Ngā Ture mō ngā Tāhae, mō te Utunga
1 "Ki te tāhae te tangata i te kau, i te hipi rānei, ā, ka patua, ka hokona rānei e ia; kia rima ngā kau e hōmai e ia hei utu mō te kau kotahi, kia whā hoki ngā hipi mō te hipi kotahi.
2 "Ki te mau te tāhae e poka ara ana, ā, ka patua, ka mate, kāhore he toto e heke mōna. 3 Ki te mea kua whiti te rā ki a ia, ka heke he toto mōna; me hōmai hoki e ia he utu; ki te kāhore āna mea, nā, me hoko ia mō tāna tāhae.
4 "Ki te mau pū ki tōna ringa te mea i tāhaetia, he kau, he kāihe rānei, he hipi rānei, ā, e ora ana; kia rua ngā utu e hōmai e ia.
5 "Ki te mea tētahi tangata kia kainga tētahi māra, tētahi kāri wāina rānei, ā, ka tukua atu e ia tana kararehe hei kai i te māra a tētahi; me utu e ia ki ngā hua papai rawa o tāna māra, ki ngā hua papai rawa hoki o tāna kāri wāina.
6 "Ki te toro atu te ahi, ā, ka pono ki ngā tātarāmoa, ā, ka pau ngā whakapū wīti, te wīti rānei e tū ana, te māra rānei; me āta whakautu e te tangata nāna i tahu te ahi.
7 "Ki te hōmai e te tangata tētahi moni ētahi mea rānei, ki tōna hoa kia tiakina, ā, ka tāhaetia i roto i te whare o taua tangata; ki te kitea te tāhae, kia rua ngā utu e hōmai e ia. 8 Ki te kāhore i kitea te tāhae, nā, me kawe te rangatira o te whare ki te Atua, kia kitea me kāhore i totoro tōna ringaringa ki ngā taonga a tōna hoa. 9 I ngā whakawākanga hara katoa mō te kau, kāihe, hipi, kākahu, mō te ngaromanga o tētahi mea e kīia ana e tētahi nōna, me haere te kōrero a te tokorua ki te Atua; ko te tangata kua whakataua te hē ki a ia e te Atua, kia rua ngā utu e hōmai e ia ki tōna hoa.
10 "Ki te hōmai e tētahi he kāihe ki tōna hoa, he kau rānei, he hipi rānei, tētahi rānei o ngā tini kararehe, kia tiakina; ā, ka mate, ka whara rānei, ka pāhuatia rānei, kīhai anō hoki i kitea. 11 Ka waiho i waenganui i a rāua te oati a Ihowā, mō tōna ringa kīhai i totoro atu ki te taonga o tōna hoa; ā, me whakaae mai e te rangatira o taua mea, e kore anō hoki e utua. 12 Otiia, ki te mea kua tāhaetia atu i a ia, me hoatu he utu ki tōna rangatira. 13 Ki te mea kua haehaea, me kawe mai e ia hei whakaatu, ā, e kore e utua e ia te mea i haea.
14 "Ki te tīkina anō hoki e te tangata tētahi mea a tōna hoa, ā, ka whara, ka mate rānei, me te ngaro anō te rangatira o taua mea, me āta whakautu anō e ia. 15 Kei reira te rangatira, e kore e utua; ki te mea e utua ana tōna tukunga, i haere mai hoki mō tōna utu."
He Ture Whanonga Pono hei aha
16 "Ki te whakawai te tangata i te kōtiro kīhai i taumautia, ā, ka moe rāua, me whakarite he tāpākūhā, ā, me mārena e ia hei wahine māna. 17 Ki te tino whakakāhore rawa tōna pāpā, ā, e kore e tukua ki a ia, me hōmai e ia ngā moni e rite ana ki te kaireperepe mō ngā kōtiro.
18 "Kei tukua e koe te wahine mākutu kia ora.
19 "Ko te tangata i takotoria e ia he kararehe, me whakamate rawa.
20 "Me whakangaro rawa te tangata e patu whakahere ana mā tētahi atua kē; engari mā Ihowā anake.
21 "Kaua hoki e whakatoia te manene, kaua anō hoki ia e tūkinotia; he manene hoki koutou i mua, i te whenua o Īhipa.
22 "Kaua e whakatupuria kinotia te pouaru, te pani rānei. 23 Ki te anga koe ki te whakatupukino i a rāua, ā, ka tangi rāua ki ahau, inā, ka whakarongo ahau ki tā rāua karanga; 24 ā, ka mura tōku riri, ka patua anō hoki koutou ki te hoari; ā, ka pouarutia ā koutou wāhine, ka pania anō hoki ā koutou tamariki.
25 "Ki te whakatārewa koe i te moni ki tētahi o tāku iwi, ki tētahi o ōu rawakore, kei rite tāu ki a ia ki tā te kaiwhakatuputupu moni, kei tangohia i a ia te moni whakatuputupu. 26 Ki te tangohia e koe te kākahu o tōu hoa hei taunaha, kaua e tukua kia rere te rā ka whakahoki ai ki a ia; 27 ko tēnā anake nā hoki hei uhi mōna, hei kākahu mōna, mō tōna kiri; ā, ko te aha hei moenga iho mōna? Ki te karanga mai hoki ia ki ahau, nā, ka whakarongo atu ahau; nō te mea he mahi tohu tangata tāku.
28 "Kaua e kohukohu ki te Atua, kaua anō hoki e kanga ki te ariki o tōu iwi.
29 "Kei whakaroa koe ki te hōmai i ngā mātāmua o ōu hua, o ōu wai.
"Me hōmai e koe te mātāmua o āu tamariki ki ahau. 30 Kia pērā anō tāu e mea ai ki āu kau, ki āu hipi: e whitu ngā rā e noho ai ia ki tōna whaea; i te waru o ngā rā me hōmai ki ahau.
31 "Hei tāngata tapu hoki koutou māku; kaua anō e kai i te kikokiko i haea ki te pārae; me maka mā te kurī."
Lois relatives à la propriété et aux mœurs
1 Si 2 S 12:6.un homme dérobe un bœuf ou un agneau, et qu’il l’égorge ou le vende, il restituera cinq bœufs pour le bœuf et quatre agneaux pour l’agneau. 2 Si le voleur est surpris dérobant avec effraction, et qu’il soit frappé et meure, on ne sera point coupable de meurtre envers lui; 3 mais si le soleil est levé, on sera coupable de meurtre envers lui. Il fera restitution; s’il n’a rien, il sera vendu pour son vol; 4 si ce qu’il a dérobé, bœuf, âne, ou agneau, se trouve encore vivant entre ses mains, il fera une restitution au double. 5 Si un homme fait du dégât dans un champ ou dans une vigne, et qu’il laisse son bétail paître dans le champ d’autrui, il donnera en dédommagement le meilleur produit de son champ et de sa vigne. 6 Si un feu éclate et rencontre des épines, et que du blé en gerbes ou sur pied, ou bien le champ, soit consumé, celui qui a causé l’incendie sera tenu à un dédommagement. 7 Si un homme donne à un autre de l’argent ou des objets à garder, et qu’on les vole dans la maison de ce dernier, le voleur fera une restitution au double, dans le cas où il serait trouvé. 8 Si le voleur ne se trouve pas, le maître de la maison se présentera devant Dieu, pour déclarer qu’il n’a pas mis la main sur le bien de son prochain. 9 Dans toute affaire frauduleuse concernant un bœuf, un âne, un agneau, un vêtement, ou un objet perdu, au sujet duquel on dira: C’est cela! — la cause des deux parties ira jusqu’à Dieu; celui que Dieu condamnera fera à son prochain une restitution au double. 10 Si un homme donne à un autre un âne, un bœuf, un agneau, ou un animal quelconque à garder, et que l’animal meure, se casse un membre, ou soit enlevé, sans que personne l’ait vu, 11 le serment au nom de l’Éternel interviendra entre les deux parties, et celui qui a gardé l’animal déclarera qu’il n’a pas mis la main sur le bien de son prochain; le maître de l’animal acceptera ce serment, et l’autre ne sera point tenu à une restitution. 12 Mais si l’animal a été dérobé chez lui, il sera tenu vis-à-vis de son maître à une restitution. 13 Si l’animal a été déchiré, il le produira en témoignage, et il ne sera point tenu à une restitution pour ce qui a été déchiré. 14 Si un homme emprunte à un autre un animal, et que l’animal se casse un membre ou qu’il meure, en l’absence de son maître, il y aura lieu à restitution. 15 Si le maître est présent, il n’y aura pas lieu à restitution. Si l’animal a été loué, le prix du louage suffira.
16 Si un homme séduit une vierge qui n’est point fiancée, et qu’il couche avec elle, il paiera sa dot et la prendra pour femme. 17 Si le père refuse de la lui accorder, il paiera en argent la valeur de la dot des vierges. 18 De 18:10,11.Tu ne laisseras point vivre la magicienne. 19 Lé 18:23;20:15.Quiconque couche avec une bête sera puni de mort. 20 De 17:2,3,4,5.Celui qui offre des sacrifices à d’autres dieux qu’à l’Éternel seul sera voué à l’extermination.
21 Lé 19:34.Tu ne maltraiteras point l’étranger, et tu ne l’opprimeras point; car vous avez été étrangers dans le pays d’Égypte. 22 Za 7:10.Tu n’affligeras point la veuve, ni l’orphelin. 23 Si tu les affliges, et qu’ils viennent à moi, j’entendrai leurs cris; 24 ma colère s’enflammera, et je vous détruirai par l’épée; vos femmes deviendront veuves, et vos enfants orphelins. 25 Lé 25:36,37.De 23:19,20.Ps 15:5.Pr 28:8.Éz 18:8.Si tu prêtes de l’argent à mon peuple, au pauvre qui est avec toi, tu ne seras point à son égard comme un créancier, tu n’exigeras de lui point d’intérêt. 26 De 24:12,13.Si tu prends en gage le vêtement de ton prochain, tu le lui rendras avant le coucher du soleil; 27 car c’est sa seule couverture, c’est le vêtement dont il s’enveloppe le corps: dans quoi coucherait-il? S’il crie à moi, je l’entendrai, car je suis miséricordieux.
28 Tu ne maudiras point Dieu, et tu ne maudiras point Ac 23:3,4,5.le prince de ton peuple. 29 Tu ne différeras point de m’offrir les prémices de ta moisson et de ta vendange. Tu me donneras Ex 13:2,12.le premier-né de tes fils. 30 Ex 23:19.Lé 22:27.Éz 44:30.Tu me donneras aussi le premier-né de ta vache et de ta brebis; il restera sept jours avec sa mère; le huitième jour, tu me le donneras. 31 Vous serez pour moi des hommes saints. Lé 22:8.Éz 44:31.Vous ne mangerez point de chair déchirée dans les champs: vous la jetterez aux chiens.