Te Kūao Kau Kōura
1 Ā, nō te kitenga o te iwi i roa te hekenga iho o Mohi i runga i te maunga, ka huihui te iwi ki a Ārona, ka mea ki a ia, "Whakatika, hangā ētahi atua mō tātou, hei haere i mua i a tātou; ko tēnei Mohi hoki, ko te tangata nāna tātou i kawe mai ki runga nei i te whenua o Īhipa, kāhore tātou e mōhio kua ahatia rānei ia."
2 Nā, ka mea a Ārona ki a rātou, "Whakia mai ngā whakakai kōura i ngā taringa o ā koutou wāhine, o ā koutou tama, o ā koutou tamāhine, ka kawe mai ki ahau."
3 Nā, whakia ana e te iwi katoa ngā whakakai kōura i ō rātou taringa, ā, kawea ana mai ki a Ārona. 4 Nā, ka tangohia e ia i ō rātou ringa, ā, whakaahuatia ana e ia ki te purupuru tāna kūao kau i whakarewa ai. Nā, ka mea rātou, "Ko ōu atua ēnei, e Īharaira, nāna nei koe i kawe mai ki runga nei i te whenua o Īhipa!"
5 Ā, nō te kitenga o Ārona, hangā ana e ia tētahi āta ki mua i taua mea; ā, ka karanga a Ārona, ka mea, "Ko āpōpō, he hākari ki a Ihowā." 6 Nā, ka maranga wawe rātou i te aonga ake, ā, whakaekea ana he tahunga tinana, i kawea anō he whakahere mō te pai; nā, ka noho te iwi ki te kai, ki te inu, ā, ka whakatika ki te tākaro.
7 Nā, ka mea a Ihowā ki a Mohi, "Haere, heke atu, kua hē hoki tōu iwi i kawea mai nei e koe i te whenua o Īhipa. 8 Kua hohoro rātou te peka kē i te huarahi i kīia e ahau ki a rātou; kua hangā mā rātou he kūao kau, he mea whakarewa, kua koropiko ki taua mea, kua patu whakahere māna, ā, e mea ana, ‘Ko ōu atua ēnei, e Īharaira, i kawea mai ai koe i te whenua o Īhipa.’ "
9 I mea anō a Ihowā ki a Mohi, "Kua kite ahau i tēnei iwi, nā, he iwi kakī mārō rātou. 10 Nā, tukua atu ahau, ā, ka mura tōku riri ki a rātou, ā, ka pau rātou i ahau; ka hangā anō koe hei iwi nui."
11 Nā, ka īnoi a Mohi ki a Ihowā, ki tōna Atua, ka mea, "He aha tōu riri i mura ai, e Ihowā, ki tāu iwi i kawea mai nei e koe i te whenua o Īhipa i runga i te kaha nui, i te ringa mārō? 12 Ha, kia kōrero ngā Īhipiana, kia mea, ‘He whakaputanga atu ki te hē tāna i a rātou, kia whakamatea ai rātou ki ngā maunga, kia whakangaromia atu ai i te mata o te whenua’? Tahuri i tōu riri nui e mura nei, kia puta kē hoki tōu whakaaro ki tēnei kino mō tāu iwi. 13 Kia mahara ki āu pononga, ki a Āperahama, ki a Īhaka, ki a Īharaira, ki tāu oatitanga hoki i a koe ki a rātou, ki tāu meatanga ki a rātou, ‘Ka whakanuia e ahau ō koutou uri kia rite ki ngā whetū o te rangi; ko tēnei whenua katoa hoki i kōrerotia atu nei e ahau, ka hoatu e ahau ki ō koutou uri, ā, ka nohoia e rātou ake ake.’ " 14 Nā, ka puta kē tā Ihowā i whakaaro ai mō te kino i kīia e ia kia meatia ki tāna iwi.
15 Nā, ka tahuri a Mohi, ka heke iho i te maunga, me ngā papa e rua o te whakaaturanga i tōna ringa; he mea tuhi ngā taha e rua o ngā papa; i tētahi taha, i tētahi taha te tuhi. 16 He mea mahi hoki nā te Atua aua papa, me te tuhituhi hoki, nā te Atua te tuhituhi, he mea whaowhao ki ngā papa.
17 Ā, ka rongo a Hohua i te reo o te iwi e hāmama ana, ka mea ki a Mohi, "He ngē whawhai kei te puni rā."
18 Nā, ka mea ia:
"Ehara tērā reo i te hāmama mō te hinganga o te taua,
ehara hoki tērā reo i te hāmama o te hunga e hinga ana;
he reo waiata tāku e rongo nei."
19 Ā, ka tata ia ki te puni, nā, ka kite ia i te kūao kau, i te kanikani. Nā, ka mura te riri o Mohi, ā, ka makā atu e ia ngā papa i roto i ōna ringa, ā, pākarua ana aua mea e ia i raro i te maunga. 20 Nā, ka tango ia i te kūao kau i hangā e rātou, ā, tahuna ana e ia ki te ahi, ā, hurihia ana, ā, ngotangota noa, ā, ruiruia ana e ia ki te wai, whakainumia atu ana mā ngā tama a Īharaira.
21 Nā, ka mea a Mohi ki a Ārona, "I aha tēnei iwi ki a koe, i tākina ai e koe tēnei hara nui ki a rātou?"
22 Ā, ka mea a Ārona, "Kei mura mai te riri o tōku ariki; e mōhio ana koe ki tēnei iwi, mō te kino tonu rātou. 23 I mea hoki rātou ki ahau, ‘Hangā ētahi atua mō tātou hei haere i mua i a tātou; ko tēnei Mohi hoki, ko te tangata nāna nei tātou i kawe mai i te whenua o Īhipa, kāhore tātou e mōhio kua ahatia rānei ia.’ 24 Nā, ka mea ahau ki a rātou, ‘Ki te mea he kōura tō tētahi, whakia mai.’ Nā, ka hōmai e rātou ki ahau; ā, makā ana e ahau ki te ahi; ā, puta ake ko te kūao kau nei."
25 Ā, i te kitenga o Mohi i te iwi e korara noa ana, (nā Ārona hoki rātou i tuku kia korara, hei taunu mā ō rātou hoariri). 26 Nā, ka tū a Mohi ki te kūwaha o te puni, ka mea, "Ko wai tō Ihowā haere mai ki ahau?" Nā, ka huihui ngā tama katoa a Rīwai ki a ia.
27 Nā, ka mea ia ki a rātou, "Ko te kupu tēnei a Ihowā, a te Atua o Īharaira, ‘Whakanohoia e tērā, e tērā tāna hoari ki tōna hūhā, ā, haere atu, hoki mai, i tētahi kūwaha ki tētahi kūwaha, i waenga puni, ā, patua e tērā tōna teina, e tērā tōna hoa, e tērā tōna hoa e noho tata ana.’ " 28 Nā, rite tonu ki te kupu a Mohi tā ngā tama a Rīwai i mea ai; ā, tata tonu ki te toru mano ngā tāngata i hinga i taua rangi. 29 Nā Mohi hoki i mea, "Hei runga i tāna tama, i tōna teina, te whakatohungatanga ki a Ihowā o tērā, o tērā, o koutou āianei; kia hōmai ai e ia he manaaki ki a koutou āianei."
30 Nā, i te aonga ake, ka mea a Mohi ki te iwi, "Kua hara koutou, he nui te hara. Nā, me haere ahau āianei ki runga, ki a Ihowā; tērā pea e taea e ahau te whakamārie mō tō koutou hara."
31 Nā, ka hoki a Mohi ki a Ihowā, ka mea, "Auē! Kua hara tēnei iwi, he nui te hara, kua hangā hoki e rātou ētahi atua kōura mō rātou. 32 Nā, māu e horoi tō rātou hara; ā, ki te kāhore, tēnā rā, horoia atu ahau i roto i tāu pukapuka i tuhituhia e koe."
33 Nā, ka mea a Ihowā ki a Mohi, "Ko te tangata e hara ana ki ahau, ka horoia atu ia e ahau i roto i tāku pukapuka. 34 Nā, haere rā, ārahina atu te iwi ki te wāhi i kōrerotia atu e ahau ki a koe, tēnā tāku anahera te haere atu nā i mua i a koe. Ahakoa rā, ko ā te rā e mea ai ahau, inā, ka meinga e ahau tō rātou hara kia tau ki runga ki a rātou."
35 Nā, ka whiua e Ihowā te iwi mō tā rātou hanganga i te kūao kau, i hangā nei e Ārona.
Le veau d’or
1 Le peuple, voyant que Moïse tardait à descendre de la montagne, s’assembla autour d’Aaron, et lui dit: Allons! Ac 7:40.fais-nous un dieu qui marche devant nous, car ce Moïse, cet homme qui nous a fait sortir du pays d’Égypte, nous ne savons ce qu’il est devenu. 2 Aaron leur dit: Otez les anneaux d’or qui sont aux oreilles de vos femmes, de vos fils et de vos filles, et apportez-les-moi. 3 Et tous ôtèrent les anneaux d’or qui étaient à leurs oreilles, et ils les apportèrent à Aaron. 4 Il les reçut de leurs mains, jeta l’or dans un moule, et fit un veau en fonte. Et ils dirent: Israël! Voici ton dieu, qui t’a fait sortir du pays d’Égypte. 5 Lorsqu’Aaron vit cela, il bâtit un autel devant lui, et il s’écria: Demain, il y aura fête en l’honneur de l’Éternel! 6 Le lendemain, ils se levèrent de bon matin, et ils offrirent des holocaustes et des sacrifices d’actions de grâces. 1 Co 10:7.Le peuple s’assit pour manger et pour boire; puis ils se levèrent pour se divertir.
7 L’Éternel dit à Moïse: Va, descends; car ton peuple, que tu as fait sortir du pays d’Égypte, De 32:5.s’est corrompu. 8 Ils se sont promptement écartés de la voie que je leur avais prescrite; ils se sont fait un veau en fonte, ils se sont prosternés devant lui, ils lui ont offert des sacrifices, et ils ont dit: Israël! 1 R 12:28.voici ton dieu, qui t’a fait sortir du pays d’Égypte. 9 L’Éternel dit à Moïse: Je vois que ce peuple est Ex 33:3.De 9:6,13.És 48:4.Jé 5:3.Os 4:16.un peuple au cou roide. 10 Maintenant laisse-moi; ma colère va s’enflammer contre eux, et je les consumerai; mais je ferai de toi une grande nation. 11 Moïse implora l’Éternel, son Dieu, et dit: Pourquoi, ô Éternel! Ta colère s’enflammerait-elle contre ton peuple, Ps 106:21.que tu as fait sortir du pays d’Égypte par une grande puissance et par une main forte? 12 Pourquoi les Égyptiens diraient-ils: No 14:13, etc.C’est pour leur malheur qu’il les a fait sortir, c’est pour les tuer dans les montagnes, et pour les exterminer de dessus la terre? Reviens de l’ardeur de ta colère, et repens-toi du mal que tu veux faire à ton peuple. 13 Ge 12:7;13:15;15:18;26:4;28:13.De 34:4.Souviens-toi d’Abraham, d’Isaac et d’Israël, tes serviteurs, auxquels tu as dit, en jurant par toi-même: Je multiplierai votre postérité comme les étoiles du ciel, je donnerai à vos descendants tout ce pays dont j’ai parlé, et ils le posséderont à jamais. 14 Et l’Éternel se repentit du mal qu’il avait déclaré vouloir faire à son peuple.
15 Moïse retourna et descendit de la montagne, les deux tables du témoignage dans sa main; les tables étaient écrites des deux côtés, elles étaient écrites de l’un et de l’autre côté. 16 Ex 31:18.De 9:10.Les tables étaient l’ouvrage de Dieu, et l’écriture était l’écriture de Dieu, gravée sur les tables. 17 Josué entendit la voix du peuple, qui poussait des cris, et il dit à Moïse: Il y a un cri de guerre dans le camp. 18 Moïse répondit: Ce n’est ni un cri de vainqueurs, ni un cri de vaincus; ce que j’entends, c’est la voix de gens qui chantent. 19 Et, comme il approchait du camp, il vit le veau et De 9:17.les danses. La colère de Moïse s’enflamma; il jeta de ses mains les tables, et les brisa au pied de la montagne. 20 De 9:21.Il prit le veau qu’ils avaient fait, et le brûla au feu; il le réduisit en poudre, répandit cette poudre à la surface de l’eau, et fit boire les enfants d’Israël. 21 Moïse dit à Aaron: Que t’a fait ce peuple, pour que tu l’aies laissé commettre un si grand péché? 22 Aaron répondit: Que la colère de mon seigneur ne s’enflamme point! Tu sais toi-même que ce peuple 1 Jn 5:19.est porté au mal. 23 Ils m’ont dit: Fais-nous un dieu qui marche devant nous; car ce Moïse, cet homme qui nous a fait sortir du pays d’Égypte, nous ne savons ce qu’il est devenu. 24 Je leur ai dit: Que ceux qui ont de l’or, s’en dépouillent! Et ils me l’ont donné; je l’ai jeté au feu, et il en est sorti ce veau.
25 Moïse vit que le peuple était livré au désordre, et qu’Aaron l’avait laissé dans ce désordre, exposé à l’opprobre parmi ses ennemis. 26 Moïse se plaça à la porte du camp, et dit: A moi ceux qui sont pour l’Éternel! Et tous les enfants de Lévi s’assemblèrent auprès de lui. 27 Il leur dit: Ainsi parle l’Éternel, le Dieu d’Israël: Que chacun de vous mette son épée au côté; traversez et parcourez le camp d’une porte à l’autre, et que chacun tue son frère, son parent. 28 Les enfants de Lévi firent ce qu’ordonnait Moïse; et environ trois mille hommes parmi le peuple périrent en cette journée. 29 Moïse dit: Consacrez-vous aujourd’hui à l’Éternel, même en sacrifiant votre fils et votre frère, afin qu’il vous accorde aujourd’hui une bénédiction.
30 Le lendemain, Moïse dit au peuple: Vous avez commis un grand péché. Je vais maintenant monter vers l’Éternel: j’obtiendrai peut-être le pardon de votre péché. 31 Moïse retourna vers l’Éternel et dit: Ah! Ce peuple a commis un grand péché. Ils se sont fait un dieu d’or. 32 Pardonne maintenant leur péché! Sinon, efface-moi de ton livre que tu as écrit. 33 L’Éternel dit à Moïse: C’est celui qui a péché contre moi que j’effacerai de mon livre. 34 Va donc, conduis le peuple où je t’ai dit. Voici, mon ange marchera devant toi, mais au jour de ma vengeance, je les punirai de leur péché. 35 L’Éternel frappa le peuple, parce qu’il avait fait le veau, fabriqué par Aaron.