Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 14

LSG

Ka Whakaorangia e Īhu tētahi Tāne Turōrō

1 Ā, i tōna haerenga ki te whare o tētahi o ngā rangatira, he Parihi, ki te kai taro i te hāpati, titiro mai ana rātou ki a ia. 2 , ko tētahi tangata i tōna aroaro, he kōpū tetere tōna mate. 3 , ka oho a Īhu, ka kōrero ki ngā kaiwhakaako o te ture, ki ngā Parihi, ka mea, "He mea tika rānei te whakaora i te hāpati?" 4 Ā, kīhai rātou i kīkī. , ka mau ia ki a ia, ā, whakaorangia ana, tukua ana kia haere.

5 , ka whakahoki ia ki a rātou, ka mea, "Ki te taka te kāihe, te kau rānei, a tētahi o koutou ki te poka, e kore ianei e hūtia ake e ia i reira anō i te hāpati?" 6 Ā, kīhai i taea e rātou te utu ēnei kupu āna.

Te Whakaiti me te Manaaki

7 , ka kōrerotia e ia tētahi kupu whakarite ki te hunga i karangatia, i tōna kitenga i a rātou e whiriwhiri ana i ngā nohoanga rangatira; i mea ia ki a rātou, 8 "Ki te karangatia koe e tētahi ki te mārena, kaua e noho ki te nohoanga rangatira, kei karangatia hoki e ia tētahi he nui atu i a koe, 9 ā, ka haere mai te tangata i karangatia ai kōrua, ka mea ki a koe, Tukua he nohoanga tēnei,ā, ka whakamā koe, ka haere ki muri rawa nohoanga noho ai. 10 Engari, ka karangatia koe, haere, e noho ki muri rawa nohoanga. te tae rawa mai o te tangata nāna koe i karanga, , ka mea ia ki a koe, E hoa, neke ake.Ko reira hoki koe whai korōria ai i te aroaro o ngā tāngata e noho tahi ana koutou. 11 Ki te whakanui hoki tētahi i a ia, ka whakaititia; ki te whakaiti tētahi i a ia, ka whakanuia."

12 , ka mea ia ki te tangata nāna nei ia i karanga, "E taka koe i te tina, i te hapa rānei, kaua e karangatia ōu hoa, kaua hoki ōu tēina, kaua hoki ōu whanaunga, kaua anō ngā tāngata taonga e noho tata ana; kei karangatia anō koe, ā, ka whai utu koe. 13 Engari, ka taka hākari koe, karangatia ngā rawakore, ngā hauā, ngā kopa, ngā matapō. 14 Ā, ka koa koe; kāhore hoki ā rātou utu ki a koe; engari, ka utua koe ā te aranga o te hunga tika."

Te Kupu Whakarite o te Hākari Nui

15 Ā, ka rongo tētahi o te hunga e noho tahi ana ki te kai ki ēnei mea, ka mea ki a ia, "Ka koa te tangata kai taro i te rangatiratanga o te Atua."

16 , ka mea ia ki a ia, "I takā he hapa nui e tētahi tangata, ā, he tokomaha i karangatia. 17 Ā, ka tonoa tāna pononga i te hāora o te hapa, hei mea ki te hunga i karangatia, Haere mai; kua rite hoki ngā mea katoa.

18 ", ka anga rātou katoa ka whakakāhore ngātahi. Ka mea mua ki a ia, Kua hokona e ahau he māra, me haere ahau kia kite. E mea ana ahau ki a koe, kia tukua ahau kia whakakāhore.

19 ", ko te meatanga a tētahi, E rima takirua ngā ōkiha kua hokona e ahau, ka haere ahau ki te whakamātau. E mea ana ahau ki a koe, kia tukua ahau kia whakakāhore.

20 "I mea anō tētahi, Kua mārenatia ahau ki te wahine. He mea tēnei e kore ai ahau e āhei te haere atu.

21 "Ā, ko te haerenga mai o taua pononga, ka kōrerotia ēnei mea ki tōna rangatira, , ka riri te tangata i te whare, ka mea ki tāna pononga, Hohoro te haere ki ngā ara, ki ngā huarahi o te , ārahina mai ki konei ngā rawakore, ngā ngongengonge, ngā matapō, me ngā kopa.22 , ka mea te pononga, E kara, kua rite tāu i mea ai, ā, tēnei anō he wāhi takoto noa.

23 "Ā, ka mea te rangatira ki te pononga, Haere ki ngā huarahi, ki ngā taiepa, tōia mai ki roto nei, kia ai tōku whare. 24 Ko tāku kupu hoki tēnei ki a koutou, e kore tētahi o aua tāngata i karangatia e kai i tāku hapa."

Te Utu o te Meanga hei Ākonga

25 , he tini te tangata i haere tahi me ia, ā, ka tahuri ia, ka mea ki a rātou, 26 "Ki te haere mai tētahi ki ahau, ā, ka kore e whakakino ki tōna pāpā, whaea, wahine, tamariki, tēina, tuāhine, āe ki te ora anō mōna ake, e kore ia e āhei hei ākonga māku. 27 Ki te kore tētahi e mau ki tōna rīpeka, e haere mai i muri i ahau, e kore ia e āhei hei ākonga māku.

28 "Ko wai hoki o koutou, ki te mea ia ki te hanga taumaihi, e kore e mātua noho ki te tatau i ngā utu, mehemea e ranea ana āna mea hei whakaoti? 29 Kei whakatakoto ia i te tūranga, ka kore e taea te whakaoti, ā, ka tāwai mai ki a ia te hunga katoa e mātakitaki ana, 30 ka mea, I tīmata te tangata nei te hanga whare, ā, kīhai i taea te i whakaoti.

31 "Ko tēhea kīngi rānei e haere ana ki te whawhai ki tētahi atu kīngi, e kore e mātua noho, e whakaaro, e taea rānei e ia me ngā mano kotahi tekau te ki te riri ki tērā e haere mai ki a ia me ngā mano e rua tekau? 32 Ā, ki te kāhore, i te mea i tawhiti anō tērā, ka tukua atu e ia he karere, ka mea ki ngā kaupapa e houhia ai te rongo. 33 Waihoki, ko te tangata o koutou e kore e whakarere i āna mea katoa, e kore e āhei hei ākonga māku."

Tote Koretake

34 "reira, he pai te tote; otirā ki te hemo te o te tote, te aha ka whai ai? 35 E kore e pai te whenua, e kore anō hei whakawairākau; ā, ka ākiritia ai e te tangata ki waho.

"Ko ia he taringa ōna hei whakarongo, kia rongo ia."

Jésus à table dans la maison d’un pharisien. Guérison d’un hydropique de jour du sabbat

1 Jésus étant entré, un jour de sabbat, dans la maison de l’un des chefs des pharisiens, pour prendre un repas, les pharisiens l’observaient. 2 Et voici, un homme hydropique était devant lui. 3 Jésus prit la parole, et dit aux docteurs de la loi et aux pharisiens: Est-il permis, ou non, de faire une guérison le jour du sabbat?4 Ils gardèrent le silence. Alors Jésus avança la main sur cet homme, le guérit, et le renvoya. 5 Puis il leur dit: Ex 23:5.De 22:4.Lu 13:15.Lequel de vous, si son fils ou son bœuf tombe dans un puits, ne l’en retirera pas aussitôt, le jour du sabbat?6 Et ils ne purent rien répondre à cela.

Instructions sur l’humilité et sur la bienfaisance

7 Il adressa ensuite une parabole aux conviés, en voyant qu’ils choisissaient les premières places; et il leur dit:

8 Lorsque tu seras invité par quelqu’un à des noces, ne te mets pas à la première place, de peur qu’il n’y ait parmi les invités une personne plus considérable que toi,9 et que celui qui vous a invités l’un et l’autre ne vienne te dire: Cède la place à cette personne-là. Tu aurais alors la honte d’aller occuper la dernière place.10 Pr 25:6,7.Mais, lorsque tu seras invité, va te mettre à la dernière place, afin que, quand celui qui t’a invité viendra, il te dise: Mon ami, monte plus haut. Alors cela te fera honneur devant tous ceux qui seront à table avec toi.11 Job 22:29.Pr 29:23.Mt 23:12.Lu 1:51;18:14.Ja 5:6,10.1 Pi 5:5.Car quiconque s’élève sera abaissé, et quiconque s’abaisse sera élevé.

12 Il dit aussi à celui qui l’avait invité: Né 8:11.Pr 3:28.Lorsque tu donnes à dîner ou à souper, n’invite pas tes amis, ni tes frères, ni tes parents, ni des voisins riches, de peur qu’ils ne t’invitent à leur tour et qu’on ne te rende la pareille.

13 Mais, lorsque tu donnes un festin, invite des pauvres, des estropiés, des boiteux, des aveugles.14 Et tu seras heureux de ce qu’ils ne peuvent pas te rendre la pareille; car elle te sera rendue à la résurrection des justes.

Parabole des conviés

15 Un de ceux qui étaient à table, après avoir entendu ces paroles, dit à Jésus: Heureux celui qui prendra son repas dans le royaume de Dieu! 16 Et Jésus lui répondit: És 25:6.Mt 22:2.Ap 19:7,9.Un homme donna un grand souper, et il invita beaucoup de gens.

17 A l’heure du souper, il envoya son serviteur dire aux conviés: Venez, car tout est déjà prêt.18 Mais tous unanimement se mirent à s’excuser. Le premier lui dit: J’ai acheté un champ, et je suis obligé d’aller le voir; excuse-moi, je te prie.19 Un autre dit: J’ai acheté cinq paires de bœufs, et je vais les essayer; excuse-moi, je te prie.20 Un autre dit: Je viens de me marier, et c’est pourquoi je ne puis aller.21 Le serviteur, de retour, rapporta ces choses à son maître. Alors le maître de la maison irrité dit à son serviteur: Va promptement dans les places et dans les rues de la ville, et amène ici les pauvres, les estropiés, les aveugles et les boiteux.22 Le serviteur dit: Maître, ce que tu as ordonné a été fait, et il y a encore de la place.23 Et le maître dit au serviteur: Va dans les chemins et le long des haies, et ceux que tu trouveras, contrains-les d’entrer, afin que ma maison soit remplie.24 Car, je vous le dis, aucun de ces hommes qui avaient été invités ne goûtera de mon souper.

Conditions à remplir pour être disciple de Jésus

25 De grandes foules faisaient route avec Jésus. Il se retourna, et leur dit:

26 De 13:6;33:9.Mt 10:37.Si quelqu’un vient à moi, et s’il ne hait pas son père, sa mère, sa femme, ses enfants, ses frères, et ses sœurs, et même sa propre vie, il ne peut être mon disciple.27 Mt 10:38;16:24.Mc 8:34.Lu 9:23.Et quiconque ne porte pas sa croix, et ne me suit pas, ne peut être mon disciple.28 Car, lequel de vous, s’il veut bâtir une tour, ne s’assied d’abord pour calculer la dépense et voir s’il a de quoi la terminer,29 de peur qu’après avoir posé les fondements, il ne puisse l’achever, et que tous ceux qui le verront ne se mettent à le railler,30 en disant: Cet homme a commencé à bâtir, et il n’a pu achever?31 Ou quel roi, s’il va faire la guerre à un autre roi, ne s’assied d’abord pour examiner s’il peut, avec dix mille hommes, marcher à la rencontre de celui qui vient l’attaquer avec vingt mille?32 S’il ne le peut, tandis que cet autre roi est encore loin, il lui envoie une ambassade pour demander la paix.33 Ainsi donc, quiconque d’entre vous ne renonce pas à tout ce qu’il possède ne peut être mon disciple.34 Mt 5:13.Mc 9:50.Le sel est une bonne chose; mais si le sel perd sa saveur, avec quoi l’assaisonnera-t-on?35 Il n’est bon ni pour la terre, ni pour le fumier; on le jette dehors. Que celui qui a des oreilles pour entendre entende.

Veja também