Ka Whakahoea a Rāwiri e ngā Pirihitini
1 Nā, ka huihuia e ngā Pirihitini ā rātou taua katoa ki Apeke, i te noho hoki a Īharaira ki te puna i Ietereere. 2 Ā, ka haere ngā rangatira o ngā Pirihitini me ō rātou rau, me ō rātou mano, ka haere atu anō a Rāwiri rātou ko āna tāngata, me Ākihi, i te hiku. 3 Kātahi ngā rangatira o ngā Pirihitini ka mea, "He aha tā ēnei Hiperu i konei?"
Anō rā ko Ākihi ki ngā rangatira o ngā Pirihitini, "Ehara ianei tēnei i a Rāwiri, i te tangata a Haora kīngi o Īharaira i noho nei ki ahau i ēnei rā, i ēnei tau rānei, ā, kāhore ahau i kite i tētahi hē ōna, o te rā anō i riro mai ai ia ki ahau ā mohoa noa nei?"
4 Otiia, ka riri ngā rangatira o ngā Pirihitini ki a ia, ā, ka mea ngā rangatira o ngā Pirihitini ki a ia, "Whakahokia tēnei tangata kia hoki ki te wāhi i whakaritea e koe mōna; ā, kaua ia e haere tahi tātou ki te whawhai; kei whawhai ia ki a tātou i te tatauranga; he aha hoki tāna mea hei whakamārie mō tōna rangatira? He teka ianei ko ngā upoko o ēnei tāngata? 5 Ehara ianei tēnei i a Rāwiri i waiata rā rātou tētahi ki tētahi, i ngā kanikani, i mea rā,
‘Nā Haora āna mano i patu,
nā Rāwiri ko āna tekau mano’?"
6 Kātahi a Ākihi ka karanga ki a Rāwiri, ka mea ki a ia, "E ora ana a Ihowā, tika tonu tāu, pai tonu hoki ki tāku titiro tōu haerenga atu me tōu haerenga mai i a tāua nei i te ope. Kāhore nei hoki i mau i ahau tētahi hē ōu, o te rā anō i haere mai ai koe ki ahau ā taea noatia tēnei rā. Otiia ki te titiro a ngā rangatira kāhore ōu pai. 7 Nā, hoki atu āianei, haere hoki i runga i te rangimārie; kei kino tāu mahi ki te titiro a ngā rangatira o ngā Pirihitini."
8 Nā, ka mea a Rāwiri ki a Ākihi, "I aha hoki ahau? Ko te aha hoki a tāu pononga i kitea e koe, o te rā i noho ai ahau ki tōu aroaro ā taea noatia tēnei rā, ka kore ai ahau e haere ki te whawhai ki ngā hoariri o tōku ariki, o te kīngi?"
9 Nā, ka whakahoki a Ākihi, ka mea ki a Rāwiri, "E mōhio ana anō ahau he pai koe ki tāku titiro, rite tonu anō ki te anahera a te Atua. Otiia, ko ngā rangatira o ngā Pirihitini hei kī mai, ‘Kaua tēnei e haere tahi tātou ki te whawhai.’ 10 Heoi, maranga wawe i te ata, me ngā tāngata anō a tōu ariki i haere tahi mai nei koutou, ā, ka maranga wawe koutou i te ata, ka mārama, haere."
11 Heoi, ka maranga wawe a Rāwiri, rātou ko āna tāngata, ā, haere ana i te ata, hoki ana ki te whenua o ngā Pirihitini. Ko ngā Pirihitini ia i haere ki runga, ki Ietereere.
David renvoyé de l’armée des Philistins; retour à Tsiklag
1 Les Philistins rassemblèrent toutes leurs troupes à Aphek, et Israël campa près de la source de Jizreel. 2 Les princes des Philistins s’avancèrent avec leurs centaines et leurs milliers, et David et ses gens marchaient à l’arrière-garde avec Akisch. 3 Les princes des Philistins dirent: Que font ici ces Hébreux? Et Akisch répondit aux princes des Philistins: N’est-ce pas David, serviteur de Saül, roi d’Israël? Il y a longtemps qu’il est avec moi, et je n’ai pas trouvé la moindre chose à lui reprocher depuis son arrivée jusqu’à ce jour. 4 Mais les princes des Philistins s’irritèrent contre Akisch, et lui dirent: 1 Ch 12:19.Renvoie cet homme, et qu’il retourne dans le lieu où tu l’as établi; qu’il ne descende pas avec nous sur le champ de bataille, afin qu’il ne soit pas pour nous un ennemi pendant le combat. Et comment cet homme rentrerait-il en grâce auprès de son maître, si ce n’est au moyen des têtes de nos gens? 5 N’est-ce pas ce David pour qui l’on 1 S 18:7.chantait en dansant:
Saül a frappé ses mille,
Et David ses dix mille?
6 Akisch appela David, et lui dit: L’Éternel est vivant! Tu es un homme droit, et j’aime à te voir aller et venir avec moi dans le camp, car je n’ai rien trouvé de mauvais en toi depuis ton arrivée auprès de moi jusqu’à ce jour; mais tu ne plais pas aux princes. 7 Retourne donc et va-t’en en paix, pour ne rien faire de désagréable aux yeux des princes des Philistins. 8 David dit à Akisch: Mais qu’ai-je fait, et qu’as-tu trouvé en ton serviteur depuis que je suis auprès de toi jusqu’à ce jour, pour que je n’aille pas combattre les ennemis de mon seigneur le roi? 9 Akisch répondit à David: Je le sais, car tu es agréable à mes yeux comme un ange de Dieu; mais les princes des Philistins disent: Il ne montera point avec nous pour combattre. 10 Ainsi lève-toi de bon matin, toi et les serviteurs de ton maître qui sont venus avec toi; levez-vous de bon matin, et partez dès que vous verrez la lumière. 11 David et ses gens se levèrent de bonne heure, pour partir dès le matin, et retourner dans le pays des Philistins. Et les Philistins montèrent à Jizreel.