaiwhakapae teka tokorua, 61 ka kī, "I mea ia, ‘E taea e ahau te whakahoro te whare tapu o te Atua, ā, kia toru ngā rā ka oti i ahau te hanga.’ "
62 Nā, kua whakatika te tino tohunga, ka mea ki a ia, "Kāhore āu kupu? He aha tā ēnei e whakaatu nei mōu?" 63 Heoi, kīhai a Īhu i kuihi. Nā, ka kī anō te tino tohunga, ka mea ki a ia, "Ko te Atua ora tāku whakaoati mōu, nā, kōrero mai ki a mātou, ko te Karaiti rānei koe, ko te Tama a te Atua?"
64 Ka mea a Īhu ki a ia, "Kua kōrerotia mai nā e koe. Otirā, tēnei anō tāku kupu ki a koutou, ‘Tēnei ake ka kite koutou i te Tama a te tangata e noho ana ki matau o te kaha, e haere mai ana i runga i ngā kapua o te rangi.’ "
65 Kātahi, ka haehae te tino tohunga i ōna kākahu, ka mea, "Kua kohukohu! Hei aha atu mā tātou ngā kaiwhakaatu? Nā, kua rongo nei koutou i tāna kohukohu. 66 E pēhea ana ō koutou whakaaro?"
Nā, ka whakahoki rātou, ka mea, "Ka tika kia mate."
67 Nā, ka tuwhaina tōna mata e rātou, ka kurua ia; ko ētahi i papaki i a ia, 68 i mea, "Poropiti ki a mātou, e te Karaiti! Nā wai koe i papaki?"
69 Nā, i waho a Pita e noho ana, i te marae; ā, ka haere mai tētahi kōtiro ki a ia, ka mea, "Ko koe hoki i a Īhu o Karirī."
70 Otirā, ka whakakāhore ia i te aroaro o rātou katoa, ka mea, "Kāhore ahau e mōhio ki tāu e kī mai nā."
71 Ā, ka puta atu ia ki waho ki te whakamahau, ka kite anō tētahi atu kōtiro i a ia, ā, ka mea tērā ki te hunga i reira, "I a Īhu anō o Nahareta tēnei."
72 Ā, ka whakakāhore anō ia, me te oati anō, "Kāhore ahau e mōhio ki tēnā tangata."
73 Ā muri tata iho, ka haere mai te hunga e tū ana, ka mea ki a Pita, "Koia anō, ko koe tētahi o rātou; nā tōu reo koe i whakaatu."
74 Kātahi ia, ka tīmata te kanga, te oati, "Kāhore rawa ahau e mōhio ki tēnā tangata!"
Ā, tangi tonu iho te tīkaokao, 75 nā, ka mahara a Pita ki tā Īhu kupu i mea ai ki a ia, "E kore e tangi te tīkaokao, ka toru āu whakakāhoretanga i ahau." Nā, haere ana ia ki waho, ā, nui atu tōna tangi.
1 Quando Jesus acabou todos esses discursos, disse a seus discípulos:
2 "Sabeis que daqui a dois dias será a Páscoa, e o Filho do Homem será traído para ser crucificado".
3 Então, os príncipes dos sacerdotes e os anciãos do povo reuniram-se no pátio do sumo sacerdote, chamado Caifás,
4 e deliberaram sobre os meios de prender Jesus por astúcia e de o matar.
5 E diziam: "Sobretudo, não seja durante a festa. Poderá haver um tumulto entre o povo".
6 Encontrava-se Jesus em Betânia, na casa de Simão, o leproso.
7 Estando à mesa, aproximou-se dele uma mulher com um vaso de alabastro, cheio de perfume muito caro, e derramou-o na sua cabeça.
8 Vendo isso, os discípulos disseram indignados: "Para que este desperdício?
9 Poderia vender este perfume por um bom preço e dar o dinheiro aos pobres".
10 Jesus ouviu-os e disse-lhes: "Por que molestais esta mulher? É uma ação boa o que ela me fez.
11 Pobres vós tereis sempre convosco. A mim, porém, nem sempre me tereis.
12 Derramando esse perfume em meu corpo, ela o fez em vista da minha sepultura.
13 Em verdade eu vos digo: em toda parte onde for pregado este Evangelho pelo mundo inteiro, será contado em sua memória o que ela fez".
14 Então, um dos Doze, chamado Judas Iscariotes, foi ter com os príncipes dos sacerdotes e perguntou-lhes:
15 "Que quereis dar-me e eu vo-lo entregarei". Ajustaram com ele trinta moedas de prata.
16 E desde aquele instante, procurava uma ocasião favorável para entregar Jesus.
17 No primeiro dia dos ázimos, os discípulos aproximaram-se de Jesus e perguntaram-lhe: "Onde queres que preparemos a ceia pascal?".
18 Respondeu-lhes Jesus: "Ide à cidade, à casa de um tal, e dizei-lhe: O Mestre manda dizer-te: Meu tempo está próximo. É em tua casa que celebrarei a Páscoa com meus discípulos".
19 Os discípulos fizeram o que Jesus tinha ordenado e prepararam a Páscoa.
20 Ao declinar da tarde, pôs-se Jesus à mesa com os doze discípulos.
21 Durante a ceia, disse: "Em verdade vos digo: um de vós me há de trair".
22 Com profunda aflição, cada um começou a perguntar: "Sou eu, Senhor?".
23 Respondeu ele: "Aquele que pôs comigo a mão no prato, esse me trairá.
24 O Filho do Homem vai, como dele está escrito. Mas ai daquele homem por quem o Filho do Homem é traído! Seria melhor para esse homem que jamais tivesse nascido!".
25 Judas, o traidor, tomou a palavra e perguntou: "Mestre, serei eu?". "Sim" – disse Jesus.
26 Durante a refeição, Jesus tomou o pão, benzeu-o, partiu-o e o deu aos discípulos, dizendo: "Tomai e comei, isto é meu corpo".
27 Tomou depois o cálice, rendeu graças e deu-lho, dizendo: "Bebei dele todos,
28 porque isto é meu sangue, o sangue da Nova Aliança, derramado por muitos homens em remissão dos pecados.
29 Digo-vos: doravante não beberei mais desse fruto da vinha até o dia em que o beberei de novo convosco no Reino de meu Pai".
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Disse-lhes então Jesus: "Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas (Zc 13,7).
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galileia".
33 Pedro interveio: "Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás".
34 Disse-lhe Jesus: "Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás".
35 Respondeu-lhe Pedro: "Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei!". E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: "Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar...
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Disse-lhes, então: "Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo".
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: "Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia, não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres".
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: "Então, não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca".
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: "Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!"
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Voltou, então, para os seus discípulos e disse-lhes: "Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui".
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 O traidor combinara com eles este sinal: "Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!".
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: "Salve, Mestre". E beijou-o.
50 Disse-lhe Jesus: "É, então, para isso que vens aqui?". Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: "Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?".
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: "Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas". Então, os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: "Este homem disse: Posso destruir o Templo de Deus e reedificá-lo em três dias".
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: "Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?".
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: "Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?".
64 Jesus respondeu: "Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu".
65 A essas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: "Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Qual o vosso parecer?". Eles responderam: "Merece a morte!".
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 dizendo: "Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?". (= Mc 14,66-72 = Lc 22,55-62 = Jo 18,15-27)
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: "Também tu estavas com Jesus, o Galileu".
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: "Não sei o que dizes".
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: "Este homem também estava com Jesus de Nazaré".
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: "Eu nem conheço tal homem".
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: "Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer".
74 Pedro, então, começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: "Antes que o galo cante, tu me negarás três vezes". E saindo, chorou amargamente.