Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Samuel 17

LSG

Ka Wero a Koriata ki te Ope Īharaira

1 , kua huihui ngā Pirihitini i ā rātou ope ki te whawhai, ā, ka whakaminea ki Hokoho o Hūrā, noho ana i waenganui o Hokoho, o Ateka, i Epeheramime. 2 I huihui anō a Haora rātou ko ngā tāngata o Īharaira, i noho ki te raorao o Eraha; ā, ka whakatakoto i ā rātou ngohi te whawhai ki ngā Pirihitini. 3 , i runga ngā Pirihitini i te maunga i tēnei taha e ana, me Īharaira i te maunga i tērā taha e ana; he whārua hoki i waenganui o rātou.

4 , ko te putanga o tētahi tangata, he papatū, i roto i te puni o ngā Pirihitini, ko tōna ingoa, ko Koriata, Kāta, e ono whatīanga kotahi hoki whanganga a te ringa tōna roa. 5 Ā, he parāhi te pōtae o tōna mātenga, he pukupuku unahi hoki tōna kākahu; ko te taimaha o te pukupuku e rima mano hekere parāhi. 6 He whakapuru tao parāhi kei ōna waewae, ā, i ōna pokohiwi he tīmata parāhi. 7 Rite tonu hoki ki te rākau a te kaiwhatu te kakau o tāna taoroa. , ko te taimaha o te tete o tāna taoroa e ono rau hekere rino; i mua anō i a ia e haere ana te kaimau o tāna whakangungu rākau.

8 , ka ia, ā, ka karanga ki ngā ngohi a Īharaira, ka mea ki a rātou, "He aha koutou i puta mai ai ki te whakatakoto i ā koutou ngohi? Ehara ianei ahau i te Pirihitini, ko koutou he pononga Haora? Whiriwhiria he tangata koutou, ā, kia heke iho ia ki ahau. 9 Ki te kaha ia ki te whawhai ki ahau, ki te patu i ahau, , ko mātou hei pononga koutou; ki te kaha ia ko ahau i a ia, ki te patu i a ia, hei pononga koutou mātou, ā, me mahi koutou ki a mātou." 10 I mea anō taua Pirihitini, "Tēnei tāku whakatara ināianei ngā ngohi a Īharaira; hōmai he tangata ki ahau kia whawhai māua." 11 Ā, i te rongonga o Haora rātou ko Īharaira katoa ki ēnei kupu a te Pirihitini, hopī noa iho rātou, nui atu te wehi.

Ko Rāwiri i roto i te Puni a Haora

12 , he tama a Rāwiri taua Ēparati o Pēterehema Hūrā, ko Hehe nei tōna ingoa, tokowaru hoki āna tama. Ā, i ngā o Haora kua koroheketia taua tangata i roto i ngā tāngata. 13 , tokotoru ngā tama a Hehe, ko ngā kaumātua, i haere, i aru i a Haora ki te pakanga; ko ngā ingoa ēnei o āna tama tokotoru i haere nei ki te pakanga, ko Eriapa te mātāmua, ko muri iho i a ia ko Apinarapa, ā, ko Hamaha te tuatoru. 14 Ko Rāwiri hoki muri rawa; , aru ana ngā mea kaumātua tokotoru i a Haora. 15 , haere ai a Rāwiri, ā, ka hoki atu i a Haora ki te tiaki i ngā hipi a tōna pāpā i Pēterehema.

16 , i te ata, i te ahiahi, ka whakatata mai taua Pirihitini, ka whakaatu i a ia, e whā tekau ngā .

17 , ka mea a Hehe ki tāna tama, ki a Rāwiri, "Tēnā, maua atu tētahi wāhi o tēnei wīti pāhūhū, kia kotahi epa, ōu tuākana, me ēnei taro kotahi tekau, rere atu ki te puni, ki ōu tuākana. 18 Maua atu hoki ēnei tīhi kotahi tekau ki rātou rangatira mano, ka tirotiro atu kei te pēhea ōu tuākana, ka tango mai ai i ā rātou tohu. 19 , i te raorao o Eraha a Haora me rātou, me ngā tāngata katoa hoki o Īharaira e whawhai ana ki ngā Pirihitini."

20 , ka maranga wawe a Rāwiri i te ata, tukua atu ana e ia ngā hipi ki te kaitiaki, ā, mauria ana aua mea e ia, haere ana; pērā ana ia me Hehe i whakahau ai ki a ia. Ā, tōna taenga ki te parepare e haere ana te ope ki te whawhai, e hāmama ana, te whai. 21 Kua oti hoki i a Īharaira rātou ko ngā Pirihitini ngā ngohi te whakatakoto, tēnei ngohi hei whawhai ki tērā ngohi. 22 , tukua ana e Rāwiri tāna pīkaunga, ki te ringa o te kaitiaki o ngā pīkaunga, ā, rere ana ki te taua, ka tae, ka oha ki ōna tuākana. 23 I a ia anō e kōrero ana ki a rātou, , ko taua papatū, ko te Pirihitini o Kāta, ko Koriata tōna ingoa, e haere mai ana i roto i ngā ngohi a ngā Pirihitini, ā, ka kōrero ko aua kōrero anō, ā, ka rongo a Rāwiri. 24 Ā, i te kitenga o ngā tāngata katoa o Īharaira i taua tangata, rere ana rātou i tōna aroaro, ā, nui atu rātou wehi.

25 , ka mea ngā tāngata o Īharaira, "I kite rānei koutou i taua tangata i haere mai nei? He pono he whakatara Īharaira i haere mai ai ia. , ko te tangata e patua ai ia, nui atu ngā taonga e hōmai e te kīngi ki a ia, ka hōmai anō e ia tāna tamāhine ki a ia, ka whakarangatiratia anō te whare o tōna pāpā i roto i a Īharaira."

26 , ka kōrero a Rāwiri ki ngā tāngata e ana i tōna taha, ka mea, "Ka pēheatia te tangata e patua ai tēnei Pirihitini, e mutu ai te tāwai o Īharaira? Ko wai hoki tēnei Pirihitini kokotikore i whakatara ai ia ki ngā ngohi a te Atua ora?"

27 , ka pēnei te whakahoki a te iwi ki a ia, ka mea rātou, "Ka pērā anō te hanga ki te tangata, e patua ai ia."

28 Ā, te rongonga o Eriapa, o tōna tuakana mātāmua, i a ia e kōrero ana ki aua tāngata, ko te tino muranga o te riri o Eriapa ki a Rāwiri, ka mea ia, "He aha koe i haere mai ai? I tukua e koe ki a wai aua hipi torutoru i te koraha? E mōhio ana ahau ki tōu whakapehapeha, ki te kino anō hoki o tōu ngākau, he mātakitaki hoki i te whawhai i haere mai ai koe ki raro nei."

29 , ka mea a Rāwiri, "I aha koia ahau? Kāhore rānei he take?" 30 , ka tahuri atu ia i a ia ki tētahi atu, ā, ka kōrero atu ko aua kupu anō; ā, rite tonu ki te kupu tuatahi te kupu i whakahokia mai e te iwi ki a ia. 31 Ā, ka rangona ngā kupu i kōrerotia e Rāwiri, kōrerotia ana e rātou ki a Haora; ā, ka tono ia kia tīkina ia.

32 , ka mea a Rāwiri ki a Haora, "Kei hopī te ngākau o tētahi ki a ia; tāu pononga e haere ki te whawhai ki tēnei Pirihitini."

33 , ka mea a Haora ki a Rāwiri, "E kore e taea e koe te haere ki tēnei Pirihitini whawhai ai; he tamariki nei hoki koe, he tangata hāpai patu ia tōna tamarikitanga ake."

34 , ka mea a Rāwiri ki a Haora, "I te tiaki tāu pononga i ngā hipi a tōna pāpā. , ko te haerenga mai o tētahi raiona, o tētahi pea, kāhakina atu ana he reme i roto i te kāhui; 35 , ka puta atu ahau ki te whai i a ia, ā, patua ana ia e ahau; tangohia mai ana hoki te reme i roto i tōna waha. Ā, tōna whakatikanga mai ki ahau, hopukia ana tōna kumikumi e ahau, patua iho kia mate. 36 I patua rūruatia te raiona me te pea e tāu pononga; ā, ka rite tēnei Pirihitini kokotikore ki tētahi o rāua; mōna i whakatara ki ngā ngohi a te Atua ora." 37 I mea anō a Rāwiri, "Ihowā nāna nei ahau i whakaora i te wae o te raiona, i te wae o te pea, māna ahau e whakaora i te ringa o tēnei Pirihitini."

Anō ko Haora ki a Rāwiri, "Haere, hei a koe anō a Ihowā."

38 , ka whakakākahuria a Rāwiri e Haora ki ōna kākahu, i pōtaea anō tōna mātenga e ia ki te pōtae parāhi; i whakakākahuria anō hoki e ia he pukupuku rino ki a ia. 39 Ā, whītikiria ana e Rāwiri tāna hoari ki waho ake o ōna kākahu; ka anga, ka haere; kīhai hoki i whakamātauria e ia.

, ka mea a Rāwiri ki a Haora, "E kore e tika tāku haere i ēnei, kāhore hoki i whakamātauria e ahau." , whakarērea atu ana e Rāwiri. 40 , ka maua atu e ia ko tāna tokotoko i tōna ringa; i whiriwhiria anō ētahi kōhatu māeneene e rima māna i roto i te awa, ā, whaowhina ana ki roto ki tāna pēke hēpara, arā ki te pūtea; i tōna ringa anō tāna kōtaha, , ko tōna whakatatanga atu ki te Pirihitini.

Ka Patua e Rāwiri a Koriata

41 Ā, i haere tonu mai te Pirihitini, i whakatata mai ki a Rāwiri; ko te kaimau anō o tāna whakangungu rākau i haere i mua i a ia. 42 Ā, te tirotirohanga o te Pirihitini, ka kite i a Rāwiri, whakahāwea ana ki a ia; he taitamariki hoki ia, he kiri pūwhero, he ātaahua hoki. 43 , ka mea te Pirihitini ki a Rāwiri, "He kurī ahau i haere mai ai koe me ngā tokotoko ki ahau?" , kangā iho a Rāwiri e te Pirihitini ki ōna atua. 44 I mea anō te Pirihitini ki a Rāwiri, "Haere mai ki ahau, ā, ka hoatu e ahau ōu kikokiko ngā manu o te rangi, ngā kararehe o te pārae."

45 Kātahi ka mea a Rāwiri ki te Pirihitini, "I haere mai koe ki ahau me te hoari, me te taoroa, me te tīmata; ko ahau ia ka haere atu nei ki a koe i runga i te ingoa o Ihowā o ngā mano, o te Atua o ngā taua a Īharaira, o tāu i whakatara ake . 46 Ko āianei koe tukua mai ai e Ihowā ki tōku ringa, ā, ka patua koe e ahau, ka tangohia tōu upoko i a koe, ā, ka hoatu āianei ngā tinana o te ope o ngā Pirihitini ngā manu o te rangi, ngā kararehe mohoao o te whenua, ā, ka mōhio te whenua katoa he Atua anō Īharaira. 47 Ā, ka mōhio tēnei whakaminenga katoa, ehara te hoari, te taoroa rānei, i Ihowā mea hei whakaora; Ihowā hoki te whawhai, ā, māna koutou e hōmai ki ō mātou ringa."

48 , ka whakatika te Pirihitini, ka haere mai, ka whakatata ki te whakatūtaki i a Rāwiri, , ka hohoro a Rāwiri, ā, rere ana ki te taua kia tūtaki ki te Pirihitini. 49 , kua totoro iho te ringa o Rāwiri ki roto ki te pēke, kei te tango i tētahi kōhatu i roto, piua atu ana e ia. , kua te rae o te Pirihitini, toremi atu te kōhatu ki roto ki tōna rae; , hinga tāpapa iho ana ia ki te whenua.

50 Heoi he kōtaha, he kōhatu Rāwiri, ā, hinga ana i a ia te Pirihitini, patua ana e ia, mate rawa. Otiia, kāhore he hoari i te ringa o Rāwiri.

51 Kātahi ka rere a Rāwiri, ā, ana i runga i te Pirihitini, , ka mau ki tāna hoari, unuhia ana e ia i roto i te takotoranga, , whakamatea ana ia, ā, tapahia ana tōna upoko ki taua hoari.

Ā, te kitenga o ngā Pirihitini kua mate rātou toa, whati ana rātou. 52 , ka whakatika ngā tāngata o Īharaira rātou ko Hūrā, hāmama ana, , whāia ana e rātou ngā Pirihitini ā tae noa koe ki te raorao, ki ngā kūwaha o Ekerono. , hinga ana ngā mea i patua o ngā Pirihitini i te ara ki Haaraimi ā tae noa ki Kāta, ki Ekerono.

53 , ka hoki ngā tama a Īharaira i te whai i ngā Pirihitini, , kei te pāhua i rātou puni. 54 , ka mau a Rāwiri ki te upoko o te Pirihitini, ā, kawea ana ki Hiruhārama: ko āna mea ia te patu i waiho e ia i tōna tēneti.

Ka Whakamōhio a Rāwiri ki a Haora

55 , i te kitenga o Haora i a Rāwiri e haere atu ana ki te i te Pirihitini, ka mea ia ki a Āpanēre, ki te rangatira ope, "E Āpanēre, he tama wai tēnā tamaiti?"

Ka mea a Āpanēre, "E ora ana tōu wairua, e te kīngi, kāhore ahau e mōhio."

56 , ka mea te kīngi, "Ui atu he tama wai taua tamaiti."

57 , i te hokinga mai o Rāwiri i te patu i te Pirihitini, ka mau a Āpanēre ki a ia, ā, kawea ana ki te aroaro o Haora, me te pane anō o te Pirihitini i tōna ringa.

58 , ka mea a Haora ki a ia, "E tama, wai koe tamaiti?"

Anō ko Rāwiri, "He tama ahau tāu pononga, Hehe o Pēterehema."

Guerre avec les Philistins

1 Les Philistins réunirent leurs armées pour faire la guerre, et ils se rassemblèrent à Soco, qui appartient à Juda; ils campèrent entre Soco et Azéka, à Éphès-Dammim. 2 Saül et les hommes d’Israël se rassemblèrent aussi; ils campèrent dans la vallée des térébinthes, et ils se mirent en ordre de bataille contre les Philistins. 3 Les Philistins étaient vers la montagne d’un côté, et Israël était vers la montagne de l’autre côté: la vallée les séparait. 4 Un homme sortit alors du camp des Philistins et s’avança entre les deux armées. Il se nommait Goliath, il était de Gath, et il avait une taille de six coudées et un empan. 5 Sur sa tête était un casque d’airain, et il portait une cuirasse à écailles du poids de cinq mille sicles d’airain. 6 Il avait aux jambes une armure d’airain, et un javelot d’airain entre les épaules. 7 Le bois de sa lance était comme une ensouple de tisserand, et la lance pesait six cents sicles de fer. Celui qui portait son bouclier marchait devant lui. 8 Le Philistin s’arrêta; et, s’adressant aux troupes d’Israël rangées en bataille, il leur cria: Pourquoi sortez-vous pour vous ranger en bataille? Ne suis-je pas le Philistin, et n’êtes-vous pas des esclaves de Saül? Choisissez un homme qui descende contre moi! 9 S’il peut me battre et qu’il me tue, nous vous serons assujettis; mais si je l’emporte sur lui et que je le tue, vous nous serez assujettis et vous nous servirez. 10 Le Philistin dit encore: Je jette en ce jour un défi à l’armée d’Israël! Donnez-moi un homme, et nous nous battrons ensemble. 11 Saül et tout Israël entendirent ces paroles du Philistin, et ils furent effrayés et saisis d’une grande crainte.

Le géant Goliath tué par David

12 Or David était fils de cet Éphratien de Bethléhem de Juda, nommé Isaï, qui avait huit fils, et qui, du temps de Saül, était vieux, avancé en âge. 13 Les trois fils aînés d’Isaï avaient suivi Saül à la guerre; le premier-né de ses trois fils qui étaient partis pour la guerre s’appelait Éliab, le second Abinadab, et le troisième Schamma. 14 David était le plus jeune. Et lorsque les trois aînés eurent suivi Saül, 15 David s’en alla de chez Saül et revint à Bethléhem pour 1 S 16:19.faire paître les brebis de son père. 16 Le Philistin s’avançait matin et soir, et il se présenta pendant quarante jours. 17 Isaï dit à David, son fils: Prends pour tes frères cet épha de grain rôti et ces dix pains, et cours au camp vers tes frères; 18 porte aussi ces dix fromages au chef de leur millier. Tu verras si tes frères se portent bien, et tu m’en donneras des nouvelles sûres. 19 Ils sont avec Saül et tous les hommes d’Israël dans la vallée des térébinthes, faisant la guerre aux Philistins. 20 David se leva de bon matin. Il laissa les brebis à un gardien, prit sa charge, et partit, comme Isaï le lui avait ordonné. 1 S 26:5.Lorsqu’il arriva au camp, l’armée était en marche pour se ranger en bataille et poussait des cris de guerre. 21 Israël et les Philistins se formèrent en bataille, armée contre armée. 22 David remit les objets qu’il portait entre les mains du gardien des bagages, et courut vers les rangs de l’armée. Aussitôt arrivé, il demanda à ses frères comment ils se portaient. 23 Tandis qu’il parlait avec eux, voici, le Philistin de Gath, nommé Goliath, s’avança entre les deux armées, hors des rangs des Philistins. Il tint les mêmes discours que précédemment, et David les entendit. 24 A la vue de cet homme, tous ceux d’Israël s’enfuirent devant lui et furent saisis d’une grande crainte. 25 Chacun disait: Avez-vous vu s’avancer cet homme? C’est pour jeter à Israël un défi qu’il s’est avancé! Si quelqu’un le tue, le roi le comblera de richesses, il lui donnera sa fille, et il affranchira la maison de son père en Israël. 26 David dit aux hommes qui se trouvaient près de lui: Que fera-t-on à celui qui tuera ce Philistin, et qui ôtera l’opprobre de dessus Israël? Qui est donc ce Philistin, cet incirconcis, pour insulter l’armée du Dieu vivant? 27 Le peuple, répétant les mêmes choses, lui dit: C’est ainsi que l’on fera à celui qui le tuera. 28 Éliab, son frère aîné, qui l’avait entendu parler à ces hommes, fut enflammé de colère contre David. Et il dit: Pourquoi es-tu descendu, et à qui as-tu laissé ce peu de brebis dans le désert? Je connais ton orgueil et la malice de ton cœur. C’est pour voir la bataille que tu es descendu. 29 David répondit: Qu’ai-je donc fait? Ne puis-je pas parler ainsi? 30 Et il se détourna de lui pour s’adresser à un autre, et fit les mêmes questions. Le peuple lui répondit comme la première fois. 31 Lorsqu’on eut entendu les paroles prononcées par David, on les répéta devant Saül, qui le fit chercher. 32 David dit à Saül: Que personne ne se décourage à cause de ce Philistin! Ton serviteur ira se battre avec lui. 33 Saül dit à David: Tu ne peux pas aller te battre avec ce Philistin, car tu es un enfant, et il est un homme de guerre dès sa jeunesse. 34 David dit à Saül: Ton serviteur faisait paître les brebis de son père. Et quand un lion ou un ours venait en enlever une du troupeau, 35 je courais après lui, je le frappais, et j’arrachais la brebis de sa gueule. S’il se dressait contre moi, je le saisissais par la gorge, je le frappais, et je le tuais. 36 C’est ainsi que ton serviteur a terrassé le lion et l’ours, et il en sera du Philistin, de cet incirconcis, comme de l’un d’eux, car il a insulté l’armée du Dieu vivant. 37 David dit encore: L’Éternel, qui m’a délivré de la griffe du lion et de la patte de l’ours, me délivrera aussi de la main de ce Philistin. Et Saül dit à David: Va, et que l’Éternel soit avec toi! 38 Saül fit mettre ses vêtements à David, il plaça sur sa tête un casque d’airain, et le revêtit d’une cuirasse. 39 David ceignit l’épée de Saül par-dessus ses habits, et voulut marcher, car il n’avait pas encore essayé. Mais il dit à Saül: Je ne puis pas marcher avec cette armure, je n’y suis pas accoutumé. Et il s’en débarrassa. 40 Il prit en main son bâton, choisit dans le torrent cinq pierres polies, et les mit dans sa gibecière de berger et dans sa poche. Puis, sa fronde à la main, il s’avança contre le Philistin. 41 Le Philistin s’approcha peu à peu de David, et l’homme qui portait son bouclier marchait devant lui. 42 Le Philistin regarda, et lorsqu’il aperçut David, il le méprisa, ne voyant en lui qu’un enfant, blond et d’une belle figure. 43 Le Philistin dit à David: Suis-je un chien, pour que tu viennes à moi avec des bâtons? Et, après l’avoir maudit par ses dieux, 44 il ajouta: Viens vers moi, et je donnerai ta chair aux oiseaux du ciel et aux bêtes des champs. 45 David dit au Philistin: Tu marches contre moi avec l’épée, la lance et le javelot; et moi, je marche contre toi au nom de l’Éternel des armées, du Dieu de l’armée d’Israël, que tu as insultée. 46 Aujourd’hui l’Éternel te livrera entre mes mains, je t’abattrai et je te couperai la tête; aujourd’hui je donnerai les cadavres du camp des Philistins aux oiseaux du ciel et aux animaux de la terre. Et toute la terre saura qu’Israël a un Dieu. 47 Et toute cette multitude saura que ce n’est ni par l’épée ni par la lance que l’Éternel sauve. Car la victoire appartient à l’Éternel. Et il vous livre entre nos mains. 48 Aussitôt que le Philistin se mit en mouvement pour marcher au-devant de David, David courut sur le champ de bataille à la rencontre du Philistin. 49 Il mit la main dans sa gibecière, y prit une pierre, et la lança avec sa fronde; il frappa le Philistin au front, et la pierre s’enfonça dans le front du Philistin, qui tomba le visage contre terre. 50 Ainsi, avec une fronde et une pierre, David fut plus fort que le Philistin; il le terrassa et lui ôta la vie, sans avoir d’épée à la main. 51 Il courut, s’arrêta près du Philistin, se saisit de son épée qu’il tira du fourreau, le tua et lui coupa la tête. Les Philistins, voyant que leur héros était mort, prirent la fuite. 52 Et les hommes d’Israël et de Juda poussèrent des cris, et allèrent à la poursuite des Philistins jusque dans la vallée et jusqu’aux portes d’Ékron. Les Philistins blessés à mort tombèrent dans le chemin de Schaaraïm jusqu’à Gath et jusqu’à Ékron. 53 Et les enfants d’Israël revinrent de la poursuite des Philistins, et pillèrent leur camp. 54 David prit la tête du Philistin et la porta à Jérusalem, et il mit dans sa tente les armes du Philistin. 55 Lorsque Saül avait vu David marcher à la rencontre du Philistin, il avait dit à Abner, chef de l’armée: De qui ce jeune homme est-il fils, Abner? Abner répondit: Aussi vrai que ton âme est vivante, ô roi! Je l’ignore. 56 Informe-toi donc de qui ce jeune homme est fils, dit le roi. 57 Et quand David fut de retour après avoir tué le Philistin, Abner le prit et le mena devant Saül. David avait à la main la tête du Philistin. 58 Saül lui dit: De qui es-tu fils, jeune homme? Et David répondit: Je suis fils de ton serviteur Isaï, Bethléhémite.

Veja também