Ka Tohungia anō e Rāwiri a Haora hei Ora anō
1 Ā, nō te hokinga o Haora i te whai i ngā Pirihitini, nā, ka kōrerotia te kōrero ki a ia, "Nanā, kei te koraha o Enekeri a Rāwiri." 2 Kātahi ka tākiritia e Haora ētahi tāngata, e toru mano, he hunga whiriwhiri i roto i a Īharaira katoa, ā, haere ana ki te rapu i a Rāwiri rātou ko āna tāngata ki ngā kāmaka o ngā koati mohoao.
3 Ā, ka tae ki ngā taiepa hipi i te ara, he ana hoki kei reira, ā, ka haere atu a Haora ki te uhi i ōna waewae, heoi i ngā wāhi i roto rawa o te ana a Rāwiri rātou ko āna tāngata e noho ana. 4 Nā, ka mea ngā tāngata a Rāwiri ki a ia, "Nā, ko te rā tēnei i mea ai a Ihowā ki a koe, ‘Nanā, ka hoatu e ahau tōu hoariri ki tōu ringa, ā, ka meatia e koe ki a ia tā tōu hinengaro e pai ai.’ " Kātahi ka whakatika a Rāwiri, ā, tapahia pukutia ana e ia te pito o te koroka o Haora.
5 Ā muri iho, ka whakawiri te ngākau o Rāwiri i roto i a ia, mōna i tapahi i te pito o te koroka o Haora. 6 Nā, ka mea ia ki āna tāngata, "Mā Ihowā ahau e ārai kei meatia tēnei mea ki tōku ariki, ki tā Ihowā i whakawahi ai, kia totoro atu tōku ringa ki a ia, ko tā Ihowā hoki ia i whakawahi ai." 7 Ko ngā kupu ēnei a Rāwiri i haukotia ai e ia āna tāngata, ā, kīhai i tukua kia whakatika ki a Haora. Nā, whakatika ana a Haora i roto i te ana, ā, haere ana i tōna ara.
8 Ka whakatika a Rāwiri i muri, ā, puta ana anō i te ana, ka karanga i muri i a Haora, ka mea, "E tōku ariki, e te kīngi." Ā, i te tirohanga o Haora ki muri i a ia, ka tuohu te mata o Rāwiri, ā, piko ana ki te whenua. 9 Nā, ka mea a Rāwiri ki a Haora, "He aha koe i whakarongo ai ki ngā kupu a te tangata ina mea, ‘Kei te rapu a Rāwiri i te hē mōu’? 10 Nā, kua kite nei ōu kanohi i tēnei rā i tā Ihowā hōmaitanga i a koe ināianei ki tōku ringa i roto i te ana; ā, i kī mai ētahi kia patua koe; otiia i tohu tōku kanohi i a koe; i mea hoki ahau, ‘E kore tōku ringa e totoro ki tōku ariki; ko tā Ihowā ia i whakawahi ai.’ 11 Titiro mai anō hoki, e tōku pāpā, āe rā, tirohia mai te pito o tōu koroka i tōku ringa nei; tā te mea i ahau nei i tapahi ai i te pito o tōu koroka, ā, kīhai i patu i a koe. Nā, ka mōhio koe, ka kite, kāhore he kino, he tutū rānei i tōku ringa; kāhore anō ōku hara ki a koe; heoi e whāia nei ahau e koe kia whakamatea.
12 "Mā Ihowā e whakarite tā tāua whakawā, mā Ihowā anō e rapu he utu mōku i a koe; ko tōku ringa ia e kore e pā ki a koe. 13 E kī nei hoki te whakatauki onamata, ‘Nō te hunga kino mai te kino’; nā, e kore tōku ringa e pā ki a koe.
14 "He whai i a wai i puta mai ai te kīngi o Īharaira? Ko wai tēnei te arumia nei e koe? He kurī mate, he puruhi. 15 Mā Ihowā e whakarongo, e whakarite tā tāua whakawā, māna e titiro mai, e tohe tāku tohe, e whakaora hoki ahau i roto i tōu ringa."
16 Ā, i te mutunga o tā Rāwiri kōrero i ēnei kupu ki a Haora, ka mea a Haora, "Ko tōu reo tēnā, e tāku tama, e Rāwiri?" Nā, ka puaki nui te reo o Haora ka tangi. 17 Nā, ka mea ia ki a Rāwiri, "Tika rawa koe i ahau; he pai hoki tāu utu ki ahau, ko tāku utu ia ki a koe he kino. 18 Kua whakakitea mai nei hoki e koe ināianei te pai o tāu mahi ki ahau; i tā Ihowā tukunga putanga hoki i ahau ki tōu ringa, nā, kīhai koe i patu i ahau. 19 Ki te tūpono hoki te tangata ki tōna hoariri, tērā rānei ia e tukua paitia atu e ia kia haere? Nā, mā Ihowā e hōmai te pai ki a koe hei utu mō tāu mahi ki ahau i tēnei rā.
20 "Nā, e mōhio ana tēnei ahau ko koe pū anō hei kīngi, ā, ka pūmau ki tōu ringa te kīngitanga o Īharaira. 21 Nā, oatitia mai a Ihowā ki ahau e kore e hautopea atu e koe ōku uri i muri i ahau, e kore anō hoki e hunā e koe tōku ingoa i roto i te whare o tōku pāpā."
22 Nā, oati ana a Rāwiri ki a Haora, ā, haere ana a Haora ki tōna whare; ko Rāwiri ia rātou ko āna tāngata i haere ki te pourewa.
David dans la caverne d’En-Guédi. Saül épargné par David
1 De là David monta vers les lieux forts d’En-Guédi, où il demeura. 2 Lorsque Saül fut revenu de la poursuite des Philistins, on vint lui dire: Voici, David est dans le désert d’En-Guédi. 3 Saül prit trois mille hommes d’élite sur tout Israël, et il alla chercher David et ses gens jusque sur les rochers des boucs sauvages. 4 Il arriva à des parcs de brebis, qui étaient près du chemin; et là se trouvait une caverne, où il entra pour se couvrir les pieds. David et ses gens étaient au fond de la caverne. 5 Les gens de David lui dirent: Voici le jour où l’Éternel te dit: Je livre ton ennemi entre tes mains; traite-le comme bon te semblera. David se leva, et coupa doucement le pan du manteau de Saül. 6 Après cela le cœur lui battit, parce qu’il avait coupé le pan du manteau de Saül. 7 Et il dit à ses gens: Que l’Éternel me garde de commettre contre mon seigneur, l’oint de l’Éternel, une action telle que de porter ma main sur lui! Car il est l’oint de l’Éternel. 8 Par ces paroles David arrêta ses gens, et les empêcha de se jeter sur Saül. Puis Saül se leva pour sortir de la caverne, et continua son chemin. 9 Après cela, David se leva et sortit de la caverne. Il se mit alors à crier après Saül: O roi, mon seigneur! Saül regarda derrière lui, et David s’inclina le visage contre terre et se prosterna. 10 David dit à Saül: Pourquoi écoutes-tu les propos des gens qui disent: Voici, David cherche ton malheur? 11 Tu vois maintenant de tes propres yeux que l’Éternel t’avait livré aujourd’hui entre mes mains dans la caverne. On m’excitait à te tuer; mais je t’ai épargné, et j’ai dit: Je ne porterai pas la main sur mon seigneur, car il est l’oint de l’Éternel. 12 Vois, mon père, vois donc le pan de ton manteau dans ma main. Puisque j’ai coupé le pan de ton manteau et que je ne t’ai pas tué, sache et reconnais qu’il n’y a dans ma conduite ni méchanceté ni révolte, et que je n’ai point péché contre toi. Et toi, tu me dresses des embûches, pour m’ôter la vie! 13 L’Éternel sera juge entre moi et toi, et l’Éternel me vengera de toi; mais je ne porterai point la main sur toi. 14 Des méchants vient la méchanceté, dit l’ancien proverbe. Aussi je ne porterai point la main sur toi. 15 Contre qui le roi d’Israël s’est-il mis en marche? Qui poursuis-tu? Un chien mort, une puce. 16 L’Éternel jugera et prononcera entre moi et toi; il regardera, il défendra ma cause, il me rendra justice en me délivrant de ta main. 17 Lorsque David eut fini d’adresser à Saül ces paroles, Saül dit: Est-ce bien ta voix, mon fils David? Et Saül éleva la voix et pleura. 18 Et il dit à David: Tu es plus juste que moi; car tu m’as fait du bien, et moi je t’ai fait du mal. 19 Tu manifestes aujourd’hui la bonté avec laquelle tu agis envers moi, puisque l’Éternel m’avait livré entre tes mains et que tu ne m’as pas tué. 20 Si quelqu’un rencontre son ennemi, le laisse-t-il poursuivre tranquillement son chemin? Que l’Éternel te récompense pour ce que tu m’as fait en ce jour! 21 Maintenant voici, je sais que tu régneras, et que la royauté d’Israël restera entre tes mains. 22 Jure-moi donc par l’Éternel que tu ne détruiras pas ma postérité après moi, et que tu ne retrancheras pas mon nom de la maison de mon père. 23 David le jura à Saül. Puis Saül s’en alla dans sa maison, et David et ses gens montèrent au lieu fort.