Ka Whakawhiua a Rāwiri e Haora
1 Nā, ka kōrero a Haora ki a Honatana, ki tāna tama, rātou ko āna tāngata katoa, kia whakamatea a Rāwiri. 2 Otiia nui atu te whakaahuareka o Honatana, tama a Haora, ki a Rāwiri. Nā, ka kōrero a Honatana ki a Rāwiri, ka mea, "E whai ana tōku pāpā, a Haora kia whakamatea koe; nā, kia tūpato ki a koe i te ata, me noho ki te wāhi ngaro, ka huna ai i a koe. 3 Ā, ka puta atu ahau, ka tū ki te taha o tōku pāpā i te māra kei reira nei koe, nā, ka kōrerotia koe e ahau ki tōku pāpā, ā, ko tāku e kite ai ka kōrerotia e ahau ki a koe."
4 Nā, ka kōrerotia paitia a Rāwiri e Honatana ki tōna pāpā, ki a Haora; i mea ia ki a ia, "Kei hara te kīngi ki tāna pononga, ki a Rāwiri; kāhore hoki ōna hara ki a koe, he nui rawa hoki te pai o āna mahi ki a koe. 5 I whakamomori atu nā hoki ia ki te mate, ā, patua iho te Pirihitini, nā, he nui te whakaoranga i whakaora ai a Ihowā i a Īharaira katoa. I kite koe, i koa hoki, ā, he aha rā koe ka hara ai ki ngā toto harakore, ka whakamate noa iho ai i a Rāwiri?"
6 Nā, ka whakarongo a Haora ki te reo o Honatana; ā, ka oati a Haora, "E ora ana a Ihowā, e kore ia e whakamatea."
7 Nā, ka karangatia a Rāwiri e Honatana, ā, whakaaturia ana e Honatana ēnei mea katoa ki a ia. Nā, kawea ana a Rāwiri e Honatana ki a Haora; ā, noho ana ia ki tōna aroaro, pērā i mua.
Ka Āwhina a Miraka i a Rawiri kia Whakarere mai i a Haora
8 Nā, he whawhai anō tērā; ā, haere ana a Rāwiri ki te whawhai ki ngā Pirihitini, ā, patua iho rātou e ia, he nui te parekura, ā, whati ana rātou i tōna aroaro.
9 Nā, kua puta he wairua kino i a Ihowā ki a Haora, i a ia e noho ana i tōna whare, me tāna tao i tōna ringa; ā, ko Rāwiri i whakatangi i te hāpa ki tōna ringa. 10 Nā, ka whai a Haora kia werohia a Rāwiri ki te tao, kia titi pū ki te pakitara. Otiia, i whakahipa ia i te aroaro o Haora, ā, ākina kautia ana e tērā te tao ki te pakitara; ko Rāwiri ia i rere, i mawhiti i taua pō.
11 Nā, ka tono karere a Haora ki te whare o Rāwiri, ki te whanga ki a ia, kia whakamatea ia i te ata. Nā, ka kōrerotia ki a Rāwiri e Mikara, e tāna wahine; i mea, "Ki te kāhore koe e whakaora i a koe i tēnei pō, āpōpō koe whakamatea ai." 12 Heoi, ka tukua iho a Rāwiri e Mikara nā te matapihi; ā, ka haere ia, ka rere, ka ora. 13 Nā, ka mau a Mikara ki tētahi whakapakoko, ā, whakatakotoria ana e ia ki te moenga, i whakatakotoria iho anō e ia tētahi urunga huruhuru koati ki tō tērā urunga, hīpokina iho ki te kākahu.
14 Ā, nō te tononga a Haora i ngā tāngata ki te tiki i a Rāwiri, ka mea tērā, "E mate ana ia."
15 Nā, ka tono anō a Haora i ngā karere kia kite i a Rāwiri, ka mea, "Kawea mai ki ahau i runga i te moenga, kia whakamatea ia e ahau." 16 Ā, i te taenga atu o ngā karere, nā, ko te whakapakoko i te moenga, me te urunga huruhuru koati i te wāhi ki tōna pane.
17 Nā, ka mea a Haora ki a Mikara, "Nā te aha koe i tinihanga nei ki ahau, i tuku nei i tōku hoariri kia haere, ā, mawhiti atu ana ia?"
Anō rā ko Mikara ki a Haora, "Nāna rā i kī mai ki ahau, ‘Tukua ahau kia haere; kia whakamate ahau i a koe hei aha?’ "
Ka Haere a Rāwiri ki a Hamuera kei Rama
18 Heoi, ka rere a Rāwiri, ā, mawhiti atu ana; tae tonu atu ki a Hamuera, ki Rama, ā, kōrerotia ana ki a ia ngā mea katoa i mea ai a Haora ki a ia. Nā, ka haere rāua ko Hamuera, ā, noho ana rāua ki Naioto. 19 Ā, i kōrerotia te kōrero ki a Haora, "Ko Rāwiri tērā kei Naioto o Rama e noho ana." 20 Nā, ka tono tāngata a Haora ki te hopu i a Rāwiri; nā, i tō rātou kitenga i te rōpū poropiti e poropiti ana, me Hamuera e tū ana hei tumuaki mō rātou, ka tau iho te Wairua o te Atua ki ngā tāngata a Haora, ā, poropiti ana hoki rātou. 21 Ā, nō ka kōrerotia ki a Haora, ka tono ia i ētahi atu tāngata, ā, ka poropiti anō rātou. Nā, ko te toru o ngā tononga tāngata anō a Haora, ā, poropiti ana anō hoki rātou. 22 Kātahi ka haere ko ia hoki ki Rama, ā, ka tae ki te puna nui i Heku; ā, ka ui ia, ka mea, "Kei hea a Hamuera rāua ko Rāwiri?"
Ka mea ko tētahi, "Nanā, kei Naioto o Rama."
23 Nā, ka haere ia ki reira, ki Naioto o Rama; ā, ka tau iho te Wairua o te Atua ki a ia anō hoki; nā, ka haere ia, me te poropiti haere, ā tae noa ki Naioto o Rama. 24 Ā, i huia hoki e ia ōna kākahu, ā, poropiti ana anō ia i te aroaro o Hamuera; ā, takoto tahanga ana ia i taua rā katoa, me taua pō katoa. Nā reira tā rātou kupu, "Kei roto anō koia a Haora i ngā poropiti?"
Attentat de Saül contre la vie de David
1 Saül parla à Jonathan, son fils, et à tous ses serviteurs, de faire mourir David. Mais Jonathan, fils de Saül, qui avait une grande affection pour David, 2 l’en informa et lui dit: Saül, mon père, cherche à te faire mourir. Sois donc sur tes gardes demain matin, reste dans un lieu retiré, et cache-toi. 3 Je sortirai et je me tiendrai à côté de mon père dans le champ où tu seras; je parlerai de toi à mon père, je verrai ce qu’il dira, et je te le rapporterai. 4 Jonathan parla favorablement de David à Saül, son père: Que le roi, dit-il, ne commette pas un péché à l’égard de son serviteur David, car il n’en a point commis envers toi. Au contraire, il a agi pour ton bien; 5 il a exposé sa vie, il a tué le Philistin, et l’Éternel a opéré une grande délivrance pour tout Israël. Tu l’as vu, et tu t’en es réjoui. Pourquoi pécherais-tu contre le sang innocent, et ferais-tu sans raison mourir David? 6 Saül écouta la voix de Jonathan, et il jura, disant: L’Éternel est vivant! David ne mourra pas. 7 Jonathan appela David, et lui rapporta toutes ces paroles; puis il l’amena auprès de Saül, en présence de qui David fut comme auparavant.
David sauvé par Mical, sa femme; fuite auprès de Samuel à Rama
8 La guerre continuait. David marcha contre les Philistins, et se battit avec eux; il leur fit éprouver une grande défaite, et ils s’enfuirent devant lui. 9 1 S 16:14;18:10.Alors le mauvais esprit de l’Éternel fut sur Saül, qui était assis dans sa maison, sa lance à la main. 10 David jouait, et Saül voulut le frapper avec sa lance contre la paroi. Mais David se détourna de lui, et Saül frappa de sa lance la paroi. David prit la fuite et s’échappa pendant la nuit. 11 Saül envoya des gens vers la maison de David, pour le garder et le faire mourir au matin. Mais Mical, femme de David, l’en informa et lui dit: Si tu ne te sauves pas cette nuit, demain tu es mort. 12 Elle le fit descendre par la fenêtre, et David s’en alla et s’enfuit. C’est ainsi qu’il échappa. 13 Ensuite Mical prit le théraphim, qu’elle plaça dans le lit; elle mit une peau de chèvre à son chevet, et elle l’enveloppa d’une couverture. 14 Lorsque Saül envoya des gens pour prendre David, elle dit: Il est malade. 15 Saül les renvoya pour qu’ils le vissent, et il dit: Apportez-le-moi dans son lit, afin que je le fasse mourir. 16 Ces gens revinrent, et voici, le théraphim était dans le lit, et une peau de chèvre à son chevet. 17 Saül dit à Mical: Pourquoi m’as-tu trompé de la sorte, et as-tu laissé partir mon ennemi qui s’est échappé? Mical répondit à Saül: Il m’a dit: Laisse moi aller, ou je te tue!
18 C’est ainsi que David prit la fuite et qu’il échappa. Il se rendit auprès de Samuel à Rama, et lui raconta tout ce que Saül lui avait fait. Puis il alla avec Samuel demeurer à Najoth. 19 On le rapporta à Saül, en disant: Voici, David est à Najoth, près de Rama. 20 Saül envoya des gens pour prendre David. Ils virent une assemblée de prophètes qui prophétisaient, ayant Samuel à leur tête. L’esprit de Dieu saisit les envoyés de Saül, et ils se mirent aussi à prophétiser eux-mêmes. 21 On en fit rapport à Saül, qui envoya d’autres gens, et eux aussi prophétisèrent. Il en envoya encore pour la troisième fois, et ils prophétisèrent également. 22 Alors Saül alla lui-même à Rama. Arrivé à la grande citerne qui est à Sécou, il demanda: Où sont Samuel et David? On lui répondit: Ils sont à Najoth, près de Rama. 23 Et il se dirigea vers Najoth, près de Rama. L’esprit de Dieu fut aussi sur lui; et Saül continua son chemin en prophétisant, jusqu’à son arrivée à Najoth, près de Rama. 24 Il ôta ses vêtements, et il prophétisa aussi devant Samuel; et il se jeta nu par terre tout ce jour-là et toute la nuit. C’est pourquoi l’on dit: Saül est-il aussi parmi les prophètes?