Te Take e Pā ana ki te Hāpati
1 Nā, i te hāpati ka haere ia rā waenga wīti; ā, katohia ana e āna ākonga ngā puku, wīti, kainga ake, he mea kōmukumuku ki te ringa. 2 Nā, ka mea ētahi o ngā Parihi, "He aha koutou ka mahi ai i te mea e kore e tika kia mahia i te hāpati?"
3 Nā, ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Kāhore ianei koutou i kite i tā Rāwiri i mea ai, i a ia e mate ana i te hiakai, rātou ko ōna hoa. 4 I tōna tomokanga ki te whare o te Atua, ka tango ia i ngā taro aroaro, nā, kainga ana e ia, hoatu ana hoki ki ōna hoa; ko ngā mea kīhai nei i tika kia kainga, engari mā ngā tohunga anake?" 5 I mea anō ia ki a rātou, "Ko te Tama a te tangata te Ariki o te hāpati."
Te Tangata i te Ringa Memenge
6 Ā, i tētahi atu hāpati ka tomo ia ki te whare karakia, ka whakaako; i reira anō tētahi tangata, ko tōna ringa matau kua memenge. 7 Ka titiro whakamau ngā karaipi me ngā Parihi ki a ia, me kore ia e whakaora i te hāpati; kia whai take ai hei whakawākanga mōna. 8 Nā, ka mōhio ia ki ō rātou whakaaro, ka mea ki te tangata i te ringa memenge, "Whakatika, e tū ki waenganui." Ā, whakatika ana ia, tū ana.
9 Kātahi ka mea a Īhu ki a rātou, "Māku hoki e ui ki a koutou; he mea tika rānei te mahi pai i te hāpati, te mahi kino rānei? Te whakaora, te whakamate rānei?"
10 Nā, ka tirotiro ia ki a rātou katoa ka mea ki taua tangata, "Totoro mai tōu ringa." Ā, pērā ana ia; nā, kua ora anō tōna ringa. 11 Nā, kī tonu rātou i te honohonoā ka kōrerorero ki a rātou anō, me aha rānei a Īhu e rātou.
Ka Whiriwhiria e Īhu ngā Āpōtoro Tekau mā rua
12 Ā, i aua rā ka haere ia ki te maunga ki te īnoi, he īnoi tonu tāna i te roa o te pō ki te Atua. 13 Ā, ka ao te rā, ka karangatia e ia āna ākonga; ka whiriwhiria e ia kotahi tekau mā rua o rātou, ā, huaina ana hoki e ia hei āpōtoro: 14 Ko Haimona (i huaina hoki e ia ko Pita) ko tōna teina ko Anaru; ko Hēmi rāua ko Hoani, ko Piripi rāua ko Patoromu, 15 ko Matiu rāua ko Tamati, ko Hēmi tama a Arapiu, ko Haimona (e kīia nei ko Heroti), 16 ko Hūrā tama a Hēmi, ko Hūrā Ikariote hoki, ko ia nei te kaituku.
Ka Ako ka Whakaora a Īhu
17 Nā, ka heke ngātahi iho rātou, tū ana i tētahi wāhi tairite, rātou ko te rōpū o āna ākonga, me te huihuinga nui o te iwi i Hūria katoa, i Hiruhārama, i te taha hoki o te moana o Tāira o Hairona, i haere mai nei ki te whakarongo ki a ia, kia whakaorangia hoki ō rātou mate; 18 me te hunga anō e whakatoia ana e ngā wairua poke, ā, whakaorangia ana rātou. 19 I whai anō te mano katoa kia pā ki a ia; i puta hoki he kaha i a ia, ā, whakaorangia ana rātou katoa.
Te Hari me te Pōuri
20 Nā, ka titiro ōna kanohi ki āna ākonga, ka mea ia,
"Ka koa koutou, e ngā rawakore;
mō koutou hoki te rangatiratanga o te Atua!
21 Ka koa koutou e hiakai nei ināianei;
ka mākona hoki koutou!
Ka koa koutou e tangi nei ināianei;
e kata hoki koutou!
22 Ka koa koutou ina kinongia koutou e ngā tāngata,
ina wehea atu i roto i a rātou, ina tāwaia ina rukea atu tō koutou ingoa,
ānō he mea kino, mō te whakaaro ki te Tama a te tangata.
23 "Kia hari i taua rā, me te tūpekepeke. He nui hoki tō koutou utu i te rangi; i pērātia hoki ngā poropiti e ō rātou mātua.
24 Otirā, auē te mate mō koutou, mō te hunga taonga;
kua riro hoki i a koutou tō koutou whakamārie!
25 Auē te mate mō koutou, mō te hunga e mākona ana ināianei,
e mate hoki koutou i te hiakai!
Auē te mate mō koutou, mō te hunga e kata ana ināianei,
ka auē hoki koutou, ka tangi!
26 Auē te mate mō koutou ua kōrerotia paitia koutou e ngā tāngata katoa!
I pērā hoki ō rātou mātua ki ngā poropiti teka."
Te Aroha ki ngā Hoariri
27 "Nā, ko tāku kupu tēnei ki a koutou e whakarongo mai nei: arohaina ō koutou hoa whawhai; kia pai te mahi ki te hunga e kino ana ki a koutou. 28 Manaakitia te hunga e kanga ana i a koutou, me īnoi mō te hunga e whakawhiu ana i a koutou. 29 Nā, ki te pākia tōu pāpāringa e tētahi, whakaangahia atu hoki tētahi; ki te tangohia tōu ngeri e tētahi, kaua e kaiponuhia tōu koti. 30 Hoatu ki ngā tāngata katoa e īnoi ana ki a koe; kaua hoki e tonoa āu mea ki te tangohia e te tangata. 31 Ā, ko tā koutou e pai ai kia meatia e ngā tāngata ki a koutou, meatia anō e koutou ki a rātou.
32 "Ki te aroha koutou ki te hunga e aroha ana ki a koutou, kei hea he whakawhetai ki a koutou? E aroha ana hoki te hunga hara ki te hunga e aroha ana ki a rātou. 33 Ki te atawhai hoki koutou i te hunga e atawhai ana i a koutou, kei hea he whakawhetai ki a koutou? E pēnā ana anō te hunga hara. 34 Ki te tuku moni koutou ki te hunga e mea ai koutou ka utua mai rātou, kei hea he whakawhetai ki a koutou? E tuku moni ana hoki te hunga hara ki te hunga hara, mō te pērā kia whakahokia ki a rātou. 35 Engari, kia aroha ki ō koutou hoa whawhai, mahia te pai ki a rātou, ka tuku atu he moni, kaua anō e mutu te tūmanako; ā, tērā e rahi te whakautu ki a koutou, ka tupu koutou hei tamariki mā te Runga Rawa; e atawhai ana hoki ia i te hunga e kore e whakawhetai, i te hunga kino. 36 Kia ngāwari rāpea koutou, kia pērā me tō koutou Matua e ngāwari ana."
Te Whakawā i Ētahi atu
37 "Kaua e whakawā, ā, e kore koutou e whakawākia; kaua e whakatau hē, e kore te hē, a, e whakataua ki a koutou. Houhia te rongo, ā, e houhia anō te rongo ki a koutou. 38 Hoatu, ā, ka hōmai ki a koutou; he mēhua pai, pēhi rawa, oioi rawa, pūrena tonu tā rātou e hōmai ai ki te kokoru o ō koutou kākahu. Ko te mēhua hoki e mēhua ai koutou, hei mēhua anō tēnā ki a koutou."
39 Ā, ka puaki tāna kupu whakarite ki a rātou: "E āhei rānei te matapō te ārahi i te matapō? E kore rānei e taka tahi rāua ki te poka? 40 E kore te ākonga e rahi ake i tōna kaiwhakaako; engari, ka rite anō ki ō rātou kaiwhakaako ngā tāngata katoa kua tino pūkengatia.
41 "He aha tāu e titiro ki te otaota i roto i te kanohi o tōu teina, tē kite i te kurupae i tōu ake kanohi? 42 Ā, me pēhea e taea ai e koe te kōrero ki tōu teina, ‘E tōku teina, iaua, kia kapea atu e ahau te otaota i roto i tōu kanohi,’ tē kite i te kurupae i roto i tōu kanohi? E te tangata tinihanga, mātua kapea atu e koe te kurupae i roto i tōu kanohi, kātahi koe ka mārama ai ki te kape i te otaota i roto i te kanohi o tōu teina."
He Rākau me āna Hua
43 "E kore hoki te rākau ātaahua e hua i te hua kino; e kore anō te rākau kino e hua i te hua ātaahua. 44 Mā ōna hua tonu ka mōhiotia ai tēnei rākau, tēnei rākau. E kore hoki e kohia he piki i runga i ngā tātarāmoa, e kore anō e whakia he karepe i runga i te tūmatakuru. 45 He tangata pai, he pai tāna e whakaputa ai i roto i te taonga pai o tōna ngākau. He tangata kino, he kino tāna e whakaputa ai i roto i ngā taonga kino o tōna ngākau. He pūrenatanga hoki nō te ngākau ngā kupu a te māngai."
Ngā Kaihanga Whare Tokorua
46 "He aha koutou ka karanga ai ki ahau, ‘E te Ariki, e te Ariki,’ tē mahi i āku e kōrero ai? 47 Nā, ko te tangata e haere mai ana ki ahau, e rongo ana ki āku kupu, ā, e mahi ana, māku e whakaatu ki a koutou tōna rite. 48 Ka rite ia ki te tangata i hanga i tētahi whare, i keri, i whakahōhonu, ā, whakatakoto ana i te papa ki runga ki te toka. Ā, i te putanga o te waipuke, ka pakaru te roma ki taua whare, heoi kīhai i taea te whakangāueue; nō te mea i ū tōna hanganga. 49 Tēnā ko te tangata i rongo, ā, kīhai i mahi, ka rite ia ki te tangata i hanga i tētahi whare ki runga ki te oneone, tē ai he tūranga; i te pākarutanga o te roma, nā, hinga tonu iho; ā, nui atu te pakaru o taua whare."
Les épis de blé et le sabbat
1 De 23:25.Mt 12:1.Mc 2:23.Il arriva, un jour de sabbat appelé second-premier, que Jésus traversait des champs de blé. Ses disciples arrachaient des épis et les mangeaient, après les avoir froissés dans leurs mains. 2 Quelques pharisiens leur dirent: Pourquoi faites-vous Ex 20:10.ce qu’il n’est pas permis de faire pendant le sabbat? 3 Jésus leur répondit: N’avez-vous pas lu ce que fit1 S 21:6.David, lorsqu’il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui;
4 comment il entra dans la maison de Dieu, prit les pains de proposition, en mangea, et en donna à ceux qui étaient avec lui, bien qu’il ne soit permisLé 24:9.qu’aux sacrificateurs de les manger?5 Et il leur dit: Mt 12:8.Mc 2:28.Le Fils de l’homme est maître même du sabbat.
L’homme à la main sèche
6 Mt 12:9.Mc 3:1.Il arriva, un autre jour de sabbat, que Jésus entra dans la synagogue, et qu’il enseignait. Il s’y trouvait un homme dont la main droite était sèche. 7 Les scribes et les pharisiens observaient Jésus, pour voir s’il ferait une guérison le jour du sabbat: c’était afin d’avoir sujet de l’accuser. 8 Mais il connaissait leurs pensées, et il dit à l’homme qui avait la main sèche: Lève-toi, et tiens-toi là au milieu. Il se leva, et se tint debout. 9 Et Jésus leur dit: Je vous demande s’il est permis, le jour du sabbat, de faire du bien ou de faire du mal, de sauver une personne ou de la tuer.10 Alors, promenant ses regards sur eux tous, il dit à l’homme: Étends ta main. Il le fit, 1 R 13:6.et sa main fut guérie. 11 Ils furent remplis de fureur, et ils se consultèrent pour savoir ce qu’ils feraient à Jésus.
Choix des douze apôtres
12 Mt 14:23.En ce temps-là, Jésus se rendit sur la montagne pour prier, et il passa toute la nuit à prier Dieu. 13 Mt 10:1.Mc 3:13;6:7.Lu 9:1.Quand le jour parut, il appela ses disciples, et il en choisit douze, auxquels il donna le nom d’apôtres: 14 Simon, qu’il nomma Pierre; André, son frère; Jacques; Jean; Philippe; Barthélemy; 15 Matthieu; Thomas; Jacques, fils d’Alphée; Simon, appelé le zélote; 16 Jude, fils de Jacques; et Judas Iscariot, qui devint traître.
17 Mt 4:25.Mc 3:7.Il descendit avec eux, et s’arrêta sur un plateau, où se trouvaient une foule de ses disciples et une multitude de peuple de toute la Judée, de Jérusalem, et de la contrée maritime de Tyr et de Sidon. Ils étaient venus pour l’entendre, et pour être guéris de leurs maladies. 18 Ceux qui étaient tourmentés par des esprits impurs étaient guéris. 19 Et toute la foule cherchait à le toucher, Mc 5:30.parce qu’une force sortait de lui et les guérissait tous.
Sermon sur la montagne. — Les béatitudes. — Préceptes divers: — l’amour des ennemis; — les jugements téméraires; — la paille et la poutre; — l’arbre et son fruit; — la maison bâtie sur le roc
20 Mt 5:2.Alors Jésus, levant les yeux sur ses disciples, dit:
Heureux vous qui êtes pauvres, car le royaume de Dieu est à vous!21 És 65:13.Heureux vous qui avez faim maintenant, car vous serez rassasiés!
És 61:3;66:10.Heureux vous qui pleurez maintenant, car vous serez dans la joie!22 Mt 5:11.1 Pi 2:19;3:14;4:14.Heureux serez-vous, lorsque les hommes vous haïront, lorsqu’on vous chassera, vous outragera, et qu’on rejettera votre nom comme infâme, à cause du Fils de l’homme!23 Ac 5:41.Réjouissez-vous en ce jour-là et tressaillez d’allégresse, parce que votre récompense sera grande dans le ciel;Ac 7:51.car c’est ainsi que leurs pères traitaient les prophètes.24 Am 6:1,8.Mais, malheur à vous, riches, car vous avez votre consolation!25 És 65:13.Malheur à vous qui êtes rassasiés, car vous aurez faim!
Malheur à vous qui riez maintenant,Ja 4:9;5:1.car vous serez dans le deuil et dans les larmes!26 Malheur, lorsque tous les hommes diront du bien de vous, car c’est ainsi qu’agissaient leurs pères à l’égard des faux prophètes!
27 Mais je vous dis, à vous qui m’écoutez:Ex 23:4.Pr 25:21.Mt 5:44.Ro 12:20.1 Co 4:12.Aimez vos ennemis, faites du bien à ceux qui vous haïssent,28 Lu 23:34.Ac 7:60.bénissez ceux qui vous maudissent, priez pour ceux qui vous maltraitent.29 1 Co 6:7.Si quelqu’un te frappe sur une joue, présente-lui aussi l’autre. Si quelqu’un prend ton manteau, ne l’empêche pas de prendre encore ta tunique.30 De 15:7.Mt 5:42.Donne à quiconque te demande, et ne réclame pas ton bien à celui qui s’en empare.31 Mt 7:12.Ce que vous voulez que les hommes fassent pour vous, faites-le de même pour eux.32 Mt 5:46.Si vous aimez ceux qui vous aiment, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi aiment ceux qui les aiment.33 Si vous faites du bien à ceux qui vous font du bien, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi agissent de même.34 De 15:8.Mt 5:42.Et si vous prêtez à ceux de qui vous espérez recevoir, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi prêtent aux pécheurs, afin de recevoir la pareille.35 Mais aimez vos ennemis, faites du bien, et prêtez sans rien espérer. Et votre récompense sera grande, et vous serezMt 5:45.fils du Très-Haut, car il est bon pour les ingrats et pour les méchants.36 Soyez donc miséricordieux, comme votre Père est miséricordieux.
37 Mt 7:1.Ro 2:1.1 Co 4:5.Ne jugez point, et vous ne serez point jugés; ne condamnez point, et vous ne serez point condamnés; absolvez, et vous serez absous.38 Pr 10:22;19:17.Donnez, et il vous sera donné: on versera dans votre sein une bonne mesure, serrée, secouée et qui déborde;Mt 7:2.Mc 4:24.car on vous mesurera avec la mesure dont vous vous serez servis.39 Il leur dit aussi cette parabole: És 42:19.Mt 15:14.Un aveugle peut-il conduire un aveugle? Ne tomberont-ils pas tous deux dans une fosse?
40 Mt 10:24.Jn 13:16;15:20.Le disciple n’est pas plus que le maître; mais tout disciple accompli sera comme son maître.41 Mt 7:3.Pourquoi vois-tu la paille qui est dans l’œil de ton frère, et n’aperçois-tu pas la poutre qui est dans ton œil?42 Ou comment peux-tu dire à ton frère: Frère, laisse-moi ôter la paille qui est dans ton œil, toi qui ne vois pas la poutre qui est dans le tien? Hypocrite,Pr 18:17.ôte premièrement la poutre de ton œil, et alors tu verras comment ôter la paille qui est dans l’œil de ton frère.43 Mt 7:17;12:33.Ce n’est pas un bon arbre qui porte du mauvais fruit, ni un mauvais arbre qui porte du bon fruit.44 Car chaque arbre se connaît à son fruit.Mt 7:16.On ne cueille pas des figues sur des épines, et l’on ne vendange pas des raisins sur des ronces.45 Mt 12:35.L’homme bon tire de bonnes choses du bon trésor de son cœur, et le méchant tire de mauvaises choses de son mauvais trésor;Mt 12:34.car c’est de l’abondance du cœur que la bouche parle.
46 Mal 1:6.Mt 7:21;25:11.Lu 13:25.Ro 2:13.Ja 1:22.Pourquoi m’appelez-vous Seigneur, Seigneur! Et ne faites-vous pas ce que je dis?47 Mt 7:24.Je vous montrerai à qui est semblable tout homme qui vient à moi, entend mes paroles, et les met en pratique.48 Il est semblable à un homme qui, bâtissant une maison, a creusé, creusé profondément, et a posé le fondement sur le roc. Une inondation est venue, et le torrent s’est jeté contre cette maison, sans pouvoir l’ébranler, parce qu’elle était bien bâtie.49 Mais celui qui entend, et ne met pas en pratique, est semblable à un homme qui a bâti une maison sur la terre, sans fondement. Le torrent s’est jeté contre elle: aussitôt elle est tombée, et la ruine de cette maison a été grande.