Ka Kōrero a Haora ki te Wairua o Hamuera
1 Nā, i aua rā kua huihuia e ngā Pirihitini ā rātou taua mō te pakanga, hei whawhai ki a Īharaira. Nā, ka mea a Ākihi ki a Rāwiri, "Kia tino mōhio koe me haere tahi tāua ki te whawhai, koutou ko āu tāngata."
2 Anō rā ko Rāwiri ki a Ākihi, "Mā reira koe ka mōhio ai ki ngā mahi a tāu pononga."
Ā, ka mea a Ākihi ki a Rāwiri, "Koia ahau ka mea nei i a koe hei tiaki mō tōku upoko i ngā rā katoa."
3 Nā, kua mate a Hamuera, kua uhungatia hoki e Īharaira katoa, kua tanumia ki Rama, ki tōna pā ake. Kua whakakorea atu hoki e Haora i te whenua te hunga i ngā waka atua, i ngā rapa māori hoki.
4 Nā, ka huihui ngā Pirihitini, ā, haere mai ana, puni ana ki Huneme; i huihuia anō e Haora a Īharaira katoa, ā, puni ana ki Kiripoa. 5 Ā, nō te kitenga o Haora i te taua a ngā Pirihitini, ka wehi, tūiri rawa tōna ngākau. 6 Nā, i te uinga a Haora ki a Ihowā, hore rawa he kupu a Ihowā i whakahokia mai ki a ia, e ngā moe, e ngā Urimi, e ngā poropiti rānei. 7 Kātahi a Haora ka mea ki āna tāngata, "Rapua māku tētahi wahine he atua māori tōna kia haere ahau ki a ia ki te rapu tikanga i a ia."
Anō rā ko āna tāngata ki a ia, "Tērā tētahi wahine he atua māori tōna, kei Eneroro."
8 Nā, ka whakaahua kē a Haora i a ia, ā, kākahu ana i ētahi kākahu kē, haere ana ia me āna tāngata tokorua; ka tae ki taua wahine i te pō, ka mea atu ia, "Tēnā koa, hirihiria te atua māori, ā, whakaputaina ake ki ahau tāku e kī atu ai."
9 Nā, ka mea taua wahine ki a ia, "Ha, kua mōhio anō koe ki tā Haora i mea ai, ki tāna hautopenga atu i te hunga atua māori, i ngā rapa māori, o te whenua nei. He aha rā koe i mea māhanga mai ai mō tōku wairua, kia mate ai ahau?"
10 Nā, ka oatitia a Ihowā e Haora ki a ia, i mea ia, "E ora ana a Ihowā, e kore tētahi hē e pā ki a koe mō tēnei mea."
11 Kātahi te wahine ka mea, "Ko wai kia whakaputaina ake e ahau ki a koe?"
Anō rā ko ia, "Ko Hamuera tāu e whakaputa ake ai ki ahau."
12 Ā, nō te kitenga o te wahine i a Hamuera, nui atu tōna reo ki te hāmama; ā, ka kōrero te wahine ki a Haora, ka mea, "He aha koe i tinihanga ai ki ahau? Ko Haora hoki koe."
13 Nā, ka mea te kīngi ki a ia, "Kaua e wehi; i kite hoki koe i te aha?"
Nā, ka mea te wahine ki a Haora, "Kei te kite ahau i tētahi atua e haere ake ana i te whenua."
14 Anō rā ko tērā ki a ia, "He āhua aha tōna?"
Ka mea ia, "He koroheke te haere ake nei; he koroka hoki te kākahu."
Nā, ka mōhio a Haora ko Hamuera. Tuohu ana tōna mata ki te whenua, piko ana ia.
15 Nā, ka mea a Hamuera ki a Haora, "He aha koe i whakaohooho ai i ahau, i mea ai kia haere ake ahau?"
Anō rā ko Haora, "Nui atu tōku mate; e whawhai ana hoki ngā Pirihitini ki ahau, ā, kua mahue ahau i te Atua, kāhore ake hoki he kupu āna e whakahokia mai ki ahau e ngā poropiti, e ngā moe rānei; koia ahau i karanga ai ki a koe, hei ako i ahau ki tāku e mea ai."
16 Kātahi a Hamuera ka mea, "He aha rā koe i ui ai ki ahau, kua mahue nei hoki koe i a Ihowā, hei hoariri anō ia ki a koe? 17 Nā, kua meatia e Ihowā mōna ake tāna i whakapuakina e ahau; kua haea atu hoki te kīngitanga i tōu ringa, kua hoatu ki tōu hoa, arā ki a Rāwiri. 18 Mōu kīhai i rongo ki te reo o Ihowā, kīhai i whakaputa i tōna riri āritarita ki a Amareke; nā reira a Ihowā i mea ai i tēnei mea ki a koe i tēnei rā. 19 Ko tēnei, ka hoatu anō a Īharaira Ihowā me koe hoki ki te ringa o ngā Pirihitini, ā, āpōpō koutou ko āu tama tae ake ai ki ahau. Ā, ka hoatu e Ihowā te taua a Īharaira ki te ringa o ngā Pirihitini."
20 Kātahi ka hinga tonu iho a Haora, tōna roa katoa ki te whenua, nui rawa hoki tōna wehi mō ngā kupu a Hamuera; kāhore anō he kaha i roto i a ia; kīhai hoki ia i kai taro noa pau noa taua rā, pau noa taua pō.
21 Nā, ka haere taua wahine ki a Haora; ā, ka kite e pororaru rawa ana ōna whakaaro, ka mea ki a ia, "Nanā, kua whakarongo nei tāu pononga ki tōu reo, ā, whakamomori ana ahau ki te mate, whakarongo ana ahau ki āu kupu i kōrerotia e koe ki ahau. 22 Nā, tēnā, whakarongo mai hoki āianei ki te reo o tāu pononga, kia whakatakotoria e ahau tētahi wāhi taro ki tōu aroaro; me kai anō koe, kia whai kaha ai koe ina haere i tōu huarahi."
23 Otiia i whakakāhore ia, i mea, "E kore ahau e kai."
Heoi, tohea ana ia e āna tāngata rātou ko te wahine; nā, ka rongo ia ki tō rātou reo, ā, whakatika ake ana i te whenua, noho ana ki runga ki te moenga.
24 Nā, he kūao kau tā taua wahine i te whare, he mea whāngai. Nā, hohoro tonu tāna patu, tīkina ana e ia he parāoa, pokepokea ana, tunua iho e ia ētahi keke rēwenakore. 25 Kawea mai ana e ia ki te aroaro o Haora, ki te aroaro anō o āna tāngata. Nā, kai ana rātou, ā, whakatika ana, haere atu ana i taua pō.
Guerre avec les Philistins. — David dans l’armée des Philistins. — Saül consultant une magicienne à En-Dor
1 En ce temps-là, les Philistins rassemblèrent leurs troupes et formèrent une armée, pour faire la guerre à Israël. Akisch dit à David: Tu sais que tu viendras avec moi à l’armée, toi et tes gens. 2 David répondit à Akisch: Tu verras bien ce que ton serviteur fera. Et Akisch dit à David: Aussi je te donnerai pour toujours la garde de ma personne. 3 1 S 25:1.Samuel était mort; tout Israël l’avait pleuré, et on l’avait enterré à Rama, dans sa ville. Saül avait ôté du pays ceux qui évoquaient les morts et ceux qui prédisaient l’avenir. 4 Les Philistins se rassemblèrent, et vinrent camper à Sunem; Saül rassembla tout Israël, et ils campèrent à Guilboa. 5 A la vue du camp des Philistins, Saül fut saisi de crainte, et un violent tremblement s’empara de son cœur. 6 Saül consulta l’Éternel; et l’Éternel ne lui répondit point, ni par des songes, ni par l’urim, ni par les prophètes. 7 Et Saül dit à ses serviteurs: Cherchez-moi une femme qui évoque les morts, et j’irai la consulter. Ses serviteurs lui dirent: Voici, à En-Dor il y a une femme qui évoque les morts. 8 Alors Saül se déguisa et prit d’autres vêtements, et il partit avec deux hommes. Ils arrivèrent de nuit chez la femme. Saül lui dit: Prédis-moi l’avenir en évoquant un mort, et fais-moi monter celui que je te dirai. 9 La femme lui répondit: Voici, tu sais ce que Saül a fait, comment il a retranché du pays ceux qui évoquent les morts et ceux qui prédisent l’avenir; pourquoi donc tends-tu un piège à ma vie pour me faire mourir? 10 Saül lui jura par l’Éternel, en disant: L’Éternel est vivant! Il ne t’arrivera point de mal pour cela. 11 La femme dit: Qui veux-tu que je te fasse monter? Et il répondit: Fais moi monter Samuel. 12 Lorsque la femme vit Samuel, elle poussa un grand cri, et elle dit à Saül: Pourquoi m’as-tu trompée! Tu es Saül? 13 Le roi lui dit: Ne crains rien; mais que vois-tu? La femme dit à Saül: je vois un dieu qui monte de la terre. 14 Il lui dit: Quelle figure a-t-il? Et elle répondit: C’est un vieillard qui monte et il est enveloppé d’un manteau. Saül comprit que c’était Samuel, et il s’inclina le visage contre terre et se prosterna. 15 Samuel dit à Saül: Pourquoi m’as-tu troublé, en me faisant monter? Saül répondit: Je suis dans une grande détresse: les Philistins me font la guerre, et Dieu s’est retiré de moi; il ne m’a répondu ni par les prophètes ni par des songes. Et je t’ai appelé pour que tu me fasses connaître ce que je dois faire. 16 Samuel dit: Pourquoi donc me consultes-tu, puisque l’Éternel s’est retiré de toi et qu’il est devenu ton ennemi? 17 L’Éternel te traite comme je te l’avais annoncé de sa part; l’Éternel a déchiré la royauté d’entre tes mains, et l’a donnée à un autre, à David. 18 Tu n’as point obéi à la voix de l’Éternel, et tu n’as point fait sentir à Amalek l’ardeur de sa colère: voilà pourquoi l’Éternel te traite aujourd’hui de cette manière. 19 Et même l’Éternel livrera Israël avec toi entre les mains des Philistins. Demain, toi et tes fils, vous serez avec moi, et l’Éternel livrera le camp d’Israël entre les mains des Philistins. 20 Aussitôt Saül tomba à terre de toute sa hauteur, et les paroles de Samuel le remplirent d’effroi; de plus, il manquait de force, car il n’avait pris aucune nourriture de tout le jour et de toute la nuit. 21 La femme vint auprès de Saül, et, le voyant très effrayé, elle lui dit: Voici, ta servante a écouté ta voix; j’ai exposé ma vie, en obéissant aux paroles que tu m’as dites. 22 Écoute maintenant, toi aussi, la voix de ta servante, et laisse-moi t’offrir un morceau de pain, afin que tu manges pour avoir la force de te mettre en route. 23 Mais il refusa, et dit: Je ne mangerai point. Ses serviteurs et la femme aussi le pressèrent, et il se rendit à leurs instances. Il se leva de terre, et s’assit sur le lit. 24 La femme avait chez elle un veau gras, qu’elle se hâta de tuer; et elle prit de la farine, la pétrit, et en cuisit des pains sans levain. 25 Elle les mit devant Saül et devant ses serviteurs. Et ils mangèrent. Puis, s’étant levés, ils partirent la nuit même.