Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Samuel 25

LSG

Te Matenga o Hamuera

1 , ka mate a Hamuera, ā, ka huihui a Īharaira katoa ki te tangi ki a ia, ā, tanumia iho ia ki tōna whare ki Rama. , ka whakatika a Rāwiri, ā, haere ana ki te koraha o Parana.

Ko Rāwiri rāua ko Apikaira

2 Ā, i Maono tētahi tangata, kei Karamere ōna taonga; he nui rawa taua tangata, e toru mano āna hipi, kotahi mano ngā koati. Heoi, kei te kutikuti tērā i āna hipi ki Karamere. 3 , ko te ingoa o taua tangata ko Nāpara, ko Apikaira hoki te ingoa o tāna wahine; ā, he pai ngā whakaaro o te wahine, he mata ātaahua anō hoki; he pakeke ia te tāne, i kino hoki āna mahi; te whare anō ia o Karepe.

4 Ā, ka rongo a Rāwiri i te koraha kei te kutikuti a Nāpara i āna hipi. 5 Ka ungā ētahi taitama e Rāwiri, kotahi tekau; i mea hoki a Rāwiri ki ngā taitama, "Haere ki runga ki Karamere, ā, ka tae ki a Nāpara ka oha ki a ia, me te whakahua anō i tōku ingoa. 6 Ā, kia pēnei koutou atu ki taua tangata e noho ora mai nei, Kia mau te rongo ki a koe, kia mau te rongo ki tōu whare, kia mau te rongo ki āu mea katoa.

7 " , kua rongo nei ahau he kaikutikuti āu; , āu hēpara i a mātou , kīhai rātou i ahatia e mātou, kīhai rawa hoki tētahi o ā rātou mea i ngaro i ngā katoa o rātou ki Karamere. 8 Māu e ui ki āu taitama, ā, ka kōrerotia e rātou ki a koe. , kia manakohia ngā taitama e koe; kua tae mai hoki mātou i te pai. Tēnā, hōmai tōu ringa i tūpono ai ki āu pononga, ki tāu tama hoki, ki a Rāwiri."

9 , i te taenga o ngā tāngata a Rāwiri, kōrerotia ana e rātou ēnei kupu katoa ki a Nāpara, me te whakahua anō i te ingoa o Rāwiri, ā, heoi anō rātou?

10 , ka utu a Nāpara ki ngā tāngata a Rāwiri, ka mea, "Ko wai a Rāwiri? Ko wai hoki te tama a Hehe? He tini ngā pononga i ēnei e tahuti ana i ō rātou rangatira. 11 Me tango koia e ahau tāku taro, tōku wai, me āku mea hoki i patua nei e ahau āku kaikutikuti, me hoatu ngā tāngata kāhore nei e mōhiotia e ahau hea rānei rātou?"

12 , ka tahuri ngā tāngata a Rāwiri ki rātou ara, ā, hoki ana, haere ana, kōrerotia ana e rātou ki a ia ēnei mea katoa. 13 , ka mea a Rāwiri ki āna tāngata, "Whītikiria ā koutou hoari, e tēnei, e tēnei." , whītikiria ana e rātou tāna hoari, tāna hoari; i whītiki anō a Rāwiri i tāna hoari. , ka haere ki runga, ka whai i a Rāwiri; tata tonu aua tāngata ki te whā ngā rau; e rua hoki ngā rau i noho ki ngā taonga.

14 Otiia ka kōrero tētahi o ngā taitama ki a Apikaira wahine a Nāpara ka mea, "Nanā, i tonoa mai ētahi tāngata e Rāwiri i te koraha, ki te oha ki mātou rangatira; heoi whakatūpehupehu ana ia ki a rātou. 15 Otiia, pai rawa aua tāngata ki a mātou, kīhai hoki i aha ki a mātou, kīhai anō i ngaro tētahi mea a mātou i ngā katoa i hāereere tahi ai mātou me rātou, i ā mātou i te pārae. 16 He taiepa rātou ki a mātou i te , i te ao, i ngā katoa i tata ai mātou ki a rātou, i a mātou e tiaki ana i ngā hipi. 17 Tēnā , māu e whakaaro, e titiro ki tāu e mea ai; kua takoto hoki he kino mātou rangatira, rātou ko tōna whare katoa; koia rawa hoki kia tama ia Periara, kāhore tētahi e āhei te kōrero ki a ia."

18 , hohoro tonu a Apikaira, maua atu ana e ia he taro e rua rau, he wāina e rua ngā ipu, he hipi e rima, he mea kua oti te taka, he kānga pāhūhū e rima ngā mēhua, he tautau karepe maroke kotahi rau, he papa piki e rua rau, he mea whakawaha ki te kāihe. 19 , ka mea ia ki āna taitama, "Hoake ki mua i ahau; tēnā ahau te haere atu i muri i a koutou." Kīhai hoki i kōrerotia e ia ki tāna tahu, ki a Nāpara.

20 , i a ia e haere atu ana i runga i tōna kāihe, ā, e heke atu ana i te wāhi ruru o te maunga, , ko Rāwiri rātou ko āna tāngata e heke mai ana, e tika mai ana ki a ia; , pono tonu atu ia ki a rātou. 21 Heoi, kua a Rāwiri, "Maumau tiaki noa ahau i ngā mea katoa a tēnei korokē i te koraha, kāhore rawa hoki tētahi o āna mea katoa i ngaro; , utua mai ana e ia te pai ki te kino. 22 Kia meatia tēnei e te Atua ki ngā hoariri o Rāwiri me ētahi mea anō hoki, ki te waiho e ahau o āna mea katoa i te aonga ake kia kotahi nei tamaiti tāne."

23 , i te kitenga o Apikaira i a Rāwiri, hohoro tonu ia, marere ana ki raro i te kāihe, tāpapa ana i te aroaro o Rāwiri, me te piko anō ki te whenua. 24 , ka takoto ia ki ōna waewae, ā, ka mea, "Hei runga i ahau, e tōku ariki, hei runga i ahau te kino; , kia kōrero tāu pononga wahine ki ōu taringa, whakarongo mai hoki ki ngā kupu a tāu pononga. 25 Kaua te ngākau o tōku ariki e mea ki tēnei tangata a Periara, ki a Nāpara; ko tōna ingoa hoki, ko ia, rite tahi; ko Nāpara tōna ingoa; kei a ia anō te wairangi. Ko ahau ia, ko tāu pononga wahine, kīhai i kite i ngā taitama a tōku ariki i tonoa ake e koe.

26 ", e tōku ariki, e ora ana a Ihowā, e ora ana hoki tōu wairua, i a Ihowā kua pupuri nei i a koe i te hara o te whakaheke toto, kei tōu ringa ake ki te rapu utu, kia rite āianei ki a Nāpara ōu hoariri, me te hunga e rapu ana i te tōku ariki. 27 , ko tēnei manaakitanga i kawea mai nei e tāu pononga ki tōku ariki, tukua kia hoatu ki ngā taitama i raro i ngā waewae o tōku ariki.

28 "Tēnā , whakarērea noatia iho te kino a tāu pononga wahine; he mea kua takoto rawa Ihowā whakapūmau i te whare o tōku ariki; e whawhai ana hoki tōku ariki i ngā whawhai a Ihowā; ā, e kore e mau tētahi ōu i ōu katoa. 29 Ahakoa whakatika mai tētahi tangata ki te whai i a koe, ki te rapu i tōu wairua, heoi ka paiherea te wairua o tōku ariki ki roto ki te paihere ora ki a Ihowā, ki tōu Atua; ko ngā wairua ia o ōu hoariri ka piua atu me te mea waenga i te kōtaha.

30 "Ā tēnei ake, kei Ihowā meatanga ki tōku ariki i ngā mea katoa i kōrerotia e ia hei pai mōu, ā, ka whakatūria koe e ia hei rangatira Īharaira. 31 , e kore tēnei e waiho hei whakapōuri mōu, hei whakararu rānei te ngākau o tōku ariki, arā tāu whakaheke noa i te toto, te rapu rānei a tōku ariki i te utu mōna ake. E puta rāia Ihowā pai ki tōku ariki, , kia mahara ki tāu pononga wahine."

32 , ka mea a Rāwiri ki a Apikaira, "Kia whakapaingia a Ihowā, te Atua o Īharaira, nāna nei koe i tono mai i tēnei ki te whakatau i ahau. 33 Kia whakapaingia anō tōu whakaaro tika, kia whakapaingia anō koe, mōu i pupuri i ahau i tēnei i te hara o te whakaheke toto, i te rapu utu hoki a tōku ringa ake. 34 , e ora ana a Ihowā, te Atua o Īharaira, nāna nei ahau i pupuri kei kino ki a koe, me i kāhore koe i hohoro te haere mai ki te whakatau i ahau, inā, kīhai i toe ki te awatea āpōpō tētahi mea a Nāpara kia kotahi nei tamaiti tāne."

35 Heoi, ka tangohia e Rāwiri i tōna ringa ngā mea i kawea mai e ia ki a ia, ā, ka mea ki a ia, "Haere i runga i te rangimārie ki tōu whare; titiro, kua whakarongo nei ahau ki tōu reo, kua whakapai hoki ki a koe."

36 , haere ana a Apikaira ki a Nāpara, ā, i te mea hākari tērā i roto i tōna whare, koia anō kei te hākari a te kīngi, ā, koa ana te ngākau o Nāpara i roto i a ia, he nui hoki tōna haurangi. , kīhai i kōrerotia e ia tētahi mea ki a ia, ahakoa iti, ahakoa rahi, ā, mārama noa te ata. 37 Ā, i te ata i te mea ka kore atu te wāina i a Nāpara, , kōrerotia ana e tāna wahine ki a ia ēnei mea katoa; , mate iho tōna ngākau i roto i a ia, heoi kua rite ia ki te kōhatu. 38 Ā, ka tekau ngā , ka patua a Nāpara e Ihowā, ā, ka mate.

39 Ā, te rongonga o Rāwiri kua mate a Nāpara, ka mea ia, "Kia whakapaingia a Ihowā i tohe nei i te tohe ki a Nāpara tōku tāwainga; i pupuri nei i tāna pononga kei kino, ā, whakahokia atu ana e Ihowā te kino a Nāpara ki runga ki tōna mātenga ake."

, ka tono tāngata a Rāwiri ki te kōrero ki a Apikaira, ki te tiki i a ia hei wahine māna. 40 Ā, i te taenga o ngā tāngata a Rāwiri ki a Apikaira ki Karamere, ka kōrero ki a ia, ka mea, "I tonoa mai mātou e Rāwiri ki te tiki mai i a koe hei wahine māna."

41 , ka whakatika tērā, ā, piko ana tōna mata ki te whenua, ka mea, "Tēnei tāu pononga hei pononga wahine, hei horoi i ngā waewae o ngā tāngata a tōku ariki." 42 , hohoro ana a Apikaira, ā, whakatika ana, eke ana ki te kāihe; tokorima hoki āna kōtiro i haere tahi me ia; , aru ana ia i ngā karere a Rāwiri, ā, ka waiho hei wahine māna.

43 I tangohia anō e Rāwiri a Ahinoama o Ietereere; ā, ka waiho rāua tokorua hei wāhine māna. 44 Heoi, kua hoatu e Haora a Mikara tāna tamāhine, te wahine a Rāwiri, ki a Parati tama a Raihi, o Karimi.

Mort de Samuel. Dureté de Nabal envers David, et prudence de sa femme Abigaïl

1 1 S 28:3.Samuel mourut. Tout Israël s’étant assemblé le pleura, et on l’enterra dans sa demeure à Rama. Ce fut alors que David se leva et descendit au désert de Paran. 2 Il y avait à Maon un homme fort riche, possédant des biens à Carmel; il avait trois mille brebis et mille chèvres, et il se trouvait à Carmel pour la tonte de ses brebis. 3 Le nom de cet homme était Nabal, et sa femme s’appelait Abigaïl; c’était une femme de bon sens et belle de figure, mais l’homme était dur et méchant dans ses actions. Il descendait de Caleb. 4 David apprit au désert que Nabal tondait ses brebis. 5 Il envoya vers lui dix jeunes gens, auxquels il dit: Montez à Carmel, et allez auprès de Nabal. Vous le saluerez en mon nom, 6 et vous lui parlerez ainsi: Pour la vie sois en paix, et que la paix soit avec ta maison et tout ce qui t’appartient! 7 Et maintenant, j’ai appris que tu as les tondeurs. Or tes bergers ont été avec nous; nous ne leur avons fait aucun outrage, et rien ne leur a été enlevé pendant tout le temps qu’ils ont été à Carmel. 8 Demande-le à tes serviteurs, et ils te le diront. Que ces jeunes gens trouvent donc grâce à tes yeux, puisque nous venons dans un jour de joie. Donne donc, je te prie, à tes serviteurs et à ton fils David ce qui se trouvera sous ta main. 9 Lorsque les gens de David furent arrivés, ils répétèrent à Nabal toutes ces paroles, au nom de David. Puis ils se turent. 10 Nabal répondit aux serviteurs de David: Qui est David, et qui est le fils d’Isaï? Il y a aujourd’hui beaucoup de serviteurs qui s’échappent d’auprès de leurs maîtres. 11 Et je prendrais mon pain, mon eau, et mon bétail que j’ai tué pour mes tondeurs, et je les donnerais à des gens qui sont je ne sais d’où? 12 Les gens de David rebroussèrent chemin; ils s’en retournèrent, et redirent, à leur arrivée, toutes ces paroles à David. 13 Alors David dit à ses gens: Que chacun de vous ceigne son épée! Et ils ceignirent chacun leur épée. David aussi ceignit son épée, et environ quatre cents hommes montèrent à sa suite. Il en resta deux cents près des bagages. 14 Un des serviteurs de Nabal vint dire à Abigaïl, femme de Nabal: Voici, David a envoyé du désert des messagers pour saluer notre maître, qui les a rudoyés. 15 Et pourtant ces gens ont été très bons pour nous; ils ne nous ont fait aucun outrage, et rien ne nous a été enlevé, tout le temps que nous avons été avec eux lorsque nous étions dans les champs. 16 Ils nous ont nuit et jour servi de muraille, tout le temps que nous avons été avec eux, faisant paître les troupeaux. 17 Sache maintenant et vois ce que tu as à faire, car la perte de notre maître et de toute sa maison est résolue, et il est si méchant qu’on n’ose lui parler. 18 Abigaïl prit aussitôt deux cents pains, deux outres de vin, cinq pièces de bétail apprêtées, cinq mesures de grain rôti, cent masses de raisins secs, et deux cents de figues sèches. Elle les mit sur des ânes, 19 et elle dit à ses serviteurs: Passez devant moi, je vais vous suivre. Elle ne dit rien à Nabal, son mari. 20 Montée sur un âne, elle descendit la montagne par un chemin couvert; et voici, David et ses gens descendaient en face d’elle, en sorte qu’elle les rencontra. 21 David avait dit: C’est bien en vain que j’ai gardé tout ce que cet homme a dans le désert, et que rien n’a été enlevé de tout ce qu’il possède; il m’a rendu le mal pour le bien. 22 Que Dieu traite son serviteur David dans toute sa rigueur, si je laisse subsister jusqu’à la lumière du matin qui que ce soit de tout ce qui appartient à Nabal! 23 Lorsque Abigaïl aperçut David, elle descendit rapidement de l’âne, tomba sur sa face en présence de David, et se prosterna contre terre. 24 Puis, se jetant à ses pieds, elle dit: A moi la faute, mon seigneur! Permets à ta servante de parler à tes oreilles, et écoute les paroles de ta servante. 25 Que mon seigneur ne prenne pas garde à ce méchant homme, à Nabal, car il est comme son nom; Nabal est son nom, et il y a chez lui de la folie. Et moi, ta servante, je n’ai pas vu les gens que mon seigneur a envoyés. 26 Maintenant, mon seigneur, aussi vrai que l’Éternel est vivant et que ton âme est vivante, c’est l’Éternel qui t’a empêché de répandre le sang et qui a retenu ta main. Que tes ennemis, que ceux qui veulent du mal à mon seigneur soient comme Nabal! 27 Accepte ce présent que ta servante apporte à mon seigneur, et qu’il soit distribué aux gens qui marchent à la suite de mon seigneur. 28 Pardonne, je te prie, la faute de ta servante, car l’Éternel fera à mon seigneur une maison stable; pardonne, car mon seigneur soutient les guerres de l’Éternel, et la méchanceté ne se trouvera jamais en toi. 29 S’il s’élève quelqu’un qui te poursuive et qui en veuille à ta vie, l’âme de mon seigneur sera liée dans le faisceau des vivants auprès de l’Éternel, ton Dieu, et il lancera du creux de la fronde l’âme de tes ennemis. 30 Lorsque l’Éternel aura fait à mon seigneur tout le bien qu’il t’a annoncé, et qu’il t’aura établi chef sur Israël, 31 mon seigneur n’aura ni remords ni souffrance de cœur pour avoir répandu le sang inutilement et pour s’être vengé lui-même. Et lorsque l’Éternel aura fait du bien à mon seigneur, souviens-toi de ta servante. 32 David dit à Abigaïl: Béni soit l’Éternel, le Dieu d’Israël, qui t’a envoyée aujourd’hui à ma rencontre! 33 Béni soit ton bon sens, et bénie sois-tu, toi qui m’as empêché en ce jour de répandre le sang, et qui as retenu ma main! 34 Mais l’Éternel, le Dieu d’Israël, qui m’a empêché de te faire du mal, est vivant! Si tu ne t’étais hâtée de venir au-devant de moi, il ne serait resté qui que ce soit à Nabal, d’ici à la lumière du matin. 35 Et David prit de la main d’Abigaïl ce qu’elle lui avait apporté, et lui dit: Monte en paix dans ta maison; vois, j’ai écouté ta voix, et je t’ai favorablement accueillie.

36 Abigaïl arriva auprès de Nabal. Et voici, il faisait dans sa maison un festin comme un festin de roi; il avait le cœur joyeux, et il était complètement dans l’ivresse. Elle ne lui dit aucune chose, petite ou grande, jusqu’à la lumière du matin. 37 Mais le matin, l’ivresse de Nabal s’étant dissipée, sa femme lui raconta ce qui s’était passé. Le cœur de Nabal reçut un coup mortel, et devint comme une pierre. 38 Environ dix jours après, l’Éternel frappa Nabal, et il mourut. 39 David apprit que Nabal était mort, et il dit: Béni soit l’Éternel, qui a défendu ma cause dans l’outrage que m’a fait Nabal, et qui a empêché son serviteur de faire le mal! L’Éternel a fait retomber la méchanceté de Nabal sur sa tête. David envoya proposer à Abigaïl de devenir sa femme. 40 Les serviteurs de David arrivèrent chez Abigaïl à Carmel, et lui parlèrent ainsi: David nous a envoyés vers toi, afin de te prendre pour sa femme. 41 Elle se leva, se prosterna le visage contre terre, et dit: Voici, ta servante sera une esclave pour laver les pieds des serviteurs de mon seigneur. 42 Et aussitôt Abigaïl partit, montée sur un âne, et accompagnée de cinq jeunes filles; elle suivit les messagers de David, et elle devint sa femme. 43 David avait aussi pris Achinoam de Jizreel, et toutes les deux furent ses femmes. 44 2 S 3:15.Et Saül avait donné sa fille Mical, femme de David, à Palthi de Gallim, fils de Laïsch.

Veja também