Publicidade

Marcos 12

AVM
Te Kupu Whakarite ngā Kaimahi i te Māra Wāina

1 , ka tīmata ia ki te kōrero kupu whakarite ki a rātou: "I whakatōkia e tētahi tangata he māra wāina, taiepatia ana ki te taiepa, , ka keria te takotoranga wāina, hangā ana tētahi whare tiketike, tukua ana e ia ki ngā kaimahi, , ko tōna haerenga ki tawhiti. 2 Ā, i te i tika ai ka tonoa e ia he pononga ki ngā kaimahi ki te tiki i ētahi hua o te māra wāina i a rātou. 3 , ka mau rātou ki a ia, ā, whiua ana, tonoa kautia atu ana. 4 , ka tonoa anō e ia ki a rātou tētahi atu pononga; ā, ka ākina ia e rātou ki te kōhatu, ngawhā iho tōna mātenga, ā, ka tūkinotia ia e rātou ka tonoa atu. 5 , ka tonoa anō e ia tētahi atu; ā, whakamatea iho ia e rātou; me ērā atu, tōna tini, ko ētahi i whiua, ko ētahi i whakamatea.

6 ", kotahi ake anō tāna, he tama aroha nāna, ko ia ō muri rawa i tonoa ai e ia ki a rātou, i mea hoki ia, E hopohopo rātou ki tāku tama.7 , ka mea aua kaimahi ki a rātou anō, Ko te tangata tēnei mōna te kāinga; tēnā, tātou ka whakamate i a ia, ā, tātou te kāinga.8 , ka mau rātou ki a ia, whakamatea iho, makā ana ki waho o te māra wāina.

9 ", ka pēhea te rangatira o te māra wāina? Ka haere ia, ka whakangaro i ngā kaimahi, ka hoatu te māra wāina ki ētahi atu. 10 Kāhore koia koutou i kite i tēnei karaipiture:

Ko te kōhatu i kapea e ngā kaihanga kua meinga

hei upoko te kokonga.

11 te Ariki tēnei,

ā, he mea whakamīharo hoki

ki ō tātou kanohi?"

12 , ka whai rātou kia hopukina ia, otiia, i mataku i te mano. I mātau hoki rātou rātou te kupu whakarite i kōrerotia nei e ia; , whakarērea ana ia, haere ana rātou.

Te Utu Takoha

13 , ka tonoa mai e rātou ki a ia ētahi o ngā Parihi, rātou ko ngā Herōriana, hei hopu tētahi kupu āna. 14 Ā, rātou taenga mai, ka mea ki a ia, "E te Kaiwhakaako, e mātau ana mātou he kupu pono tāu, e kore anō te tangata e whakaaroa e koe; e kore anō koe e titiro ki te kanohi tangata, engari, ka whakaako i te ara a te Atua i runga i te pono. He mea tika rānei te hoatu takoha ki a Hīhā, ehara rānei? 15 Me hoatu rānei e mātou, kaua rānei e hoatu?"

Otirā, i mōhio ia ki rātou tinihanga, ka mea ki a rātou, "He aha koutou ka whakamātautau ai i ahau? Mauria mai he pene ki ahau, kia kite ahau."

16 Ā, mauria ana mai. , ko tāna meatanga ki a rātou, "wai tēnei āhua me te tuhituhinga?"

Ka mea rātou ki a ia, "Hīhā."

17 , ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Hoatu ki a Hīhā, ngā mea a Hīhā, ki te Atua ngā mea a te Atua." Ā, mīharo ana rātou ki a ia.

Te Take e ana ki te Aranga ake i te Mate

18 , ka haere mai ki a ia ngā Haruki, e mea nei kāhore he aranga; ka ui ki a ia, ka mea, 19 "E te kaiwhakaako, i tuhituhi a Mohi ki a mātou, Ki te mate te tuakana o tētahi tangata, mahue iho tāna wahine, kāhore he tamariki hei waihotanga iho, me tango tāna wahine e tōna teina, ka whakatupu uri ai tōna tuakana.20 , tērā tētahi whānau, tokowhitu, he tuākana, he tēina: ka tango mua i te wahine, ka mate, ā, kāhore he uri hei waihotanga iho. 21 Kātahi, ka tango te tuarua i a ia, ka mate, kāhore anō hoki ōna uri hei waihotanga iho. Pērā tonu anō hoki te tuatoru. 22 I tango anō te tokowhitu i a ia, ā, kāhore ō rātou uri hei waihotanga iho. Muri rawa iho ka mate ko te wahine. 23 , i te aranga, i te mea ka ara rātou, wai o rātou te wahine? He wahine hoki ia rātou tokowhitu."

24 , ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Ehara ianei tēnei i te mea i ai koutou, kāhore nei hoki e mōhio ki ngā karaipiture, ki te kaha hoki o te Atua? 25 I te mea hoki ka ara mai rātou i te hunga mate, e kore e mārena, e kore anō e hoatu kia mārenatia; engari, ka rite ki ngā anahera o te rangi. 26 , te hunga mate, rātou aranga mai; kāhore koutou i kite i roto i te Pukapuka a Mohi, i te wāhi ki te Rākau, i te Atua i ai ki a ia, i mea ai, Ko te Atua ahau o Āperahama, ko te Atua o Īhaka, ko te Atua o Hākopa? 27 Ehara ia i te Atua te hunga mate, engari, he Atua te hunga ora; , nui atu koutou !"

Te Ture Tino Nui

28 Ā, ko te haerenga mai o tētahi o ngā karaipi, ko te rongonga ki a rātou e totohe ana, ka kite he pai tāna whakahoki ki a rātou, ka ui ki a ia, "Ko tēhea te tuatahi o ngā ture katoa?"

29 , ko te whakahokinga a Īhu ki a ia, "Ko te tuatahi o ngā ture katoa, Whakarongo, e Īharaira: Ko te Ariki, ko tātou Atua, he Ariki kotahi; 30 kia whakapaua hoki tōu ngākau, tōu wairua, tōu hinengaro, tōu kaha, ki te aroha ki te Ariki, ki tōu Atua. Ko te ture tuatahi tēnei.31 Ko te tuarua tēnei, Kia aroha koe ki tōu hoa tata, ānō ko koe.Kāhore he ture atu e rahi ake ana i ēnei."

32 , ka mea te karaipi ki a ia, "He pono, e te Kaiwhakaako, he tika tāu kōrero kotahi tonu ia, ā, kāhore tētahi ko ia anake; 33 ā, Ko te whakapau i te ngākau, i te hinengaro, i te wairua, i te kaha, ki te aroha ki a ia, me te aroha ki tōna hoa tata, ānō ko ia,nui atu ēnā i ngā tahunga tinana, i ngā patunga tapu katoa."

34 Ā, te kitenga o Īhu he kupu mōhio tāna i whakahoki ai, ka mea ki a ia, "Kāhore koe i matara atu i te rangatiratanga o te Atua." Ā, kīhai tētahi tangata i māia ki te ui ki a ia i muri iho.

Te Take e ana ki te Karaiti

35 , ka a Īhu, ka mea, i a ia e whakaako ana i roto i te temepara, "te aha ngā karaipi ka mea ai, he tama Rāwiri a te Karaiti? 36 Rāwiri ake hoki te kupu i roto i te Wairua Tapu:

I mea te Ariki ki tōku Ariki:

"Hei tōku matau koe noho ai,

kia meinga anō e ahau ōu hoariri

hei tūranga waewae mōu."

37 Ko Rāwiri tonu tēnei e karanga nei ki a ia he Ariki; ā, hea ia i tama ai ki a ia?"

Ā, āhuareka ana te mano tini ki te whakarongo ki a ia.

Te Whakatūpato a Īhu ngā Kaiwhakaako i te Ture

38 , i mea anō ia ki a rātou i tāna akoranga, "Kia tūpato ki ngā karaipi, ko rātou e rawe ai ko te hāereere i roto i ngā kākahu roroa, me ngā ohatanga i ngā kāinga hokohoko, 39 me ngā nohoanga rangatira i ngā whare karakia, me ngā nohoanga rangatira i ngā hākari. 40 Ka pau nei i a rātou ngā whare o ngā pouaru, ā, ka māminga ki te īnoi roa. He nui rawa te mate e ki ēnei."

Te Koha a te Pouaru

41 Ā, ka noho a Īhu i te ritenga atu o te takotoranga moni, ka mātakitaki ki te mano e panga moni ana ki te takotoranga moni; ā, he tokomaha ngā tāngata whai taonga i panga moni maha ki roto. 42 , ko te haerenga mai o tētahi pouaru rawakore, ka maka i ngā mea nonohi e rua, kotahi pātene ki te huia.

43 , ka karangatia e ia āna ākonga, ka mea ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, ko tēnei pouaru rawakore i maka ai, nui atu i a rātou katoa e maka ki te takotoranga moni. 44 Ko rātou katoa hoki, he hira nei ō rātou taonga, i makā ko tētahi wāhi; tēnā ko ia i tōna rawakoretanga i maka i āna mea katoa, arā, i tōna oranga katoa."

1 E começou a falar-lhes em parábolas: "Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, cavou nela um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se daquela terra.

2 A seu tempo, enviou aos vinhateiros um servo, para receber deles uma parte do produto da vinha.

3 Ora, eles prenderam-no, feriram-no e reen­viaram-no de mãos vazias.

4 Enviou-lhes de novo outro servo; também este feriram na cabeça e o cobriram de afrontas.

5 O senhor enviou-lhes ainda um terceiro, mas o mataram. E enviou outros mais, dos quais feriram uns e mataram outros.

6 Restava-lhe ainda seu filho único, a quem muito amava. Enviou-o também por último a ir ter com eles, dizendo: Terão respeito a meu filho!...

7 Os vinhateiros, porém, disseram uns aos outros: Este é o herdeiro! Vinde, matemo-lo e será nossa a herança!

8 Agarrando-o, mataram-no e lançaram-no fora da vinha.

9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá e exterminará os vinhateiros e dará a vinha a outro".

10 "Nunca lestes estas palavras da Escritura: A pedra que os cons­trutores rejeitaram veio a tornar-se pedra angular.

11 Isto é obra do Senhor, e ela é admirável aos nossos olhos" (Sl 117,22s)?

12 Procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque tinham entendido que a respeito deles dissera esta parábola. E, deixando-o, retiraram-se. (= Mt 22,15-22 = Lc 20,20-26)

13 Enviaram-lhe alguns fariseus e herodia­nos, para que o apanhassem em alguma palavra.

14 Aproximaram-se dele e disseram-lhe: "Mestre, sabemos que és sincero e que não lisonjeias a ninguém; porque não olhas para as aparências dos homens, mas ensinas o caminho de Deus segundo a verdade. É permiti­do que se pague o imposto a César ou não? Devemos ou não pagá-lo?".

15 Conhecendo-lhes a hipocrisia, respondeu-lhes Jesus: "Por que me quereis armar um laço? Mostrai-me um denário".

16 Apresentaram-lho. E ele perguntou-lhes: "De quem é esta imagem e a inscrição?" "De César" responderam-lhe.

17 Jesus então lhes replicou: "Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus". E admiravam-se dele. (= Mt 22,23-33 = Lc 20,27-40)

18 Ora, vieram ter com ele os saduceus, que afirmam não haver ressurreição, e perguntaram-lhe:

19 "Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se morrer o irmão de alguém, e deixar mulher sem filhos, seu irmão despose a viúva e suscite posteridade a seu irmão.

20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência.

21 Então, o segundo desposou a viúva, e morreu sem deixar posteridade. Do mesmo modo o terceiro.

22 E assim tomaram-na os sete, e não deixaram filhos. Por último, morreu também a mulher.

23 Na ressurreição, a quem desses pertencerá a mulher? Pois os sete a tiveram por mulher".

24 Jesus respondeu-lhes: "Errais, não compreendendo as Escrituras nem o poder de Deus.

25 Na ressurreição dos mortos, os homens não tomarão mulheres, nem as mulheres, maridos, mas serão como os anjos nos céus.

26 Mas, quanto à ressurreição dos mortos, não lestes no livro de Moisés como Deus lhe falou da sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaac e o Deus de Jacó (Ex 3,6)?

27 Ele não é Deus de mortos, senão de vivos. Portanto, estais muito errados". (= Mt 22,34-40 = Lc 10,25-28)

28 Achegou-se dele um dos escribas que os ouvira discutir e, vendo que lhes respondera bem, indagou dele: "Qual é o primeiro de todos os mandamentos?".

29 Jesus respondeu-lhe: "O primeiro de todos os mandamentos é este: Ouve, Israel, o Senhor, nosso Deus, é o único Senhor;

30 amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu espírito e de todas as tuas forças.

31 Eis aqui o segundo: Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Outro mandamento maior do que estes não existe".

32 Disse-lhe o escriba: "Perfeitamente, Mestre, disseste bem que Deus é um e que não outro além dele.

33 E amá-lo de todo o coração, de todo o pensamento, de toda a alma e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, excede a todos os holocaustos e sacrifícios".

34 Vendo Jesus que ele falara sabiamente, disse-lhe: "Não estás longe do Rei­no de Deus". E ninguém ousava fazer-lhe perguntas. (= Mt 22,41-46 = Lc 20,41-44)

35 Continuava Jesus a ensinar no templo e propôs esta questão: "Como dizem os escribas que Cristo é o filho de Davi?

36 Pois o mesmo Davi diz, inspirado pelo Espírito Santo: Disse o Senhor a meu Senhor: senta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos sob os teus pés (Sl 109,1).

37 Ora, se o próprio Davi o chama Senhor, como então é ele seu filho?". E a grande multidão ouvia-o com satisfação. (= Mt 23,1-7 = Lc 20,45ss)

38 Ele lhes dizia em sua doutrina: "Guardai-vos dos escribas que gostam de andar com roupas compridas, de ser cumprimentados nas praças públicas

39 e de sentar-se nas primeiras cadeiras nas sinagogas e nos primeiros lugares nos banquetes.

40 Eles devoram os bens das viúvas e dão aparência de longas orações. Estes terão um juízo mais rigoroso". (= Lc 21,1-4)

41 Jesus sentou-se defronte do cofre de esmola e observava como o povo deitava dinheiro nele; muitos ricos depositavam grandes quan­tias.

42 Chegando uma pobre viúva, lançou duas pequenas moedas, no valor de apenas um qua­drante.

43 E ele chamou os seus discípulos e disse-lhes: "Em verdade vos digo: esta pobre viú­va deitou mais do que todos os que lançaram no cofre,

44 porque todos deitaram do que tinham em abundância; esta, porém, pôs, de sua indigência, tudo o que tinha para o seu sustento". (= Mt 24,1-28 = Lc 21,5-24)

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-